NÄDALA TEGIJA
MAATURISM KUTSUB 1. MAIL AVATUD USTE PÄEVALE – MIDA PÕNEVAT PAKUB JÄRVAMAA?

Üle-Eestiline maaturismi ettevõtete Avatud Uste Päev toimub taaskord 1. mail ja seda juba neljandat aastat. Avatud Uste Päeva eesmärk on tutvustada maapuhkuse võimalusi Eestimaal. Kas teadsid, et Järvamaal on võimalik uudistada erinevaid eksootilisi loomi nagu jaanilinde, känguruid, alpakaid, papagoisid ning eestlastele rohkem tuttavamaid loomakesi nagu küülikuid, kitsekesi ning muid sulelisi!?

Aga kuhu minna ja mida teha peatselt saabuval 1. mail Järvamaal?

Sassi Talu Jaanalinnufarm Imavere külas ootab teid uudistama jaanalinde, emusid, nandusid, lisaks palju teisi väiksemaid sulelisi, nende seas ka rääkivaid papagoisid, aga ka känguruid (vallabid) ning mõningaid väiksemaid loomakesi. Talupoest on võimalik osta põnevaid meeneid ja loomulikult ka jaanalinnumune. 1. mai puhul on farmi külastus soodushinnaga: 3 €/täiskasvanu; 2 €/laps; sülelaps tasuta. Talu avatud: 10:00-18:00 Lisainfo: www.jaanalinnufarm.ee Tel: +372 5665 7199 (Innar Rohtsalu), e-post. jaanlinnufarm@gmail.com

Imaveres paiknev Eesti Piimandusmuuseum ootab 1. mail samuti kõiki uusi ja vanu sõpru muusemisse külla kella 11:00-17:00ni. Kell 11:00 küpsetab suussulavat vaarika-toorjuustukooki Kehtna Kutsehariduskeskustoitlustuseriala kutseõpetaja Katrin Antson. Muusemi Tiina tutvustab aga muuseumi kell 12:00, 14:00 ja 16:00. Muusemis saab maitsta maitsvat karaskit ja võid nagu ikka! Teadmiseks, et Eesti Piimandusmuusemis on populaarsemateks programmideks üle aegade peetud nii või, jäätise, sõira või kohukesi valmistamise töötubasid, kus programmi lõppedes saab loomulikult kõike hääd ise ka kohapeal maitsta! Tulge tutvuma! 1.mai üritusele saate registreeruda FB lehelt. Lisainfo: tel. 389 7533, e-post: tiina@piimandusmuuseum.ee

Võsu Talu küüliku- ja kitsekasvatus Sääskülas, Ambla vallas, mis tegeleb maheda looma- ja taimekasvatusega, võimaldab teil tutvuda kitsede, küülikute, kanade, partidega ning koertega. Tutvuda saab ka talu põllumajandustehnikaga. Talus saab maitsta ja kaasa osta tervislikku kitsepiima ja kitsepiimatooteid. Avatud on kohvik. Talu avatud: 10:00-18:00. Lisainfo: https://www.facebook.com/VosuTalu , tel. perenaine Kalli Hendrikson, +372 512 9184, e-post: kalli78@hot.ee

Jäägri Villa Albu külas ootab teid aga maitsma kevadiselt tervislikku suppi. Avatud on kohvik, kus kohalikud lapsed pakuvad omatehtud head-paremat, mida saab osta sularaha eest. Jäägri Villa on üldse imeline paik lõõgastamiseks. Siinne vana ja väärikas Albu mõisapark, rahulikult looklev Ambla jõgi ning maitsekalt sisustatud Jäägri Villa loovad keskkonna, mida nautida aastaringselt. Matkasaapad jalga ja loodusesse, sest ümberringi laiuv Kõrvemaa maastikukaitseala oma mitmekesise loodusega, mida kroonib Kakerdaja raba, loob võimaluse ihu ja hinge toitmiseks. Piirkonnas on välja arendatud tervise- ja suusarajad, mis pakuvad sportimisvõimalusi ka kõige nõudlikumale spordiarmastajale. Kõigi mugavustega majutus, suussulavad toiduelamused ning rikkalikud võimalused vaba aja sisustamiseks loovad ideaalsed tingimused meeldejäävateks hetkedeks pere-sõprade seltsis. Ihkad meeldejäävaid seiklusi, lõbusaid olemisi või rahu ja vaikust – Jäägri Villa on paik nende ootuste elluviimiseks. NB! Kõik sellel päeval tehtud broneeringud on soodsamad! Jäägri villa ootab teid 01.mail: 11:00 – 16:00. Lisainfo: www.jaagrivilla.ee , tel: +372 5885 6955, e-post: info@jaagrivilla.ee

Plaaneeri juba varakult mõnus väljasõit maale perega või sõpradega, tutvu erinevate taluloomadega, kohtu pererahvaga, osale töö- ja õpitubades, koge uusi maitseelamusi, osale matkadel ja retkedel, sõida paadiga, löö kaasa talgutel, käi saunas jpm põnevat ning seda 1. mail tasuta või erihinnaga!

Avasta südamaa võlusid  ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
KESK-EESTI JÜRIÖÖ FESTIVAL „JÜRIVÄGI“ PAIDES

2017 aastal on Jüripäev pühapäeval, 23. aprillil, mil meie mõtted tahes-tahtmata rändavad kaugesse minevikku mõeldes 1343 aasta jüriööl alanud eestlaste suurele ülestõusule ning 4 kuninga retkele Paidesse, kes olid valitud esindama maarahvast läbirääkimistel ristirüütlitega. Tegemist on Eesti ajaloo ühe vanema ning tuntuima sündmusega, mis ajendab igal aastal korraldama mitmeid Jüriöö ülestõusuga seotud üritusi Järvamaal.

Ajakeskus Wittenstein kutsub Kesk-Eesti Jüriöö festivalile “Jürivägi” Paides!

22. aprillil toimub jüriöö festival „Jürivägi“ Paides, mis algab traditsioonilise Jürilaadaga Paide keskväljakul, kus põnevat tegevust ning meelelahutusprogrammi jätkub kogu perele kella 10.00-st 16.00-ni. Kirnas, mis asub Paidest ca 9,4 km kaugusel oodatakse aga kõiki kella 18.00-st kogema keskaja traditsioone ja kombeid ning mängima tolleaegseid mänge.

Jüriöö jooks “kõndijatele” algab kell 19:30 Kirnast, Vodja teeristist ja Väätsalt ning kell 20:00 Mäo reisiterminalist, kust liigutakse Paide vallimäele. Eelregistreerimist ööjooksule ei ole, kõikidele osalejatele antakse stardis käepael, mis tagab tasuta sissepääsu õhtusele jüriöö festivali “Jürivägi” kontserdile. Tõrvikud või taskulambid palutakse aga osalejatel ise kaasa võtta.

Traditsiooniline Jüriöö teatejooksuvõistlus 8-liikmelistele võistkondadele algab kell 20 Kirnast (registreeru tyrispordiklubi@gmail.com) ja Vodja teeristist (registreeru anni.alev@rallikuvv.ee) ning lõpeb Paide vallimäel. Võistlema saavad eelregistreeritud meeskonnad, osalejate vahel loositakse auhindu! Samuti võistlejad saavad pääsme õhtusele kontserdile.

Õhtu kulminatsioon toimub ajaloolisel Paide vallimäel kell 21, kus loitsu saatel süüdatakse jürituled ning Jüriväge aitab suurendada Tanel Padar&The Sun. Õhtu lõppeb ilutulestikuga. Õhtuse ürituse pilet maksab eelmüügist (Piletilevi) 8, kohapeal 10 eurot.

NB! Kui oled juba teel Paidesse, siis tea, et reedel, 21. aprillil, algusega kell 16 avatakse Järvamaa muuseumis rahvakunstimeister Silvia Aarma isikunäitus „Järvamaa rahvarõivad 19. sajandil“. Tutvuda saab ka Järvamaa muuseumi kogude põhjal koostatud 19. sajandi ehete väljapanekuga. Näituse avamisel saab kuulda Lembe Maria Sihvre loengut rahvariiete kandmisest. Lisaks on võimalus osaleda helmeskee valmistamise töötoas (osalemistasu 10 €). Põnev näitus jääb avatuks kuni 14. maini.

Veeda sisukas “Jüripäeva” nädalavahetus Eestimaa südames, sest Järvamaal juba teguevust jätkub! Soovituslik majutus Nelja Kuninga hotellis Paides!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

Erinevaid Jüriöö liikumisüritusi Järvamaal:

20. aprill kell 18.00 Jüriöö orienteerumine 2017 Väätsal. Tegemist on lihtsa ning huvitava sportlikku sündmusega, kus kolmeliikmelised võistkonnad peavad kaardi abil leidma punktid, mis on asetatud Väätsa aleviku territooriumile. Võitjaks on võistkond, kes suudab punktid leida kõige kiiremini. Paremusjärjestus selgitatakse välja kahes katekoorias: täiskasvanud ja noored. Läbitava distantsi pikkus on ligikaudud 5-6 km. Lisainfo: tervisekompleks@vaatsa.ee

20. aprill kell 18.00 – 21.00 Jüripäeva lastejooksud ja täiskasvanute teatejooks Imaveres. Pühendatud meie rahva vabadusvõitlusele. Toimuvad erinevatel distantsidel jooksud ning süüdatakse jürilõke. Lisainfo: taigalaur66@gmail.com

21 – 22. aprill Jüripäeva jalgrattaretk marsuudil Laitse-Paide, kus jalgratturid sõidavad kahel päeval kokku 130km. Matk algab kell 12 Laitsest ja esimese päeva lõpuks plaanitakse jõuda Valtusse. Teisel päeval alustatakse matka kell 10 Valtust ja jõutakse kell 15-16 Paidesse. Külastatakse erinevaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Lisainfo:mairon.nugis12@gmail.com

22. aprill kl 17.00 ja kl. 20.00 Jüriöö jooks “Türi-Kirna” ja “Kirna-Paide”. Esmakordselt joostakse teatejooksuna Türi-Kirna ja Kirna- Paide. Osalema on oodatud kõik koolid, meeskonnad, kolleegid ja lihtsalt head sõbrad. Lisainfo: sulo.sarkinen@tyri.ee

22.aprill kl 18.00 Jüriöö teatejooks Ambla alevikus, mis on Jüriööle pühendatud võistkondlik jooksuvõistlus, kus võistlema oodaakse 5-liikmelisi võistkondi, kus iga liige jookseb talle ette nähtud vahemaa (400 m kuni 800 m, kokku 2,9 km). Eriauhinnad kõige nooremate, tüdrukute-naiste, firmade, erispordialade võistkondadele jne. Lisainfo: katremg@gmail.com

FacebookTwitter
EV 100 AVASÜNDMUSED JÄRVAMAAL – MATKALISTE KOGUNEMISPAIK PÄINURME RAHVAMAJAS

Aprilli keskpaigas möödub 100 aastat päevast, mil eestlaste asualad said ühendatud ning tekkis Eesti riigi kontuur. Juba sel pühapäeval tehakse väärikas kauaoodatud avalöök Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustustele!

Täpsemalt, 16. aprillil algab EV100 juubeliperiood, kui kultuuriloolise rahvamatkaga Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril ning selle läheduses tähistakse saja aasta möödumist eestlaste asualate ühendamisest ja Eestimaa kontuuri tekkest. Matkata saab 18 erineva marsuudi vahel, mis kulgevad Eestit 1917. aastani poolitanud kubermangupiiri lähistel ja toovad matkajad mööda väiksemaid ja suuremaid matkateid 9-sse kogunemispaika (Avinurme, Sadala, Päinurme, Oisu, Lelle, Kurgja, Järvakandi, Lõpe ja Tõstamaa). Kuna Eestimaa-Liivimaa kubermangu piir ühtib samuti ajaloolise Järvamaa piiridega, siis üheks mainitud üheksast kogunemispaigaks on just Eestimaa südames asuv Päinurme ning Oisu!

Lisaks põnevale 16,3 km kultuurilooliste vahepeatustega jalgsimatkale marsuudil Adavere – Päinurme, korraldatakse 12,3 km ekstreemne kanuumatk 3-kohalistel kanuudel Põltsamaa jõel marsuudil Jõeküla-Päinurme, sest just siit voolab jõgi oma kümnekonna kilomeetri ulatuses mööda omaaegset kubermangupiiri! Kui muidu on kõikidel EV100 avasündmuse matkadel osalemine tasuta, siis kanuumatka varustuse rendi ja matkaja transportimise matka lõpp-punktist tagasi alguspunkti maksumus on 25 eurot. Kanuumatkale saab tulla ka oma isikliku kanuuga. Kanuumatk on EV 100 avasündmuse raames ainus veeteed mööda kulgev matk. Lisainfo: priit.tikk@gmail.com / tel 518 9322.

Matkajärgselt oodatakse kõiki Päinurme rahvamajja, kus pakutakse kõigile matkalistele kehakinnitust ning on võimalus osaleda meisterdamise töötubades ja soetada kohalikku käsitööd. Avatud on külaseltsi kohvik. Muusikalist meeleolu pakub aga Eesti Jalgrattamuuseumi asutaja Valdo Praust, kes mängib 1929. aastast pärit akustilisel grammofonil 1890.-1940. aastate šellakplaate. Kella 17.15 võib nautida noore lõõtspillimängija Henrik Hinrikus etteastet. Kell 18.00 aga rahvatantsurühmade „Loomisel“ ja „Seltskond“ etteasteid, samuti lõbustab matkalisi Koigi kultuuriseltsi ansambel „Karukell“ ning vennad Mait ja Erik Mikkusaar. Pärast kontserti süüdatakse südametuli folklauliku Thea Kristali regilaulu saatel.

Rahvamajas saab jälgida ERR-i otseülekannet EV 100 üritusest.

Järvamaa veebivärav visitjarva.ee soovitab kindlasti külastada ka Päinurme koduloomuuseumi, mis paikneb rahvamaja teisel korrusel ning uudistada näitust ”Järvamaa rahvarõivad 19. sajandil”. Päinurme koduloomuuseum annab hea ülevaate piirkonna minevikust ja tänapäevast (alates muinasajast lõpetades tänapäevaga) – kuidas on elanud ja toimetanud Kesk-Eesti inimesed. Erilise ekspositsiooniga külamuuseumi väljapanek hõlmab enda alla 12 erineva teemaga ruumi. Muuseum on asutatud 2005. aastal Ründo Mültsi poolt, kes asutamise ajal oli vaid 16 aastane koolipoisike, kuid tänaseks juba tunnustatud eesti ajaloolane, koduloo-uurija ja muuseumiomanik, kes töötab samaaegselt teadusjuhina Järvamaa Muuseumis ning on samuti üks EV100 avasündmuse eestvedajaid. Päinurme koduloomuuseum väärib külastamist ja jääb avatuks EV 100 avasündmuse kogu päevaks.

EV 100 matka algusajad ja eelregistreerimine:

  • Kell 12.00 – 13.00 Jõeküla-Päinurme kanuumatka algus (12,3 km) Jõekülast.
  • Kell 13.00 -14.00 Adavere – Päinurme rahvamatka algus (16.3 km) Mandri-Eesti keskpunktist, kus huvilistel on võimalik külastada nii Adavere mõisa, Puiatu küla ja rändrahnu, Pärnassaare kalmistut, Sõbra kõrtsi, Rutikvere mõisa – Eesti Vabamüürlaste ajaloolist keskust, Eestimaa-Liivimaa piirikivi Riiusaares ning matkalistele on muidki üllatusi retke jooksul!
  • Kell 13-14 Pilistvere – Oisu matk (19,6 km), Käsukonna – Oisu matk (15,5 km).

Registreeru juba täna aadressil: http://www.jooks.ee/et/ev100matk/registreerimine .

Autojuhtidele on aga korraldatud ühistransporti Päinurmest Adaverre, registreeruda saab telefonil 55997763.

Olenemata sellest, kas oled matkal või jälgid avasündmust teleekraani vahel, soovitame juba täna alla laadida Telia poolt kingitusena tehtud EV100 äpp (Google Play ja App Store), mis ühendab digitaalselt maailmas kõiki, kes Eestit oma südames kannavad. Äpp koondab endas kõik EV100 uudised ja sündmused ning võimaldab luua oma EV100 ürituste kava. See Telia poolt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingitusena loodud äpp on hea ja mugav abiline kõigile, kes juubelipidustustel osaleda soovivad. Vajutades äpis südame nupule, ilmub kaardile inimese asukohta tähistav helendav täpike. Nii saavad kõik Eestis ja ka parasjagu eemal viibivad inimesed märku anda, et hoolivad oma maast. Lisaks, EV100 avasündmusel 16. aprillil saab nii ETV vahendusel kui ka äpis vaadata, kuidas Eesti kaart ja ka maailmakaart täpikestega täituvad. Vajutades 16. aprillil rakenduses südamenuppu, annad märku, et hoolid meie Eestimaast!

NB! Majutus Päinurme lähistel Järvamaal:

Jäägi talu kodumajutus (2,9 km), Eistvere mõisa ait (16,8 km), Eistvere jahimaja (16,8 km), Vao külalistemaja (14,3 km) ning Imavere Kõrtsi Hostel  (12,8 km).

Peatu Järvamaal ja külasta järgmisel hommikul ka ajaloolist Koigi mõisa ning naudi Eesti südamaa looduseilu Prandi allikate piirkonnas, mis koosnevad kahest paese põhjaga veekogust – Prandi Allikajärvest ja Prandi Suurallikast. Allikajärv on laugete nõlvadega 1,1 m sügavune 1,4 ha suurune järv, mille põhjas on rohkelt allikaid ning kaldad on osaliselt soostunud. Suurallikas on aga mitme tõusuallikalehtriga 1,5 m sügavune ja 40 m laiune järvik. Allikad kuuluvad looduskaitse alla. Teadmiseks, et just siin Prandi allikajärvel on ideaalsed parvetamisvõimalused. Järve kõrval asub aga Prandi külaseltsile kuuluvad Prandi külamaja ning külaplats koos piknikuplatsi ja lõkkekohaga.

Rahvamatka etapid aga Oisu kohtumispaigas Järvamaal: Pilistvere – Oisu, Käsukonna – Oisu. Start kell 13 -14. Täpsem info: EV100.ee

Oisu rahvamaja ootab matkajaid alates kella 17st. Kell 18 algab meeleolukas kontsert “1917”. Esinevad nii pasunakoor Türi, laulukoorid, lauluansamblid Avaja ja Naised, kavas on tantsunumbrid ja muu. Avatud on kohvik ja näitused. Kell 19 süüdatakse üheskoos lõke ning seejärel oodatakse kõiki matkalisi pidupäeva simmanile, mis toimub Oisu rahvaamaja ees!

Imelist EV 100 avapidu teile kõigile!

Avasta südamaa võlusid matkates ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
ÕHUS ON TUNDA ARMASTUST – SÜDAMETE ÖÖ ÕNNEPALEES

Reedel, 7. aprillil toimub „Südamete ÖÖ“ Tallinna Perekonnaseisuametis. Kella 17-23ni kestval kevadisel avatud uste õhtul räägitakse armastusest ja abielust. Seekord keskendub perekonnaseisuamet abieludele, mis sõlmitakse teiste riikide kodanikega, kuna viimase nelja aasta jooksul on esinenud pruute ja peigmehi 88 erinevast riigist.

„Südamete ÖÖ“ raames pakutakse teavet kõikidest perekonnaseisualastest toimingutest, abielusoovijatel on erakordne võimalus tutvuda erinevate firmadega, kes pakuvad kõikvõimalikke teenuseid ja kaupu pulmatseremooniate ja pulmapidude läbiviimiseks ning loomulikult on kohapeal võimalik nautida meelelahutusprogrammi.

Südamemaja pulmaagentuur koostöös Järva Maavalitsusega ning Kesk-Eesti mitmekülgsete ettevõtetega on teid ootamas pulmamessil, et tutvustada Järvamaa ainulaadseid pulmatseremooniate ja pulmapidude võimalusi Eestimaa südames, Järvamaal.

 Miks pidada pulmapidu Järvamaal?

Järvamaal pakutakse peokorralduse võimalust aastaringselt nii väikesele, keskmisele kui ka suurele seltskonnale ning seda olenemata rahvusest! Just siin Kesk-Eestis tegutsevad toredad peokohad on taskukohaste hindadega ning igati koostööaltid ning asuvad Tallinnast või ükskõik millisest muust Eestimaa paigast vähem kui 100 km kaugusel.

Järvamaa pulmapeopaikade pagas on rikas! Järvamaal on kümned mõisad, puhkekeskused, teemapargid, tuulikud, kultuuri- ja kirjanduspärandiga seotud paigad, ajaloolised kirikud ja maaliline loodus, kus ka varem on peetud pulmapidusid ning mis on valmis järgmisteks väljakutseteks! Kõigele lisaks asub just siin Eestimaa südames Paides peo- ja pulmaagentuur Südamemaja, kes oma 15-aastase pulmapidude korraldamise kogemusega on teile kindlasti suureks abiks teie unistuste pulma korraldamisel! Armastust algab südamest! Eestimaa südamest!

 Tule otsi meid üles ning tutvu Kesk-Eesti võimalustega!

Olgu see näiteks romantiline Jäägri villa Albus või väike Tori mõis oma ilusate laemaalingutega, pakkudes pidusaali kuni 20 inimesele, ööbimist romantilises atmosfääris kuni 10 inimesele, lisateenustena nii toitlust kui cateringi. Külalistemaja Vana Tall Väätsal, mis on üks pikima majutustraditsiooniga ettevõtteid Järva maakonnas oma kauni eritasandilise mõisapargiga. Või hoopis Järvamaal paiknev Särevere mõis, Rava mõis, Albu mõis ning siinne mõisa ait, Aruküla mõis, maitseelamust pakkuv Põhjaka mõis või Eistvere mõisa ait ning seda ümbritsev imeline park. Korralda oma pulmatseremoonia hoopis Seidla tuuliku ees ning hiljem saab tantsu vihtuda kuni varahommikuni Seidla mõisa kohviku õuel. Või hoopis korraldada pulmapidu looduskaunis Prandi külamajas, Metsajõe puhkemajas, Valasti külamajas või Kassiaru puhkemajas. Miks mitte korraldada oma unistuste pulm Kilplaste Kojas Müüsleri külas, kus omapärase mööbliga saal mahutab kuni 80 külalist, pakutakse nii toitlust kui ka kilplaslikku humoorikat meelelahutusprogrammi ning muid teenuseid.

Või siis Ajakeskuses Wittenstein Paide vallimäel, kus ajamasin viib pulmaseltskonna kohtuma ajalooliste tegelastega ja maitsma ajastu pulmatoite ja jooke. Samuti looduskaunis paigas asuv A.H. Tammsaare muuseum ootab teid, kus õhus on tunda meie esivanemate ajaloo hõngu või Paides, hiljuti avatud Arvo Pärdi Muusikaaias, kus Eesti ühe suurmehe hinge on tunda igast sealsest elemendist või hoopiski maaliliselt kaunis Kakerdaja rabas! Võimalusi Järvamaal juba jätkub!

Pulmamessil astub üles samuti Järvamaal asuv suursuguse pargi ja peosaaliga Roosna-Alliku valge roosi mõis, kus on võimalik korraldada imelisi tseremooniaid. Mõisa Roosa saal mahutab 90 inimest, Sinine salong aga kuni 20 inimest ning toitlustust pakub kohalik köök.

Esmakordselt on Järvamaalt pulmamessil väljas ka Hindreku Talu. Uhiuus romantiline turismitalu ehedas Eesti külamiljöös – värskelt renoveeritud talukompleks Esna jõe ääres, Valgma külas, Tallinn – Tartu mnt ääres, mis võimaldab pidada pulmi ning ka teisi üritusi kuni 120 inimesele idüllilises atmosfääris.

Sel romantilisel õhtul, ootab Õnnepalee ees teid uudistama antiikne jalgratas! Miks ka mitte korraldada pulmapäeval pulmaeelseid fotosessioone just vanade stiilsete jalgrataste taustal, mida on võimalik rentida Väätsal asuvast Eesti Jalgrattamuusemist, kus eksponeeritakse süstemaatilise väljapanekuna jalgratta ajalugu Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni 1980. aastateni ning kokku on seal üle saja korrastatud ja restaureeritud ajaloolise ratta.

Täiendavat infot erinevate Järvamaa peokohtade kohta on teil võimalik saada visitjarva.ee pakkumiste alt !

Kohtume pulmamessil! 

Tule ja avasta Eestimaa südant, ning paku oma külalistele midagi täiesti uut!

FacebookTwitter
SÜDAMEKUU LIIKUMISÜRITUSED JÄRVAMAAL

Aprillikuust on kujunenud südamekuu! Südamekuu võimaldab terve aprillikuu jooksul osa võtta erinevatest liikumisüritustest üle Eesti, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südame tervisele ja terviseprobleemide ennetamisele liikumise abil. Kuu aja jooksul keskendutakse liikumise konkreetsematele teemadele nagu liikumine ja vererõhk, liikumine ja kehakaal, liikumine ja kolesterool ning liikumine ja südamehaigused.

Vaata, millised liikumisüritused toimuvad Järvamaal, vali endale sobiv ettevõtmine ning tule ja avasta samaaegselt ka Südamaa võlusid!

Liitu ka meiega FB lehel, et olla informeeritud üritustest!

Südamekuu tegevusi Järvamaal rahastatakse Järva Maavalitsuse ja Tervise Arengu Instituudi vahel sõlmitud koostöölepingu raames.

FacebookTwitter
TERVITUSED KEVADPEALINNAST!

Täna, 20. märtsil, kell 12.29 algab kaua oodatud kevad, suurte ootuste-lootuste aeg, mil lindude hääled löövad helisema, lilled õitsema ning soojendav päiksepaiste toob rõõmu igasse päeva ja sära inimeste südamesse!

Kevadpealinn Türi ootab Teid kõiki KEVADET TERVITAMA 20. märtsil algusega kell 12.00 Türi kesklinna parklas, kus astuvad üles mitmed esinejad, tervitusi toovad teemapealinnade esindused ning antakse üle valitsussau ja tunnustus!

Just kevade alguse päeval, 20. märtsil annavad Tallinna linnajuhid Türile ametliku tunnistuse, millega kinnitatakse pealinnaks olemist kuni suve alguseni 20. juunil.

Põnevust ja elevust jätkub sel perioodil palju nii külalistele kui ka järvamaallastele endile! Teadagi, kõige põnevam aeg külastada Türi ongi kevad-suvisel perioodil, et nautida Türil ja Türi lähistel toimuvaid sündmusi ning ammutada ideid kaunitest koduaedadest!

Millal siis kindlasti Kevadpealinna külastada?

20. märts kell 12.29 algab KEVAD!

31.03-02.04 VII TULBIpäevad Türi kultuurikeskuses

15.aprill Türi-Tori VIII kiirlaskumine.

22. aprill Jüriöö sündmused! Kell 17 Türi- Kirna Jüriöö jooks 2017, kell 20 Kirna- Türi teatejooks. Kell 18-20 Kirnas festival @Jürivägi”- keskaja tegevusmängud ja töötoad, võistlused, tuleshow. Festival lõppeb Paide vallimäel Tanel Padar and The Sun kontserdiga.

29. aprill kell 18 Volbritrall Türi lauluväljakul.

30. aprill Paide- Türi Kevadtriatlon

19.-21. mai Türi 40. Lillelaat

20. mai Kesk- Eesti Romuring Türil

27. mai Järvamaa Laulu ja tantsupidu “Mulle jääd, Järvamaa” Türil.

Kui olete juba teel Türile, siis siit ka mõningad soovituslikud vaatamisväärsused külastamiseks Türil ja Türi ümbruses:

Eesti Ringhäälingumuuseum Türil, kus saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga, kuulata näiteid kuuldemängudest, valida stsenaariumi ja salvestada oma kuuldemängu või tele tegemist proovida (4€ osaleja).

Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Muuseumis eksponeeritakse töötavaid eksponaate – Nipkowi kettaga televiisor, KVN, vanad valjuhääldid ja palju muud. Meenutuseks, et just siin Türil 1937.aastal alustanud tööd raadiosaatejaam oli tol ajal Euroopa moodsaim. Ette teatades on võimalik tellida muuseumis giidituur.

Täpsem info: rhmuuseum.ee / e-post: rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Türi Muuseum, mis asub samas maja Eesti Ringhäälingu muusemiga, avati 2. juulil 1995. Muuseumi püsiekspositsioon kajastab Türi arengut II maailmasõjani läbi siin toimetanud ettevõtete ja inimeste. Tutvustatakse Türi kasvamiseks tõuke andnud raudtee ning Türi Paberi- ja puupapivabriku lugu. Samuti saab ülevaate endisaegsest tööstusest ja väikeettevõtlusest, mida esindavad tellisetööstus, õmblustöökoda, daamide juuksetööstus. Ajutised näitused lisavad meeleolulaid pilte Türiga seotud inimeste tegemistest ja hobidest.

Lisainfo: www.tyrimuuseum.ee / e-post: muuseum@tyri.ee .

Paetselt avatav Türi elamuspark!

25. aprillil avatakse esmakordselt Türil elamuspark, mis on loodud Türi valda Kõrgessaare voorestikku. Siin on võimalik seigelda viiel erineval rajal, mis algavad madala lasterajaga ja lõppevad 10-12 m kõrgustel asuvate mänguradadega. Seiklusmängud on kokku pandud väga mitmekülgsetest takistustest, mis annavad seiklushuvilistele nii meelelahutust kui ka enese proovile panekut. Kõik rajad lõppevad zip-line laskumisega, viimane vabalangushüppega. Radadesse on kombineeritud “Tarzani hüpe”, vaatlustorn, lumelaual liuglemine, tünnisõit, jalgratta sõit trossil ja palju muud põnevat.

 

Türi elamuspargis on eraldi laste mängu- ja pikniku-ala. Elamuspargi territooriumil on märgistatud rattakrossi-, jooksu- ja terviserajad. 2018. aastal on plaanis avada kiikede park ja palju uusi atraktsioone.

Lisainfo: www.tyrielamuspark.ee , e-post: tyriseikluspark@gmail.com, tel: 53 088 495

Kirna mõis – salapärane tervenduskeskus ja kohvik

Kirna mõis asutati 1620ndatel aastatel, mis Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealse maavalduse Hans von Fersenile. 1770ndatel aastatel läks mõis perekonnasidemete kaudu von Osten-Sackenite aadliperekonna kätte. Kahekorruseline hilisbarokne peahoone püstitati mõisa arvatavasti 1760-80ndatel aastatel. 19. sajandi algul ehitas tollane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa klassitsistlikus stiilis ümber. Selle käigus lisati fassaadi keskosale kuue rühmitatud sambaga portikus ning külgrisaliitidele väikesed kolmnurkfrontoonid. Üldvälimuses säilis aga veel barokiaega meenutav kõrge ning järsk kelpkatus.

Alates 1990ndatest aastatest on loodud mõisa tervenduskeskus. Siinset mõisa parki tuntakse üle Eesti kui loodusravikohta. Ainulaadsete raviomadustega pargi kohta on kuuldused levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast ning kõige kaugemad külalised on tulnud Brasiiliast ja Tiibetist. Teadmiseks, et nii tugevaid elektromagnetiliselt madalsageduslikke paiku on kogu maailmas kokku vaid viis: Kanada (Norway House), Iirimaa (Easky – Ballina), Sveits (Werdon), Roheneemesaared (San Nikolau) ja Eesti (Järvamaa – Kirna)-

Energeetiliselt mõjusas paigas Kirna mõisas asub samuti kohvik. Valgete võlvlagedega ruumis on laudade ümber istekohti veerandsajale külalisele. Menüüs on kohv, tee, küpsetised ja kerged eined, põhirõhk on tervislikkusel. Kohvik on täiesti alkoholivaba. Gruppe teenindatakse ainult ettetellimisel.

Lisainfo Kirna mõisast: www.kirna.ee  Laudade ettetellimine gruppidele kohvikus: e-post: kohvik@kirna.ee / tel. 512 7892

WILE Alpakafarmis Türi Vallas Poaka Külas saab aga tutvuda Lõuna-Ameerikast pärit villaloomade alpakadega. Siin saate teada, kuidas nad elavad, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest teha saab. Samuti saab katsetada villa kraasimist ning õppida kuidas seda kedrata. Lisainfo: wilealpacafarm.com

Enne aga kui koju sõita, soovitame külastada kindlasti ka Elise aeda! Just siin Elise Aias Türi vallas Retla külas on võimalik tutvuda Järvamaa suurima puukooliga, kus lisaks dekoratiivsetele okas- ja lehtpuudele ning põõsastele pakutakse huvilistele ka püsililli. Kui soovi, saate eksperdi saatel teha ringkäigu kasvuhoones ja puukoolis, kus räägitakse teile lähemalt taimede hingeelust. Võimalus kasutada piknikuplatsi ja taimi kaasa osta. Lisainfo: www.eliseaed.ee

Kehakinnituseks soovitab visitjarva.ee peatuda Türi linnas aasta alguses uksed avanud Pizza & Pasta söögikohas asukohaga Viljandi 7.

Info Türi vallas ööbimiseks aga leiate aga siit.

 Imetoredat kevadet teile kõigile Järvamaa sõbrad!

FacebookTwitter
VEEDA LÕBUS JA TEGUS KOOLIVAHEAEG JÄRVAMAAL

Juba järgmisel nädalal algab kaua oodatud koolivaheaeg, mil avaneb suurepärane võimalus ette võtta midagi toredat ja meeldejäävat koos oma kalli pere ja/või sõpradega.

Oled sa kunagi unistanud osalemisest raadio kuuldemängus või sooviksid teada saada kuidas üks kuuldemäng või telesaade valmivad? Oled huvitatud ajaloost ja kirjandusest? Kas tead, et Paide Ajakeskuses Wittenstein on võimalik sul rännata interaktiivselt läbi Eestimaa ajaloo 1,5 tunniga! Oled kindlasti lugenud meie romaanisarja „Tõde ja Õigus“, kuid veel pole jõudnud külastada kirjaniku sünnitalu, kust on võimalik saada põhjalik ülevaade Eesti 19. sajandi teise poole taluelust ja olustikust. Oled ehk suur jäätisesõber ning sooviksid isegi proovida jäätise valmistamist? Oled kuulnud imearmsatest Lõuna-Ameerikast pärit alpakatest, kuid sooviksid armsale alpakale ise pai teha ja veenduda villa pehmuses?

Seda kõike on sul võimalik kogeda Järvamaal!

Järvamaa kutsub osalema lustlikes ja õpetlikes programmides „Üks tee, mitu sõpra“, mida pakuvad maakonna turismiettevõtjad ühispakkettidena. Tule muuseumisse, teemaparki või loodusesse tegusalt aega veetma ning saa osa mitmest vahvast tegevustest ühe reisi jooksul Järvamaa erinevates kohtades.

Oleme kindlad, et järgnevatest pakkumistest leiad endale selle kõige sobilikuma, et muuta oma koolivaheag pere-sõprade seltsis unustamatuks!

1. WILE JUURDE, KUULDEMÄNGU JA JÄÄTIST TEGEMA

 Wile Farm, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Piimandumuuseum ootavad osalema programmis “WILE JUURDE, KUULDEMÄNGU JA JÄÄTIST TEGEMA”.

Wile Farmis Türi vallas Poaka külas saab kohtuda Lõuna-Ameerikast pärit imearmsate villaloomade alpakadega ning saate teada kuidas nad elavad, mida söövad ja kohtute ka farmi nimilooma Wilega. Näppida saab alpakade imepehmet villa ning katsetada villa kraasimist ning ketramist. Programmi kestvus 60 minutit ning maksab 4 eurot ühele osalejale.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga, kuulata näiteid kuuldemängudest, valida stsenaariumi ja salvestada oma kuuldemängu. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul. Programmi kestvus 90 minutit ning maksab 4 eurot ühele osalejale.

Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres saab tutvuda püsinäitusega ja külastada vana meiereid. Seejärel võimalus riietuda end ümber meierei töötajaks ning valmistada ka jäätist. Programmi lõppedes saab kohapeal valmistatut ka maitsta. Programmi kestvus 90 minutit, maksab 4 eurot ühele osalejale.

Programmi tellimine: wilealpacafarm@gmail.com, info tel. 5905 8528

2. ALPAKADEST TALUS JA STUUDIOS

Eesti Ringhäälingumuuseum ja Wile Farm kutsuvad osalema programmis „ALPAKADEST TALUS JA STUUDIOS

Wile Farmis Türi vallas Poaka külas saab kohtuda Lõuna-Ameerikast pärit imearmsate villaloomade alpakadega ning saate teada kuidas nad elavad, mida söövad ja kohtute ka farmi nimilooma Wilega. Näppida saab alpakade imepehmet villa ning katsetada villa kraasimist ning ketramist. Programmi kestvus 60 minutit.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga, kuulata näiteid kuuldemängudest, valida stsenaariumi ja salvestada oma kuuldemängu. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul. Programmi kestvus 90 minutit.

Maksumus: 8 eurot osaleja (tasutakse Wile farmis).

Sõit Wile farmi Türile võtab aega 20 minutit. Sihtrühm: I ja II kooliastme õpilased.

Programmi tellimine: wilealpacafarm@gmail.com, info tel. 5905 8528

3. AJARÄNNAK TELESAATESSE

Ajakeskus Wittenstein ja Eesti Ringhäälingumuuseum kutsuvad osalema programmis „AJARÄNNAK TELESAATESSE“.

Ajakeskuses Wittenstein: Paides saab rännata interaktiivselt läbi Eestimaa ajaloo, mille käigus kohtute eestlaste muinasaja vanema Lembituga, peate maha ühe korraliku mõõgavõitluse ja mängite tolleaegseid lastemänge. Tegevusi jagub kõikidesse ajastutesse: muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaariaeg, eesti aeg, okupatsioonide aeg, iseseisvuse taastamise aeg ja euroopa aeg.

Eesti Ringhäälingumuuseumis: Türil saab tutvuda televisiooni ajalooga, õppida vaataja-kuulajaga suhtlema mikrofoni ja kaamera abil, valmistada ette uudislugu ning salvestada uudissaate formaadis telesaade. Valminud telesaade jääb programmis osalejatele.

Maksumus: 8 eurot osaleja

Sõit Paidest Türile võtab aega 20 minutit. Grupi maksimaalne suurus: 30 (soovituslik)

Programmi tellimine: info@wittenstein.ee, info tel. 5850 2001

4. “TÕE JA ÕIGUSEGA” VARGAMÄELT KUULDEMÄNGU

A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Eesti Ringhäälingumuusum kutsuvad osalema programmis “TÕE JA ÕIGUSEGA” VARGAMÄELT KUULDEMÄNGU

A.H.Tammsaare Muuseumis Vargamäel saab tutvuda kirjanik A.H.Tammsaare sünnitaluga, 19. sajandi teise poole taluelu ja olustikuga ning Vetepere küla sootaludes elanud inimeste saatustega. Arutleda saab romaani “Tõde ja õigus” I osa tegelaskujudest ning otsida paralleele kirjaniku sünnitalu ning selle lähiümbruse reaalse eluga.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil saab tutvuda Raadioteatri ajalooga, kuulata näiteid kuuldemängudest ning salvestada lühikuuldemängu Anton Hansen Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” I osa põhjal.

Kuuldemängu lavastajad, helikujundajad ja osatäitjad on programmis osalejad. Valminud kuuldemäng jääb programmis osalejatele.

Programmi kestvus: 90 minutit.

Maksumus: 8 eurot osaleja (tasutakse A.H.Tammsaare Muuseumis Vargamäel, sisaldab mõlema muuseumi pääsmeid ja programmi). Sõit Vargamäelt Türile võtab aega 45 minutit.

Sihtrühm: gümnaasiumide õpilased ja täiskasvanud. Grupi maksimaalne suurus: 45 osalejat

Programmi tellimine: tammsaare@albu.ee, info tel. 5340 3461

NB! Alates 1. maist on kättesaadaval ka ühisprogrammid, kus avastamist väärivad nii Elise Aed Türi vallas Retlas, mis on Järvamaa suurim puukool, kus lisaks dekoratiivsetele okas- ja lehtpuudele ning põõsastele pakutakse huvilistele ka püsililli ning peatselt avatav Türi elamuspark! Hoia silm peal Järvamaa pakkumistele visitjarva.ee ning liitu samuti meie facebooki lehega, et olla esimene, kes kuuleb Järvamaa uudistest ja pakkumistest!

Plaani oma koolivaheaeg juba täna! Meeldivaid elamusi Järvamaal!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
KOERU KUTSUB „KARL ERNST VON BAER 225“ KONVERENTSILE JA TERVISEMATAKALE!

Selle nädala erilisemad sündmused Järvamaal toimuvad Koeru vallas, kuhu visitjarva.ee soovitab kindlasti Järvamaa sõpradel uudistama minna! Olgu see 11. märtsil toimuv põnev ajalookonverents, millega tähistatakse Koeru kihelkonnast võrsunud maailmakuulsa teadlase Karl Ernst von Baeri 225. sünniaastapäeva või 12. märtsil toimuv tervisematk Koeru terviseradadel.

AJALOOPÄEV JA MÄLESTUSKONVERENTS KOERUS – KARL ERNST VON BAERI 225!

Laupäeval, 11. märtsil toimub Eesti teadus- ning kultuuriloos ühe silmapaistvaima isiku Karl Ernst von Baeri 225. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents tema kodukihelkonna keskuses Koerus, Järvamaal. Laupäevane konverents Koerus on kindlasti teiseks oluliseks von Baerile pühendatud mälestusürituseks päev varem Tartus toimuva rahvusvahelise Baeri päeva kõrval.

Konverentsi raames külastatakse von Baeriga seotud paiku, esitatakse põnevaid ettekandeid, esmakordselt toimub Karl Ernst von Baerile pühendatud Eesti Posti tervikasja/postmargi esitlus, uudistada saab teemakohast näitust ning soetada endale päevakohaline trükis.

Koostöös kultuuriasutuste, omavalitsuste ja teadusasutusega toimuv mälestuspäev algab Baeri sünnikohas, Piibe mõisas meenutushetkedega loodusteadlasele pühendatud mälestuskivi juures. Seejärel toimuvad mälestushetked Koeru kirikaias von Baeri perekonna rahulas, kus avatakse teemakohane infotahvel ning suundutakse üheskoos Koeru kultuurimajja, kus saab alguse Karl Ernst von Baeri mälestuseks pühendatud mälestuskonverents. Konverentsi avab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teemakohaste ettekannetega astuvad üles Erki Tammiksaar, Aldo Tamm, Mati Kaal, Ken Kalling, Andres Tarand ning Ott Kurs. Konverentsil antakse ülevaade von Baeri elust ning tema suurtest saavutustest. Tutvu ajalookonverentsi programmiga siit!

Ajaloopäeva- ja konverentsi korraldajad ning toetajad on SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, Koeru Kultuurimaja, Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus, Koeru Vallavalitsus, Rakke Vallavalitsus, Järva Maavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Lisa info ajaloopäeva ja konverentsi koordinaatorilt: Ründo Mülts, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, telefon 56682165

MATK KOERU TERVISERADADEL

Pühapäeval, 12. märtsil algusega kell 12.00 ootab Järvamaa kõiki matkahuvilisi matkama Koeru terviseradadele.Tegemist on liikumissarja “Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2017” III etapiga. Matk algab Koeru keskkooli parkla juurest ning kulgeb mööda teed Koeru terviseradadele ja sealt ringiga tagasi. Matka pikkus on 8 km. Külma ilma ei tasu karta, sest matkasõpradele pakutakse sooja jooki!

Täpsem info: www.jarvasport.ee või tel. 56267670

AVASTAMIST VÄÄRT KOERU – KUS ÖÖBIDA JA EINESTADA

Matkateenuseid siinkandis pakub Matkapesa, mis korraldab inimeste soovi kohaselt jalgsi-, paadi- või kanuumatku Kesk-Eesti kõige kaunimatesse paikadesse. Olgu nimetatud siinne avastamist väärt Endla looduskaitseala koos Norra-Oostriku allikatega, mis on ainulaadsemaid kogu Euroopas. Suurimaks vaatamisväärsuseks Koeru vallas on Purskav allikas. Siinne piirkond on eriline eelkõige karstiilmingute poolest. Samas pole vähem tähtis Endla soostik, mis on Eesti üks vanimaid ning esinduslikumaid.

Veekogudest on märkimisväärt Järvamaa suurim järv Väinjärv oma selge veega ning Põltsamaa jõgi koos lisajõgedega. Just siin maalilises looduspaigas, Väinjärve järve ääres hakkab elu suursuguselt pulbitsema 29. juulil, mil toimub igaaastane oodatud lõbus tegevusrohke veepidu!

Uudistamist väärivad siinkandis kindlasti Ervita tuuleveski, Aruküla mõis, Von Tollide kabel, kui ka ajaloolise tähtsusega Merja vaatetorn.

Ervita tuuleveski ja möldrimaja on paekivist Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud veski on töökorras ja võimaldab jahu jahvatada. Tule proovima!

Imeline Aruküla mõis väärib nime, sest läbi ajaloo on sel olnud 15 omanikku. Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Karl Wilhelm von Toll ostis mõisa Friedrich von Knorringilt.

Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal. Krahv Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919 mõis riigistati. Täna tegutseb mõisas Koeru keskkool.

Aruküla mõis on külastajatele eelregistreerimisel aastaringselt avatud. Mõisa külastus koos giidiga 3 €/inimene. 10 ja enam inimest 30 €.

Umbes 700 meetrit eemal mõisast paikneb Von Tollide kabel, mida on samuti võimalik külastada giidiga 1 €/inimene eelregisteerimisel: Anne Muhk, e-post: anne@koeru.edu.ee tel. 51 919196.

Merja linnamäel asub aga Merja vaatetorn, millel oli oluline osa vaatlus- ja pelgumäena. Just siit jälgiti Jaroslav Targa ja ta poja Izsjslavi vägede tegevust 1030.–1061. aastal, kuni väed Eestimaalt välja sunniti. Liivi sõja ja Põhjasõja ajal põgenes Koeru kihelkonna rahvas linnamäe ja selle ümbruse rabadesse ja soodesse ning koobastesse. Mägi oli vägede liikumise ja haarangute liikumise jälgimiskohaks ka Teise maailmasõja ajal.

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

ÖÖBIMINE JA KEHAKINNITUS KOERU VALLAS:

Hostel Janune Kägu: Koeru alevikus asub Hostel Janune Kägu, mis kannab edasi vanu postijaama – peatuskoha traditsioone, mahutades ühte majja ära nii pubi, kus keha kinnitada kui ka majutuse, kus välja puhata. Suve perioodil majutus samuti kämpingmajades.

Vao külalistemaja: Eesti veerohkemate Norra allikate, Oostriku allikate ja Endla Looduskaitseala lähedal on võimalik ööbida Vao külalistemajas. Siin pakutakse majutust kuni 30-le inimesele (+ 10 lisakohta). Külalistemaja omapära seisneb nostalgilises atmosfääris, nimelt tulles Vao külalistemajja satud endisesse sovhoosikülla, kus aeg on oma töö teinud. Vao Külalistemajas on arvestatud peretubadega, sviitidega, lemmikloomaga ja puuetega inimese vajadustega. Majutus on kortersüsteemiga. Kahe toa kohta on wc-dušš ja eine valmistamiseks köök.

FacebookTwitter
ELAMUSROHKE VASTLAPÄEV LENNUBAASI SPORDIKOMPLEKSIS

Eestlastel on olnud ikka tavaks vastlapäeva aktiivselt ja lõbusalt mööda saata. Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna – lastakse liugu, süüakse kosutavat hernesuppi, seajalgu, soolaube ning preemeeritakse vastlapäevalisi suussulava vastlakukliga.

Kui aga lund napib või kel hing ihaldab mõne alternatiivsema tegevuse järele, siis miks mitte katsetada liulaskmise asemel midagi täiesti uut? Oled sa unistanud lendamisest paraplaaniga või kuumaõhupalliga või hoopiski sõitmisest off-road safari veoautoga?

Nurmsi ehk Koigi lennuvälja juures asuv spordikompleks Lennubaas on eeskätt Lennuklubi Keelutsoon ja Koigi lennuväljal oma harrastustega tegelejate vajaduste ja olme tagamiseks. Siinset spordikompleksi külastatakse peamiselt nii oma hobide pärast kui lihtsalt aktiivse vaba aja veetmise kohana. Ühest küljest on siin väga privaatne asukoht ja samas asub ka täpselt keset Eestit – Eestimaa südames.

Lennubaas on haruldane paik nii seikluste tagamiseks õhus kui maa peal. Kui sa oled unistanud lendamisest, siis on just siin sul võimalik katsetada midagi uut – olgu see tandemlend paraplaaniga, lend kuumaõhupalliga või huvilend lennukiga ja/või langevarjuhüpped ja samaaegselt imetleda pilvepiirilt imelist Eestimaad. Imeline!

Samuti pakutakse siin erinevaid seikluse võimalusi maa peal. Proovida saab lähedalasuvas karjääris ja metsaradadel, zipline õhusõitu ehk “ahviraudtee” 100 meetrit, kus tuhised õhus ronimisvarustusega mööda trossi. Paintball ja /või õhupüssist laskmine, mis on sobilik samuti lastele, mida korraldatakse kohapeal või maastikumänguna metsas või karjääris. Siin saab harjutada ka laskmist välilasketiirus, mis on sobilik nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Katsetada laskumist köitega (rappelling), kel vaja koolitust, siis seegi tehakse kohapeal.

Samuti korraldatakse siin matku Endla rabas ja Kõrvamaal, mis on erinevate marsuutide ja pikkustega, võimalik räätsadega ja kombineeritult köiellaskumisega tornist.

Spodikompleks Lennubaas pakub samuti oma põhitegevusest vabal ajal erinevate hoonete (külalistemaja, saunamaja ja klubihoone) rentimise võimalust gruppidele. Siinne külalistemaja on omapärase interjööriga, maakivist seinte ja raskepärase, kuid hubase sisustusega vana hobusetall.

Ööbimiskohti jätkub 17 inimesele, laagri tingimustes kuni 60. Seminariruum mahutab 30 inimest. Teadmiseks, et üksikisikuid Lennusbaasis ei majutata.
Toitlustusteenus tellitakse lähikonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt nagu Mäeküla kõrts, Pizzakiosk, Põhjaka mõis või Sämmi grill.

Kontakteeru spordikompleks Lennubaasiga juba täna ja plaani oma unistuste seiklus Järvamaal!

Lennuklubi KEELUTSOON
Lennu, Sargvere küla, Paide vald 72602
e-post: baas@lennubaas.ee  Mob. 55 63 88 00

Kel aga siiski soov traditsioonilistest vastlapäeva kommetest osa saada, soovitab visitjarva.ee osaleda 28. veebruaril vastlapäeva üritusel Valgehobusemäe Suusa- ja puhkekeskuses. Lund Valgehobusemäel jätkub kindlasti!

Meeleolukat vastlapäeva Teile kõigile!

FacebookTwitter
AJAKESKUS WITTENSTEIN PAIDE VALLITORNIS KUTSUB RÄNDAMA EESTI VABARIIKI

Sel nädalal tähistab Eesti Vabariik oma 99. sünnipäeva. Oli see ju aasta 1918, 24. veebruar, mil kuulutati välja meie Eesti Vabariik Tallinnas ning ametisse astus Ajutine Valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. Nagu kõikjal Eestimaal, toimuvad ka Järvamaal erinevad sündumused tähistamaks seda olulist sündmust Eesti rahvale: Albus, Amblas, Imaveres, Järva-Jaanis, Koerus, Päinurmes, Türil kui ka Paides. Vaata sündmuste programme lisast!

Kel huvi Eestimaa ajaloo vastu, siis teadmiseks, et Paide Vallitornis on võimalik saada 1,5 tunniga täielik ülevaade Eestimaa ajaloost ning seda kõike läbi huumoriprisma! Nimelt, 2011. aastal rajati Paide Vallimäel asuvasse ordulinnusesse Ajakeskus Wittenstein. Ajamasina rolli täidab lift, mis viib teid ühest ajastust teise. Erinevatel korrustel saate tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga.

Ajakeskus pakub erinevaid põnevaid programme nii lastele, kui ka täiskasvanuile. Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul soovitab www.visitjarva.ee osaleda meeleolukas programmis “Rändame Eesti Vabariiki”. Tegemist on rännakuga läbi Eestimaa ajaloo koos giid-programmijuhiga, kes räägib erinevate ajastute tähtsamatest sündmustest Eestimaal ja sellest, kuidas need on meie maa saatust mõjutanud. Ilmekust ja põnevust lisavad filmi- ja heliprogrammid ning esemed, mida saab kätte võtta ja rõivad, mida saab selga proovida. Hinnakirjaga tutvu siit.

Omamoodi kogemus on kindlasti ka Ajakeskuses pakutavad maitseelmuste programmid. Ette tellides saab siin maitsta, mida meie esivanemad erinevatel ajastutel sõid ja jõid! Ajakeskuses teostatakse samuti erinevaid õpitubasid. Ajakeskuse ruumides saab korraldada seminare-koosolekuid, pidada sünnipäevi või muid üritusi. Ajakeskuses on palju heli- ja valgusefekte, video- ja audioprogramme. Siin juba igav ei hakka! Ajakeskuse külastamiseks Paide vallitornis varuge aega 1,5-2 tundi. Suurematele gruppidele kui 10 inimest kehtib soodustus.

Ajakeskus valmis 2011 aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Paide LV kaasrahastusel. Võta kaasa ka teisest rahvusest sõbrad, sest Ajakeskus Wittenstein pakub giiditeenust nii eesti, inglise, vene, soome, saksa, prantsuse ja leedu keeles. Tule juba homme!

SA AJAKESKUS WITTENSTEIN

Aadress: Veski 11, PAIDE

Info ja broneerimine: e-post:  info@wittenstein.ee, tel.: 58 50 2001

AVATUD K-P 10.00-18.00.  Ettetellimisel on grupid oodatud ka esmaspäeval ja teisipäeval.

Hinnad:

Täiskasvanu pilet 6 EUR

Õpilased/Üliõpilased 3 EUR

Perepilet 12 EUR

Eelkooliealistele TASUTA

“Üks huvitamaid ja inimlikumaid Eesti ajaloo käsitlusi, mida olen kogenud” on hinnanud Ajakeskus Wittensteini Toomas Hendrik Ilves. Tule kõike kaema oma silmaga!

FacebookTwitter
ADMIRAL JOHAN PITKA TUBAMUUSEUM JÄRVAMAAL

19. veebruaril 1872 aastal sündis Järvamaa üks kuulsamaid mehi admiral Johan Pitka ning selle tähtsa päeva puhul soovitab visitjarva.ee külastada admiral Johan Pitka tubamuuseumit tema sünnikülas – Jalgsemal.

Johan Pitka (sündides Juhhan Pitka) nägi ilmavalgust 19. veebruaril 1872 Terasaugu metsavahimajas, Jalgsema külas, Järvamaal (surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944). Pitka oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral ning Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi Eesti Vabadussōjas. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Admirali vanem vend oli tuntud lastekirjanik kirjanikunimega Ansomardi (Peäro August Pitka), kes sajandi alguses avaldas jutustustekogud “Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud”, “Elu-pudemed”, “Sõja päevilt”, “Lastejutud”, mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm.

Johan Pitka tubamuuseum asub Jalgsema külamajas Järva-Jaani vallas Järvamaal. Muuseumi kahes toas tutvustatakse Kaitseliidu Järva Maleva taastamise lugu ja Jalgsema külast pärit Eesti riigi suure kodaniku admiral Johan Pitka elulugu.

Pühapäeval, 19. veebruaril, admiral Pitka sünnipäeval, on muuseum avatud kella 9.00 – 14.00.  Pakutakse sooja teed ning muuseumi külastus on tasuta.

Aastaringselt on muuseum aga avatud etteteatamisel tel 5346 4913 või 5344 5996. Soovitame külastada ka teisi põnevaid Järva-Jaani muuseume – vaata siit!

JOHAN PITKA TUBAMUUSEUM

Jalgsema küla, Järva-Jaani vald

73304 Järva maakond

Juba üheteistkümnendat aastat korraldatakse tema sünnipäeva raames ka admiral Johan Pitka mälestusele pühendatud rahvamatk, mis on ühtlasi liikumissarja “Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2017” II etapp. Sel aastal toimub matk 19. veebruaril algusega kl.10.00 Jalgsemal, admiral mälestuskivi juurest. Matka pikkus on nagu alati ligi 20 km ja lõppeb Peetris. Tänaseks on selle aasta matkale eelregistreerimine lõppenud. Esimene matk toimus 18.veebruaril 2007. aastal. Matka mōtte algatajaks oli toonane Järva Maleva staabiülemkapten Vello Pops.

Matka eesmärk on meenutada Järvamaa ühte kuulsamat meest, tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.

Tule ela kaasa matkalistele ning astu läbi Johan Pitka tubamuuseumist, et rohkem teada saada admiral Pitkast!

FacebookTwitter
JÄRVAMAA KUTSUB RAHVUSVAHELISELE TURISMIMESSILE TOUREST 2017

10.- 12. veebruaril 2017 toimub Eesti Näituste paviljonides Tallinnas 26. rahvusvaheline turismimess TOUREST 2017. Mida toredat on Järvamaal siseturistile käesoleval aastal pakkuda, sellega on teil võimalik juba ise tutvuda alates reedest „Puhka Eestis!“ hallis, kus lisaks Järvamaale on esindatud kõikide Eesti maakondade värvikad väljapanekud.

Nagu juba eelmisel aastal, astub Järvamaa TOUREST-il üles ühise slogani all „Üks tee, mitu sõpra, et tutvustada siseturistile toredaid õpetlikke ühisprogramme, mis on kokku pandud Järvamaa ettevõtete poolt osalemiseks aastaringselt Kesk-Eestis. Laste- ja noorteaastale kohaselt on muuseumid, mõisad ja teemapargid pakkumas eelkõige sellele vanuserühmale sobilikke ühistegemisi. Tule perega, sõpradega või klassi-töökaaslastega muuseumisse, teemaparki või loodusesse tegusalt aega veetma ning saa osa mitmest vahvast tegevustest ühel reisil Järvamaa erinevates kohtades.

Järvamaa stendis (PE-21) ootavad teid üheskoos Järvamaa muuseum ja Ajakeskus Wittenstein Paidest, Eesti Ringhäälingumuuseum Türilt, Eesti Jalgrattamuuseum Väätsalt, Eesti Piimandusmuuseum Imaverest, A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Kassiaru puhkemaja ja Seidla mõisaõue kohvik Albu vallast, Alpakakasvatustalu Wile farm, Türi muuseum ja infopunkt Türi vallast ning Järva-Jaani muuseumid Järva-Jaanist. MTÜ Türi-Tamsalu matkatee ootab aga aktiivse puhkuse entusiasti, et tutvustada käesoleva aasta põnevaid programme. Järvamaa Turismiinfokeskus esindab messil kogu maakonna. Liitu meiega FB lehel, et võiksid osa saada põnevatest Järvamaa pakkumistest aastaringselt esimesena!

Messi programmidest!

Messi kolmel päeval toimub Järvamaa stendis põnev auhinnamaraton “Kas tunned Järvamaad?”. Igale vastajale meene. Auhindade loosimine toimub aga messi kolmandal päeval kell 15:30, kus peaauhinnaks on PEREPILT ühekordseks kasutuseks sel kevadel avatavasse TÜRI ELAMUSPARKI! Kiirusta! Elamus on garanteeritud!

Erinevate põnevate etteastete seas astub pealaval üles Ajakeskus Wittenstein Järvamaalt messi kõigil kolmel päeval. Messi programmiga saate tutvuda siit!

Reisimise hõlbustamiseks Järvamaal on Järvamaa Turismiinfokeskus väljastanud trükise Järvamaa turismikaart 2017. Lisaks kaardile, on välja toodud väikeste piltidega ja teenuste piktogrammidega Järvamaa muuseumid, mõisad, teemapargid, toitlustused, majutused, aktiivse puhkuse pakkujad, giiditeenuse tellimise võimalused ja seminaride läbiviimise kohad.

Järva Maavalitsuse toetusel on aga värskelt ilmunud 2017. aasta Järvamaa spordi- ja kultuurikalender, milles pakutakse põnevat tegevust igale vanusele ja eelkõige toredateks kogu pere koosviibimiseks aastaringselt Järvamaal.

Järvamaa turismikaart ning ürituste kalender ootab teid messil! Kalender ja muu info on kättesaadaval samuti elektrooniliselt Järvamaa infoväravas: www.visitjarva.ee

2017. aastal on Järvamaal võtmesõnaks kindlasti „pereturism“, väärtustades nii eesti kui vene keelt kõnelevat (sise)turisti. Peagi on võimalus uudistama tulla sel aastal avatavasse Türi elamusparki, H20 veetorni seminarimajana või hiljuti avatud Arvo Pärdi muusikaaeda Eestimaa südames, Paide linnas.

Koostöös Südamemajaga oleme tutvustamas Järvamaa toredaid paiku pulmade pidamise kohana – logistiliselt Eesti keskne asukoht ning soodsad hinnad! Armastus algab ju südamest, Eestimaa südamest!

2017. aasta spordi- ja kultuuriürituste programm tõotab tulla aga eelnevatest aastatest palju kirevam! Põnevat tegevust jätkub aastaringselt nii suurtele kui väikestele, kogu perele: talvel Valgehobusemäe talvefestival ning suusamaraton, kevadel Türi lillelaat ja Umbrohufestival Koigi mõisas, suvel Kummaliste liikurite killavoor Järva-Jaanis, külastusmäng Järvamaa „Unustamatud mõisad“ või 5. Arvamusfestival Paides, sügisel aga 36. Paide-Türi rahvajooks või Moosilaat Koigi mõisas ning palju muud.

26. rahvusvaheline turismimess Tourest 2017 toimub 10.-12.veebruaril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28).

Reedel, 10. veebruaril saab külastada messi 12:00- 18.00 ja laupäeval, 11. veebruaril on mess avatud 10:00- 18.00 ja pühapäeval, 12. veebruaril 10:00-16.00.

Eelnevalt alla laetud pileti esitamisel on messile sissepääs TASUTA! Pileti võib välja trükkida või ette näidata mobiilis. Messikutse leia siit

Tule avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

FacebookTwitter
JÄRVAMAA AASTA TEGU 2016 – ARVO PÄRDI MUUSIKAAED

Ligi kuu aega kestnud rahvahääletuse tulemusena kuulutati 27. jaanuaril Aruküla mõisas välja konkursi “Järvamaa aasta tegu 2016” võitja, milleks osutus Arvo Pärdi Muusikaaia rajamine Paide linnas. Ühtlasi pälvis Muusikaaed ka tiitli “Järvamaa kultuurisündmus 2016”.

Muusikaaed avati Paides 22. septembril 2016 ning see tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Muusikaaia valmimist saatis suur avalikkuse tähelepanu, avamisel osales helilooja ka ise, esitades oma südantsoojendavat Ukuaru valssi.

Arvo Pärdile pühendatud muusikaaed rajati, et väärtustada helilooja panust nii maailma kui ka Eesti muusikasse ning tähistada Pärdi sünnikodu kohta Paide linnas Väike-Aia ja Kitsa tänava nurgal. Muusikaed on sobilik koht nii kontsertide pidamiseks kui ka aja veetmiseks aastaringselt.

Muusikaaia ideelahenduse on välja töötanud AS-i Kobras maastikuarhitektid Teele Nigola ja Kristofer Soop, kes on aeda projekteerides lähtunud nii maastiku võimalustest kui ka Pärdi muusikast. Kitsukest aeda poolitab valge teerada, sümboliseerides vaikust ja hingamist Pärdi muusikas. Muusikaaeda kaunistavad kaks Riho Kulla skulptuuri – seni helilooja sünnikodu kohta tähistanud taies „Paesümfoonia“ ning uus teos, pealkirjaga „Klaver“.

Aias on ka pingid ning kaunistuseks dekoratiivtaimed. Üheks peategelaseks aias on seal kasvav õunapuu, mis kuulduste järgi oli olemas juba siis, kui väike Arvo Pärt seal lapsena ringi jooksis.

Tänavu toimuvad aias suveõhtu piknik-kontserdid. Tulevikus aga saab muusikaaias kuulata muusikat ka läbi helisüsteemi sarnaselt nn Tšaikovski pingiga Haapsalus.

Lisainfo: paide.ee, paidekultuurikeskus.ee

Visitjarva.ee soovitab samuti külastada fotonäitust “ARVO PÄRT – TUNTUD JA TUNDMATU” Paide Kultuurikeskuses, mis jääb avatuks 4. märtsini.

Alates 14.jaanuarist on kammersaalis avatud Paidest pärit helilooja elu ja tegevust tutvustav fotonäitus „ARVO PÄRT – TUNTUD JA TUNDMATU”. 2005.a. valmis esimene A. Pärdi elu ja loomingut tutvustav näitus. Käesolev on eelneva põhjal valminud uus ja täiendatud. Selleks on oma osa andnud ka Arvo Pärdi Keskuse arhiiv. Koostajad on  Alo Põldmäe, Inna Kivi, Ene Kuljus, Tiiu Tosso ja Kristiina Kiis ning kujundajad Jaan Jagomägi ja Gunnar Kurusk.

 “Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine, inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab” on öelnud austatud helilooja Arvo Pärt, kes on sündinud Paides, Eestimaa südames.

FacebookTwitter
AVASTA SÜDAMAA VÕLUSID MATKATES, KÕNDIDES, JOOSTES VÕI RATTAGA SÕITES – LIIKUMIST JA SPORTIMIST HARRASTAV JÄRVAMAA 2017 ALUSTAB 10. HOOAEGA

Sellest nädalast alustab liikumissari “Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2017” 10. hooaega, mis on erinevaid Järvamaa valdasid läbiv spordiüritus. Sportlikku tegevust pakutakse jaanuarist novembrini, kokku XII põnevat etappi. Tule matka, kõnni, jookse või sõida rattaga – leia ise omale valitud tegevus ja võta sõber ka kaasa!

“Liikumissarja eesmärk on see, et inimesed teadvustaksid endale liikumise vajalikust ja veel tagasi tulles erinevates piirkondades toimuvate etappide kohta, siis nii mõnigi on tänu sellele avastanud meie maakonna toredaid paiku, kuhu ta võibolla muidu poleks sattunudki”, selgitab naeratusega liikumissarja eestvedaja Järvamaa Spordiliidu tegevjuht Piret Maaring.

Liikumissarja I etapp toimub juba sel laupäeval, 28. jaanuaril 2017, mis on ühtlasi 37. TAMMSAARE RAHVAMATK. Registreerimine algab kell 11.00 Järva-Madisel, Albu vallamajas.

Pika traditsiooniga Tammsaare rahvamatk toimub igal aastal kirjanik A.H.Tammsaare sünniaastapäeva paiku ehk siis jaanuari viimasel laupäeval. Matk algab Järva-Madiselt Albu vallamaja juurest ja lõppeb Vargamäel. Olenevalt ilmastikutingimustest läbitakse matkarada, kas üle Kordu raba või mööda maanteed. Matka pikkus on 5-6 kilomeetrit, seega sobilik kogupere ürituseks! Vargamäele jõudes, ootab kõiki matkalisi soe supp ja tee (2€).

Regitreerimine: telefon 3820500 või e-post albu.vald@albu.ee

Liikumissarja “Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa” peakorraldaja ja koordineerija on Järvamaa Spordiliit, mis on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik piirkondlik spordiliit, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud sportliku tegevuse arendamisele Järvamaal.

Järvamaa Spordiliidu tegevjuht lisab eelnevale: “Ma olen märganud, et üha rohkem ja rohkem inimesi on hakanud liikuma ning oma tervise eest hoolt kandma, sest sellega pikeneb tervelt elatud aastad. See toob kasu kogu meie ühiskonnale ja Eestimaale, sest alguse sai see ka projektist „“Eestimaa liigub“ nüüd juba nimetatatakse „Terve Eesti eest!“.

 

Liikumisarja etapid on suunatud kõigile inimestele Järvamaal, kui ka tervele Eesti elanikonnale, alates sünnis kuni kõrge eani, tähtis, et inimesed liiguksid. Meie liikumissarjas on osalejaid nii Tallinnast, Harjumaalt, Raplast, Tartust ja Ida Virumaalt, samuti on olnud osalejaid Hispaaniast ja Saksamaalt, noored, kes on mingil põhjusel Eestis, kas töötavad või õpivad või on külas. Igatahes kõik on oodatud!”.

SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel tutvustab 19. sajandi taluelu ja A.H. Tammsaare kultuuri- ja kirjanduspärandit. Just siin Vargamäel valmis romaan “Tõde ja õigus”. Muuseumis viiakse läbi ekskursioone, programme, rabamatkasid ja erinevate sündmuste tähistamist. Vargamäel saab pidada sünnipäevasid, koolitunde, seminare, suguvõsa kokkutulekuid, pulmi ja teisi kokkusaamisi. Kevadel ja suvel toimuvad siin Tammsaare-ainelised teatrietendused, augustis filmiõhtud ja palju muud!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

FacebookTwitter
TÜRI MUUSEUMIS ÄRATUNDMISRÕÕMU PAKKUV VÄRVILISTE PUUKUJUKESTE NÄITUS EESTI KULTUSFILMI “VIIMNE RELIIKVIA” JA RAHVUSEEPOSE “KALEVIPOJA” STSEENIDEST

Käesolevast nädalast on võimalik Türi Muusemis imetleda Heino Veskimäe valmistatud imearmsaid värvilisi puukujukesi. Põnev näitus esitab erinevaid stseene kultusfilmist “Viimne reliikvia” ja Eesti rahvuseeposest “Kalevipoeg”. Äratundmisrõõmu jätkub siin igale eestlasele! Käsitöömeistrile meeldisid sportlased, peotantsijad ja baleriinid, kuid eriti vanade talutööde jäädvustamine.

Heino Veskimäe seni esimene ja ainuke näitus värvilistest puukujudest toimus 2009. aastal Viljandis, Kondase keskuses. Tema värviliste puukujude näitus Türi muuseumis jääb avatuks 31. märtsini.

PUUKUJUDE MEISTRIST

6. juulil 1925 aastal sündinud Türi elanik Heino Veskimägi voolis puukujukesi mitukümmend viimast eluaastat ja eriti talviti köögipliidi ees. Varem autojuhina leiba teeninud käsitöömeister väljendas kõike seda, mis talle meeldis. Heino Veskimägi suri 21.aprillil 2011.aastal. Peale surma annetasid omaksed värvilised puukujud Türi muuseumile.

Türi linn ootab teid!

Türi linnaga tutvumiseks on väikelinnas üles pandud ligi 30 infostendi, mis tutvustavad linna vaatamisväärsusi läbi ajalooliste fotode ja kirjelduste. Külalised saavad giidi abita teha endale ise linnaekskursiooni. Esimesed stendid on üleval juba Türi Reisikeskuses, edasised juhtnöörid ja suuna annab Türi Infopunkt. Külastamist väärib kindlasti ka samas majas asuv Eesti Ringhäälingumuuseum!

Istu juba täna Tallinnast mugavalt rongile ja veeda meeldiv päev või nädalavahetus Türi linnas.

Kehakinnituseks soovitab visitjarva.ee peatuda Türi linnas värskelt avatavas (reede, 20 jaanuar!) Pizza & Pasta söögikohas asukohaga Viljandi 7.

Ööbmine Türi linnas, uuri siit!

 

TÜRI MUUSEUM

Vabriku puiestee 11, Türi linn, Türi vald, Järva maakond

Türi muuseumiga saad Sa tutvuda teisipäevast laupäevani: kl 10.00 – 17.00

Pilet täiskasvanule: 3.00 €

Perepilet: 6.00 €

Sooduspilet: 2.00 €

Türi Muuseum avati 1995. aastal, mi saga asutati palju varem kuna kohalikud koduurijad olid sellega tegelenud juba aastaid. Aastast 2000 asuvad Türi muuseum ja Eesti Ringhäälingumuuseum ühes majas.

Muuseumis tutvustatakse Türi linna kasvamiseks tõuke andnud raudtee ja Türi paberi- ja puupapivabriku lugu. Antakse ülevaade ennesõjaaegsest väikeettevõtlusesest – tellisetööstus, daamide juuksetööstus ja õmbluskoda. Vürtsi lisavad vahelduvad ajutised näitused Türiga seotud inimeste tegemistest ja hobidest.

p.s. Rongiga Türile kavand on saanud rahvusvaheliselt tunnustatud, saavutades rahvusvahelise projekti Innovation Circle kavandite konkursil turismi- ja pärandiprojektide kategoorias teise koha

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

FacebookTwitter
JÄRVAMAA MUUSEUM PAIDES KUTSUB NÄITUSELE

Järvamaa Muuseum on üks Eesti vanimaid maakonnamuuseme, kus päris esimene ajutine näitus  avati juba aastal 1906. Näitus, mis oli üles pandud August Georg Wilhelm Pezoldi akvarellidest ning teosed osteti vahetult enne näitust kunstniku õelt.

Järvamaa Muuseumi alguspäevaks loetakse aga 31. juulit 1905, mil muuseum avas esimest korda uksed külalistele, kuid sellele eelnes aastatepikkune järjekindel eeltöö. Tänaseks ei ole Järvamaa muuseum enam iseseisev mäluasutus, vaid on SA Ajakeskus Wittenstini struktuurüksus.

Laupäeval, 14. jaanuaril algusega kell 13:00 avatakse Järvamaa Muuseumis Paides tegutseva kunstniku ja pedagoogi Andres Pleesi isikunäitus.

Kuntsnik Andres Pleesi, kes igapäevaselt õpetab Paide Gümnaasiumis poistele käsitööd, on oma ameti kõrvalt tegutsenud aastaid mitmes kunsti ja käsitöövaldkonnas: maal, eksliibrised, graafikatehnikad, siiditrükk jne. Kunstniku loomingus domineerib realistlik suund. Tema lemmikteemadeks on maastik, meri, arhitektuur, portree, akt, lilled ja vaikelu.

Tulge uudistama! Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Miks külastada Järvamaa muusemi?

Järvamaa muuseum on üks Eesti vanimaid maakonnamuuseume. Baltisakslaste initsiatiivil asutatud Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi muuseumi külalisteraamatusse tehti esimene sissekanne 31. juulil 1905. Seda päeva loeme praeguse muuseumi ametliku tegevuse algusajaks.

Rohkem kui aastasaja jooksul on kogunenud muuseumile väärikas museaalide kogu, kus on üle 80 tuhande säiliku. Nendest osa on jõudnud juba ka digitaalsesse andmekogusse MUIS.

Järvamaa Muuseumi püsinäitust ilmestavad teematoad: muinasajast varajase rauaajani läbi arheoloogiliste leidude koos loodusosaga, 18. sajandi vana apteek, kultuuri- ja hariduselu, mõisatuba, eelmise sajandi alguse majanduselu, sajanditagune käsitöölise tuba, 60-ndate haritlase tuba, fotograafinurk 70-ndate fotodega.

Ajutiste näituste ruumis vahetuvad näitused 2-3 kuu tagant.

Järvamaa muuseum pakub erinevaid muuseumitunde ja haridusprogramme, viib läbi ajaloo ja kultuuriga seotud sündmusi, vahendab giidituure ning ootab kodu-uurijaid ja teisi ajaloohuvilisi tutvuma rikkalike kogudega.

Järvamaa muuseumis saab hea ülevaate meie maakonna ajaloo- ja kultuuripärandist ajast aega”, selgitab veenvalt Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

 Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

 

JÄRVAMAA MUUSEUM

Lembitu 5 (Lembitu park)

72702 PAIDE, Järvamaa

Muuseum on avatud:

Külastajatele: T-L kell 10.00-17.00

Uurijatele: E-R 9.00-12.00 ja 13.00-16.00

etteteatamisega tel +372 385 0276

NB! Iga kuu esimene laupäev sissepääs muuseumisse tasuta.  Muuseum suletud riiklikel pühadel.

 

NÄITUS “VERETA JAHT 2016” PAIDE VALLITORNIS

Teel Paide linna, soovitab visitjarva.ee samuti külastada 13. jaanuaril avatavat fotonäitust „Vereta jaht 2016“ Paide vallitorni taevakorruse galeriis.

Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Vereta jahi eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid. Järvamaa metsades-rabades-lagendikel müttas kokku 33 fotograafi varavalgest hilisõhtuni tabamaks selle kandi looduslikku mitmekesisust ja fotogeenilisi loomi.

Näitus „Vereta jaht 2016“ on üles pandud SA Ajakeskus Wittenstin / Järvamaa muuseum koostöös RMKga poolt ja jääb avatuks Paide vallitorni kuni 26. veebruarini.

Külastamisvõimalus K-P kell 10.00 – 18.00.

 

FacebookTwitter
MÜÜSLERI KÜLA JUTUSTAB EESTI AJALOO TÄHTSÜNDMUSEST- VABADUSSÕJAST

3. jaanuaril tähistatakse vaikuseminutiga kogu Eestimaal Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Müüsleri külas, Kareda vallas, Järvamaal on võimalik tutvuda Eesti ajaloo ühe tähtsündmuse Vabadussõjaga. 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks.

Vabadussõjas saavutatud võidul oli ülioluline roll Eesti rahvuse püsimajäämisel ning arengul. Just siin, Müüsleri külas peeti Vabadussõja olulisemiad lahinguid ning siin otsustati ka Järvamaa saatus.

1934. aastal püstitati võiduka lahingu tähistamiseks mälestussammas, mille juurde on MTÜ Müüsleri Saare Selts eestvedamisel rajatud temaatiline näitus “Vabaduse tee”. Mälestussamba avamisel osales teiste seas Konstantin Päts ja pealtvaatajaid oli umbes 5000. Mälestussammas taastati 1988. aastal.

Näitus tutvustab Eesti ajalugu ning annab täpse ülevaate Eesti Vabadussõja tekkimise põhjustest, kulgemisest, tulemustest, tagagajärgedest ning tähtsusest meie ajaloos. Näitusel on informatsioon  kättesaadav nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Eesti keelset giidi teenust on võimalik tellida eelregisteerimisel e-posti teel: myyslerisse@gmail.com

MTÜ Müüsleri Saare Seltsi maja on pealegi tore koht Järvamaal, kus on võimalus korraldada aastaringselt üritusi – pulmapidusid, sünnipäevi, seminare ja koolitusi. Suur saal mahutab kuni 40 inimest. Majas on saun ja kööginurk eine valmistamiseks. Suvel on võimalus ka telkida.

Kõrval asuvas Kilplaste teemapargis on aga suurepärane võimalus kilplaslikult lõbusalt aega veeta!

 

MÜÜSLERI SAARE SELTS

Aadress: Tiigi talu, Müüsleri küla, Kareda vald, 73105 Järvamaa

Juhatuse liige Andres Laukse +372 52 185 97

Perenaine: Ene Mikk +372 51 361 14

E-post: myyslerisse@gmail.com

 

Meenutuseks:

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

FacebookTwitter
UUEAASTAÜRITUSED JÄRVAMAAL – AVASTA JÄRVAMAA MÕISAID!

2016. aasta lõpuni on jäänud vaid mõned päevad ning Eesti südamaal on just nendeks päevadeks pakkuda mitmeid meeleolukaid elamusi erakordsetes kohtades.

Juba 29. detsembril antakse stardipauk aastalõpupidustustele Türi kultuurikeskuses, kus astub lavale nostalgiline ansambel “Apelsin”. Peole lisavad meeleolu tantsugrupid Glamgirls ja Seesam. Pidulisi naerutab Improteater. Kohtade broneerimine telefonil 3878248, e-posti aadressil info.kultuur@tyri.ee

31. detsembril toimub aastalõpupidu südantsoojendava ansambli “Kolm soovi” saatel Jäägri Villas, Albus. Keskööl, klaaside kõlinal, lisab aastavahetusüritusele elevust pidulik ilutulestik. Jäägri Villa avab uksed sel maagilisel õhtul kella 20-st, söök kantakse lauda 20.30. Avatud lastehoid. Info ja broneerimine Sulvi mob. 5885 6955

Neile, kel meeldib vaiksemas meeleolus uut aastat vastu võtta, saavad seda teha Eesti südamelinnas, Paides, kus on võimalik imetleda aastavahetuse ilutulestiku ööl vastu 1. jaanuari 2016 kl 00.00-00.07!

Neile aga, kes tähtsustavad eelkõige peokoha miljöö erilisust, ajaloo hõngu, müstilisust, soovitab visitjarva.ee aastavahetuspeokohaks Sargvere mõisa, mis asub Eesti südamelinnast, Paide linnast, circa 13 km kaugusel. Rüütli mõis, mis on tuntud kui naiste ja salapäraste legendide mõisana Eestimaa südames Järvamaal on kindlasti üks paljudest avastamist väärt ajaloolistest Järvamaa müstilistest mõisadest.

Sargvere mõis (saksa k. Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Paide valda Järva maakonnas. Mõis on barokkarhitektuuri pärl ja museaalne vaatamisväärsus kõigis oma ajastu kihtides.

1920.a. kuni 2002.a. asus mõisahoones Sargvere Põhikool. Alates 2003. aastast on mõis antud Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsi kasutusse. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud neli ajalootuba, kuhu on välja pandud Sargvere mõisa ajalugu, kooli ajalugu ja ümberkaudsete külade ajalugu. Värskelt on avatud ajastu põllenäitus! Mõis on külalistele avatud siis kui uksed on avatud! Mõisa külastamine giidiga on võimalik aga eelneval kokkuleppel.

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

Laupäeval, 31. detsembril avab Sargvere mõis uksed aastavahetuspeoks kell 20.00. Meeleolukat muusikat pakub ansambel “XXL” ning tuju loovad üllatusesinejad etteastega algusega kell 20.45. Keskööl lööb helendama taevas ja kõlisevad pokaalid, sest uut aastat tervitatakse üheskoos ilutulestiku saatel. Oodatud on kõik rõõmsameelsed seltskonnad! Kaasa võib võtta samuti hääd ja paremat, sest laua katab igaüks endale ise! Info ja kohtade broneerimine peolaudades ettetellimisel: tel. 514 9619. Pidu lõppeb kell 02.00.

 

SARGVERE MÕIS

Pikk tänav, Sargvere küla, Paide vald, Järva maakond

Mõisas tegutseb Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts ja Sargvere mõisa muuseum

Mõis on avatud siis, kui uks on lahti ja kokkuleppel!

Võimalus tellida giidi, lisaprogramme ja toitlustust!

E-post: sargveremes@gmail.com

Tel. +372 5149619

www.sargveremes.ee

Visitjarva.ee ja Järvamaa Turismiinfokeskus soovivad meeleolukat aasta lõppu Järvamaal!

 

FacebookTwitter
JÕULUD KILPLASTE KÜLAS

Jõulud on aeg, mil soovitakse koos pere, lähedaste, aga ka kolleegidega veidi aeg maha võtta ning midagi meeldivat koos teha. Visitjarva.ee soovitab just selleks puhuks veeta lõbusad ning meeldejäävad jõulud Kilplaste külas, Järvamaal.

Kilplaste Koda on olnud juba terve detsembrikuu lõbusat siginat-saginat ja isetegemisi täis ning ootab külalisi samuti jõulupühadel, et tähistada üheskoos aasta südamlikumat perioodi – jõule!

Kilplaste jõuluprogramm sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele. Jõuluprogramm koosneb piparkookide valmistamisest, jõulutöötoas meisterdamisest ja kilplaste humoorikast elamusretkest, mille käigus saab osa kilplaste äraspidisest maailmast.

Programmi vältel saavad külalised ise valmistada erikujulisi piparkooke ja abivalmis kokk paneb need ahju küpsema, et pärast elamusretkelt naasmist oleks mõnus sooja joogi kõrvale piparkooke nosida. Lisaks on võimalik tellida jõululõuna ”Niiii nämma notsu”, verivorstide, kringli-koogi-pirukate jm suupärasega.

Jõulutöötoas saab meisterdada endale või mõnele lähedasele kingituseks decupaaztehnikas jõuluküünla, kaunistada küünlaalust või maalida portselannõusid.

Kilplaste Nõukojas etendatakse külalistele väike näidend. Külastada saab ka leiutiste näitust, kus tutvustatakse kilplaste söögikombeid ja söögiriistasid. Saab läbida kepphobustel ratsutamise kiirkursuse ning soovijad saavad meie taltsutatud kepphobustel kappamist proovida.

Lisaks jõuluprogrammile saab ettetellimisel samaaegselt osaleda ka ürdi- ja glütseriinseebi valmistamise töötoas või 1,5-tunnisel naerukoolitusel koolitaja Silva Sirge juhendamisel.

Jõuluprogrammi maksumus 9 EUR / in

Kilplaste teemapark asub Eestimaa südames Müüsleri külas Kareda vallas Järvamaal. Tegemist on muistenditega seotud absurdihuumoril põhinev teemapark, mille tegevus on suunatud nii puhke- kui ärireisijate vaba aja veetmisele ja neile mitmekülgsete teenuste pakkumisele. Kilplaste teemapargis on ühtmoodi põnev nii täiskasvanutel kui lastel.

Jõulud siin Kilpaste külas tulevad kindlasti toredad eriti koos lähedastega!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

Kilplaste Kojast saab tellida giidi elamusretkele, osta omapäraseid meeneid ja toredaid jõulukinke, teha käsitööd, süüa-juua. Siin saab korraldada seminare, sünnipäevapidu, pulmasid, kokkutulekuid, firmade suve- ja talvepäevi. Saab vaadata kilplaste leiutiste näitust ja  muuseuminäitust. Igal reedel on kl 23.00 kuni hommikul kl 4.00-ni kilplaste klunkerid ehk peod.

Seiklemine pargis ja Kilplaste Nõukojas on soovitav kilplasest giidi saatel, keda saab tellida kohapeal Kilplaste Kojast või ette helistades. Elamusretki korraldatakse ka vene, soome, inglise ja saksa keeles ette broneerimisega.

Teemapark on avatud aastaringselt, gruppidele ettetellimisel teile sobival ajal.

KILPLASTE KODA

Müüsleri küla, Kareda vald, Järva maakond

Info tel 51914282 või e-post: kilplased@kilplased.ee

 

Visitjarva.ee soovib teile kõigile imelist ja meeleolukat jõuluaega!

FacebookTwitter
90. AASTAT EESTI RINGHÄÄLINGUT– TULE TUTVU RINGHÄÄLINGUAJALOOGA EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUMIS TÜRI LINNAS

Sel pühapäeval, 18. detsembril, täitub  Eesti Ringhäälingul 90 auväärset aastat ning Türi on ainuke linn Eestimaal, kus saab põhjalikult tutvuda Eesti ringhäälingu ajalooga. Just siin linnas avati 15 aastat tagasi Eesti Ringhäälingumuuseum, mis on avatud teisipäevast laupäevani, kella 10.00 – 17.00.

Pühapäeval, 18. detsembril ootab Eesti Ringhäälingumuuseum kõiki huvilisi meenutama ringhäälingu algusaegu, tegijaid ja uudistama aastakümnete jooksul kasutaud tehnikat. Muuseum on avatud pidupäeval kell 11-15. Lisaks näitusele saab kell 12 osaleda põneval ringkäigul giidiga, mille käigus käivitatakse aastakümneid tagasi kasutatud raadiovastuvõtjaid ja kuulatakse arhiivihelisid..

Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Raadio, Eesti Televisiooni, Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS ja Türi Linnavalitsuse poolt  29. aprillil 1999. Muuseumi asukohaks valiti Türi linn, sest just siin Eestimaa südames asus aastatel 1937-1941 Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille 196,6 meetri kõrgune antenn oli tol ajal Euroopa moodsaim.

Eesti Ringhäälingumuuseum on mittetulundusühing, mis 1999. aasta novembrist kogub, uurib ja säilitab ringhäälinguajalooga (raadio ja televisioon) seotud kultuuriväärtuslikke objekte ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, väärtustades seeläbi rahvusliku ringhäälingu ajalugu ja arendades ringhäälingukultuuri.

2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Türi linn.

2001. aastal, mil rahvusringhääling tähistas 75. aastapäeva, avati esimene ringhäälinguajalugu tutvustav püsinäitus, mida pidevalt täiendatakse.

2002. aastal  lisandus Eesti Raadio tegevust aastatel 1944-1991 tutvustav osa, 2005. aasta suvel aga püsinäitus “Televisioon”. Muuseum korraldab samuti ajutisi väljapanekuid, mis tutvustavad ringhäälinguajaloo erinevaid teemasid ja oluliste isikute pärandit, mida eksponeeritakse nii muuseumi ruumides kui ka väljaspool.

Eesti Ringhäälingumuuseumi kogu on tõeliselt rikkalik ja uudistamist väärt. Muuseumis on võimalik tutvuda nii raadio- ja televisioonivastuvõtjatega, stuudio- ja saatetehnikaga, reporterite töövahenditega aga ka ringhäälinguajaloo kajastava kirjanduse, dokumentide ning arvukate põnevate fotodega.

Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum liikmeteks on käesoleval hetkel Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit, Türi Vallavalitsus, AS Levira ja Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing (AS Kanal 2 , AS TV 3 , AS Trio LSL , AS

Taevaraadio).

 

Eesti Ringhäälingumuuseum Allikas: Foto muuseumi kogus

 

Pilk tagasi!

90 aastat tagasi, täpsemalt 18. detsembril 1926, mil alustas tööd Kopli raadiojaam, läksid eetrisse esimesed regulaarsed raadiosaateid Eestis. Just seda päeva loeb ERR oma ajaloo alguseks.

Üheks kindlasti populaarseimaks  muusikasaateks  möödunud sajandi kuuekümnendatel  võib pidada Muusikalist tundi, mis jätab veel siini tagant järgigi kuulates sooja tunde südamesse. Kuula, millest juttu!

ERR alustas tegevust 1. juunil 2007, kui Riigikogus jõustus 18. jaanuaril 2007 vastu võetud seadus, millega ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon.

Televisiooni sünnipäevaks Eestis peetakse aga 19. juulit 1955, mil eetrisse läks esimene ametlik proovisaade.

Esimene internetilehekülg avati Raadio 2 programmile sügisel 2005. ETV koduleht avati juunis 2006.

Ringhäälingu ajalooga on võimalik tutvuda ERRi muuseumis telemajas Tallinnas ning Ringhäälingumuuseumis Türil.

Sel aastal täitub Eesti Ringhäälingumuuseumil avamisest Türil 15 aastat ning nende aastate jooksul on muuseumit külastanud 73 000 huvilist. Tule sinagi uudistama!

EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUM Türil:

Vabriku pst. 11, Türi 72212

Info: 385 7055 / 513 9985

http://rhmuuseum.ee/

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva .

FacebookTwitter
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS AVAB TALVEHOOAJA 2016-1017

10. detsembril avatakse Valgehobusemäel retromuusika saatel pidulikult talvehooaeg 2016/2017. Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus pakub põnevat talveprogrammi käesoleva aasta detsembrist kuni 2017. aasta märtsini. Programmis leidub tegevust nii harrastus- kui ka tippsportlastele ja ka lastele.

Avatud on lumelauakool. Õppida saab murdmaasuusatamist Jaak Mae juhendamisel. Toimuvad suusavõistlused nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Meeleolukateks pereürituseks tõotavad kujuneda nii vastlapäev kui ka Talvefestival. Märtsikuu kujuneb eriti põnevaks, sest just siis toimuvad mitmed karikavõistlused-lumelauavõistlus-suusamaraton!

Hooaja vältel on avatud lumelauanõlv, tuubirada, hüpperajad ning suusarajad, mis on kaetud kunstlumega. Töökorras on tõstuk. Keskuses on avatud kõik talvised teenused, kohapeal ja ka naabruses on võimalik ööbida. Keskus on avatud iga päev 10.00-20.00!

Valgehobusemäel juba igav ei hakka – tulge nautige talverõõme just siin Eestimaa südames! Tutvu Valgehobusemäe talveprogrammiga 2016-17 ja broneeri juba täna oma perele-sõpradele lahe talvepuhkus Kesk-Eestis!

Eestimaa puhas ja värske õhk ootavad nautima talverõõme nii rajal kui mäel!

Valgehobusemägi on kõrgendik Järvamaal Albu vallas, mille kõrgus ulatub 106 meetrini. Mäe tipus asub vaatetorn, kust avaneb vaade üle Kõrvemaa. Just siia mäe jalamile on rajatud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus. Keskus on avatud aastaringselt aktiivseks puhkuseks!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus

Mägede küla, Albu vald, Järvamaa

Info ja broneeringud:

Tel. +372 666 1122  / +372 521 4270

E-post: info@valgehobuse.ee

Keskus on avatud talveperioodil igal päeval 10.00-20.00

 

Teadmiseks: Ükskord kündnud Kalevipoeg Mägede küla serval oma hobusega. Lasknud hobuse sööma, ise heitnud puhkama. Hundid tulnud Röövliorust ja Hundiaukudest ning murdnud Kalevipoja valge hobuse maha. Looma kehast tekkinud mägi, mida kutsutaks Valgehobusemäeks. Mäelt lähevad alla hobuse jalgade taolised seljandikud. Pisut kaugemal metsa all on ka Kalevipoja künnivaod.

 

FacebookTwitter
PAIDE JÕULUKROON 2016

Peagi on kätte jõudmas jõulukuu ning viimane aeg otsustada, mida toredat ette võtta pere, sõprade või kolleegide seltsis, et igaüks meist võiks meenutada mööduvat aastat suure naeratusega!

Ja Järvamaal tegevust jätkub:

Juba sel laupäeval, 3. detsembril tasub külastada Paide linna, mil jõulurüüs Eesti südamelinn muutub veelgi salapärasemaks  – toimub Paide Jõulukroon 2016!

Tegemist  on traditsioonilise kogupere jõuluüritusega, mil Paide linn kingib külalistele meeleoluka kultuuriprogrammi  Paide keskväljakul ja selle ümbruses.

Päeva peaesinejana astub lavale folkloorirühm „Dagö“ Hiiumaalt. Esinevad erinevad folkgrupid.  Kirikus kõlavad jõululaulud.

Avatud on käsitöölaat. Päeva jooksul viiakse läbi erinevaid tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kultuurikeskuses valmistatakse Järva suurim jõulukroon, mida juhendab Urmas Veersalu, raamatu “Roo- ja õlekroonid. Traditsioonid ja ideed” autor.

Tutvu ürituse programmiga siit: http://paidekultuurikeskus.ee .

 

Visitjarva.ee soovitab kindlasti külastada Kesk-Eesti pärandvara näitust „Põll – naise sümbol ja nooriku kaitsja“ Paide raekoja saalis.

Näitus jääb avatuks kuni 9. detsembrini. Külastamisvõimalus E-R kell 10.00 – 12.00 ja 13.00 – 16.00. Teistel aegadel eelneval kokkuleppel.

3. detsembril Paide jõulukrooni ajal on põllenäitus avatud kell 10.00 – 15.00.

Kell 12.30 esineb loenguga „Põll rahvatraditsioonis“ Eesti Rahva Muuseumi teadur Reet Piiri.

 

Uudistamist ning põnevust  jätkub linna erinevates kodumajadeski:

VANALINNA KOHVIK pillitoaga

WABAKOHVIK kunsti ja käsitöö väljamüügiga

PISI KOHVIMAJA jõulukohvik. Kell 11 avatakse jõulukohvik ka Piret Kreitsmani jõulumuinasjutumaal, müügil jõulukingid, pilli mängivad muusikakooli rahvamuusikud.

AJAKESKUS WITTENSTEIN avab jõulumaa “WITTENSTEINI JÕULUMAAGIA mustlastekontserdiga

Astu läbi!

Tutvu samuti teiste Järvamaa jõuluprogrammidega!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
JALGRATTA-AJALOO KONVERENTS EESTI JALGRATTAMUUSEUMIS VÄÄTSAL

26. novembril 2016 algusega kell 12 toimub Eesti Jalgrattamuuseumis juba kolmandat korda jalgratta-ajaloo konverents. Seekord tuleb juttu nikeldamise-kroomimise saladustest, kohalikust liiklusohutusest ning põgusalt antakse ülevaade ka neist ratastest, mida praegu Eestis valmistatakse.

Eesti Jalgrattamuuseum asub Järvamaal, Väätsa ajaloolises vallamajas aadressiga Pikk 9 Väätsa. 5 km Paidest ja 10 km Türilt.

Muuseum tutvustab Eesti jalgratta ajalugu ning suuremat rõhku on pandud Teise maailmasõja eelsele ajastule.

Jalgratta-ajaloo konverentsi päeval on muuseum avatud kõigile huvilistele kella 11-18, mil saab tutvuda muuseumi ekspositsiooni ja tegemistega.

Talvisel madalhooajal (kuni 20. maini 2017) on muuseum aga avatud vaid eelneval kokkuleppel – tel. 5666 3991 või 514  3262.

Registreeru end Jalgratta-Ajaloo konverentsile läbi FB ürituse: https://www.facebook.com/velomuseum.estonia/?fref=ts

Osalemine on tasuta.

Ära kiirusta libedaga koju! Võta aeg maha ja veeda meeldiv nädalalõpp Järvamaal!

 

 

Avasta südamaa võlusid ja jaga “oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
SEIKLUSRETK JÄRVA-JAANIS

Kesk-Eestis, Järva-Jaanis juba igav ei hakka, sest just siin Eestimaa südames on oskuslikult koondatud erinevad põnevad retrohõngulised muuseumid, mis väärivad külastamist aastaringselt.

Tuletõrjemuuseum, Vanatehnika varjupaik, Vabatahtliku päästekomando depoo, kitsarööpmeline raudtee muuseumvagun. Siin võetakse linti teleseriaali Naabriplika. Siin asub Kinomuuseum. Kindlasti tasub külastada Järva-Jaani Muuseum Orina (Orgena) mõisas.

Siin toimub alati lahedaid üritusi! Olgu see juunikuus korraldatav Tänavafestival või augustikuus toimuv Järva-Jaani vanatehnika killavoor näitusparaad, kus juba kümnendat aastat on arvukalt kokku kogunenud Eestis ehitatud või ümberehitatud kummalised sõidukid. Või siis augustikuus korraldatud Filmilindifestival vanatehnika varjupaigas ja kinomuuseumis, eesmärgiga avaldada austust aegumatule kino- ja filmikultuurile.

Järva-Jaanis on võimalik aastaringselt seiklusrajal sõita roomik- ja/või maastikuautodega. Mängida disc-golfi ja paintballi. Seejärel nautida saunarõõme Bedford või Ford tuletõrjeautos või vihelda 1956 aasta Ford tuletõrjeauto suitsusaunas. Värskendada end vereringet stimuleeriva tuletõrjeauto massaažidušiga. Grillida liha GAZ grillautolt ning seejärel uinuda Naabriplika hostelis, et järgmisel päeval jätkata Järva-Jaani seiklusretkega.

Eelmisel nädalal, 9. novembril, autasustas Järva Maavalitsus Järvamaa aasta parimaid ettevõtteid, kus turismikategooria võitjaks osutus MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts.

Konkursi „Järvamaa parimad ettevõtted 2016″ erinevate kategooriate võitjatega on võimalik tutvuda Järva Maavalitsuse kodulehelt.

Järva-Jaanis jätkub seiklusi! Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega: #visitjarva !

 

 

Järva-Jaani Tuletõrje Selts on loodud 1899. aastal ning selts on andnud olulise panuse Järva-Jaani valla arengusse ja seda just erinevate ürituste korraldamisega ja muuseumide rajamisega. Just MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje selts on eelnevalt mainitud vaatamisväärsuste – tuletõrjemuuseum, kinomuuseum, vanatehnika varjupaik, vabatahtliku päästekomando depoo, kitsarööpmeline raudtee muuseumvagun – haldaja ning on andud suure panuse ka erinevate ürituste korraldamisel või on nende eestvedaja.

MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts sai sel aastal ka EAS-i Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise investeeringu toetuse, mille abil valmib Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus ja atraktiivne restaureerimisboks koos unikaalse vanatehnika halliga, kus toimub külastajate lime all vana tehnika restaureerimine ja selle õppimine.

 

FacebookTwitter
JÄRVAMAA MESS 11.-12. NOVEMBRIL PAIDE KULTUURIKESKUSES

Sel nädalal toimub Järvamaal 10. ettevõtlusnädal, mille raames pakutakse huvitavat ja harivat teavet nii praegustele kui ka tulevastele ettevõtjatele.

Samuti tunnustatakse maakonna parimaid ettevõtjaid – edukaid äriühinguid ja silmapaistvaid isikuid, kelle tegevused ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakonnatuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, spetsialistidele, investoritele ja ühtlesi on aidanud kaasa  maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettevõtlusnädala programmi kohta on võimalik saada täpsemat infot siit: 

Ettevõtlusnädala lõpetab traditsiooniline Järvamaa mess, kuhu on registeerinud erinevad Kesk-Eestis ärihuve omavad firmad, kes soovivad oma  teenuseid ja kaupu turustada. Osalejate nimekiri sel aastal tundub olevat tõeliselt kirev!

Järvamaa mess toimub Paide kultuurikeskuse ja spordihalli ümbruses ning jääb avatuks kaheks päevaks:  11. -12. novembrini – reedel kell 10:00-18:00 ja laupäeval 10:00-15:00.

Messikülastajatele on sissepääs tasuta! Tulge uudistama!

Täpsemat infot messi kohta on võimalik lugeda SIIT.

 

Ettevõtlusnädala eesmärk on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse ning innustada ettevõtjaid astuma järgmisi samme. Järvamaa Arenduskeskuse andmetel on kümne aasta jooksul ettevõtete arv kasvanud maakonnas üle 30 % ehk Järvamaale on tänaseks registreeritud 3250 ettevõtet.

Ettevõtlusnädala jooksul antakse inimestele võimalus kuulda ja teada saada mitmesugust teavet ettevõtluse kohta. Keskendutakse ettevõtlusteemadele, räägitakse hästi palju ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest, tutvustatakse Järvamaa ettevõtjaid. Samuti on mõeldud noortele, Järvamaa tulevikule, räägitakse maakonna noortega ettevõtlikkusest ja ettevõtlusest kui elustiilist, et arendada neis ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse.

FacebookTwitter
ARMASTUS ALGAB SÜDAMEST! EESTIMAA SÜDAMEST! KUTSE PULMAMESSILE!

Kallid eestlased! Olete kõik oodatud Pulmamessile, mis toimub laupäeval, 5. novembril Tallinna Lauluväljakul, kus on esindatud samuti Eesti Südamaa ehk Järvamaa, sest armastus ju algabki südamest! Eestimaa südamest!

Järva maavanema arvates võiks Järvamaa 2017 a üheks märksõnaks maakonna tutvustamisel olla armastus. Armastus nii selle maa ja rahva, imetabase looduse ja vaatamisväärsuste vastu kui näiteks ka pulmapidustuste sihtkohaks olemise osas. Nimelt oleme järgmisel aastal võtmas fookusesse Järvamaa võimalused olla abielude sõlmimise ning hilisemate pulmapidude sihtkohaks. On meil ju võimalus abielluda nii kuumaõhupallil kui ajaloolistes kirikutes, kaunis looduses, rabas, kümnetes mõisates ning Arvo Pärdi muusikaaias või maagilist väge endas kandvas Paide ajaloolisel vallimäel.

Eesti 5. Pulmamess ehk siis juba Juubelimess, toimub Tallinna Lauluväljaku kolmel korrusel ja on mõeldud kogu perele, ka lastele jagub hulgaliselt vahvaid tegevusi. Esindatud ka Järvamaa, et tutvustada oma Kesk-Eestis asuvaid toredaid pulmapidustuste kohti, mis on mõistlike hindadega ning sobilikud erinevale maitsele, kuid on senini Eestis veel vähe tuntud.

SÜDAMEMAJA pulmaagentuuri missioon koostöös Järva Maavalitsuse ja Järvamaal asuvate asutuste ning ettevõtetega on neid toredaid peokohti tutvustada. Järvamaal tegutsevad peokohad on taskukohaste hindadega ning igati koostööaltid. Peokorralduse võimalust pakutakse aastaringselt nii väikesele, keskmisele kui ka suurele seltskonnale. Selleks on meil kümned mõisad, ajaloolised kirikud, tuulikud, kultuuri- ja kirjanduspärandiga seotud paigad, teemapargid, puhkekeskused ja maaliline loodus.

Lisaks esitletakse messil valgustatud turvatud klaaskapis Sangla Juveeliäri teemanteid – esmakordselt saab oma silmaga näha, millised näevad välja teemantid, mille koguhind on 3 miljonit eurot!

Messi peasponsor Laitse RallyPark kolib üheks päevaks oma haruldaste vanade autode erakoguga Tallinna Lauluväljakule. Nii arvestatavat taastatud vanade autode kogu ei ole kusagil Eestis ega ka lähinaabrite juures. Autoalale on rajatud ka liikluslinnak lastele. Samuti toimuvad I korrusel erinevad pulmakorralduse teemalised seminarid.

Avasta südamaa võlusid ja jaga “oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

Lauluväljaku teisel korrusel tutvustatakse erinevaid pulmadega seotud teenuseid ja kaupu. Messilaval astuvad üles erinevad muusikud nagu näiteks Artjom Savitski, Sulo jt. Imetleda saab eriilmelist pruutkleidishowd.

Kolmandal korrusel toimub pulmakaupade taaskasutusturg, kus saab müüa kõike, mis pulmast üle jäänud ja mida enam ei vajata. Samas saab oma pulma planeeriv pruutpaar küsida nõu neilt, kellel see kaunis sündmus just seljataga.

Pulmamessi käsutuses on Lauluväljaku kõrval asuv Klinkberg Venue klaastelk, kus terve päeva jooksul saab tasuta näha ja kaasa teha erinevaid tegevusi alates tantsuõpetusest kuni muusikaliste etteasteteni. Õhtu täheks on Tigasmo Moeäri ja disainer Laura Adamsoni efektne õhtuvalguses pruutkleitide ja peigmeeste ülikondade show.

Messi lõpetab vägev ilutulestik, mille teeb teoks Triplex OÜ.

Seega, kallid eestlased! Saab olema üks igati tore juubelipidu, tulge kaema ja otsige meid “Südamemaja ja Järva maakond” messil üles!

Täiendavat infot erinevate Järvamaa peopaikade kohta leiate meie infoportaalist “pakkumised” alt, mis ongi kokku pandud just teie jaoks, et tuua teid Eestimaa südame võlusid avastama!

ARMASTUS ALGAB SÜDAMEST! EESTIMAA SÜDAMEST!

FacebookTwitter
UUDISTAV PILK ROMAANI “TÕDE JA ÕIGUS” RADADELE, VARGAMÄELE!

30. oktoobril 1926 ilmus raamat, mis kujunes üheks loetavaimaks ja armastatuimaks teoseks eesti kirjandus- ja kultuuriloos. Tegemist on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare realistliku romaanisarja “Tõde ja õigus” esimese osaga, mille ilmumisest täitub juba 90 aastat.

Selle tähtsa sündmuse puhul astuvad 30. oktoobril algusega kell 14.00 A. H. Tammsaare muuseumis, Järvamaal üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala I kursuse tudengid – 9 andekat ja energiast pakatavat instrumentalisti, esitades endi lemmikpalu ja -laule Eesti pärimusmuusikast.

Mõelda vaid, et kirjanik A. H. Tammsaare kirjutas “Tõe ja õiguse” esimese osa vaid kuue kuuga. Sari algab noore abielupaari, Andrese ja Krõõda tulekuga uude elukohta Vargamäele, Mäe tallu. Teos kirjeldab nende kahe, nende laste, muude majaliste ja naabrite elu 19. sajandi lõpu Eesti külas. Teoses jääb kõlama keskse teemana lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub mõnegi tegelase elu, samuti tõe ja õiguse otsingud. “Tõe ja õiguse” I osa on nii eluliselt realistlik näide 19. sajandi Eesti taluelust, et romaani osa on korduvalt lavastatud, sellele on ohtralt viiteid Eesti kirjanduses, filmis ja mujal kultuuris. Teos on tõlgitud mitmesse, sh vene, prantsuse ja soome keelde.

Just siia A. H. Tammsaare muuseumisse, Vargamäele on teil põhjust tulla, et tutvuda 19. sajandi taluelu ja kirjaniku kultuuri- ja kirjanduspäranditega.

Muuseumis viiakse läbi ekskursioone, programme, rabamatkasid ja erinevate sündmuste tähistamist. Vargamäel on võimalus pidada sünnipäevasid, koolitunde, seminare, suguvõsa kokkutulekuid, pulmi ja teisi kokkusaamisi. Kevadel ja suvel korraldatakse siin Tammsaare-ainelisi teatrietendusi. Uuel aastal on kavas filmipäevad, paar huvitavat näitust ja palju muud põnevat ja harivat!

Peagi on saabumas jõulud, visitjarva.ee soovitab kindlasti osa võtta A. H. Tammsaare muuseumi jõuluprogrammidest, mis on sobilikud nii koolilastele kui ka erinevatele kollektiividele. Kooliõpilasteprogramm tutvustab erinevaid vanarahva jõulukombeid. Kollektiivid – sõpruskonnad saavad aga tutvuda 19. sajandi lõpu jõulukommete ja -tavadega. Saab meisterdada lihtsamaid jõulukaunistusi ja mängida lustakaid jõulumänge. Ööbida on võimalik lähedal asuvates majutusasutustes, näiteks RMK Simisalu Loodusmajas kui ka Jäägri Villas. Jõuluprogrammide täpse kirjeldusega võite tutvuda  siit: http://www.tammsaare.albu.ee/?div=20-0

 

 

NB! 30. oktoobril kuulutab välja A. H. Tammsaare Muuseum  lühifilmide konkursi “Minu tõde ja õigus”!

Pead tööle ja kõik osalema!

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
HELENDAVAD PUUD JÄRVAMAAL

Pimeda aja saabumisega puhkevad Järvamaal helendama puud. Nimelt hakkavad helendama helkuripuud, mille eesmärgiks on meelde tuletada ja teadvustada, et pimedal ajal peab igaüks meist liikudes kasutama helkurit. Helkuripuud löövad helendama juba täna õhtul ning helkuri saavad võtta kõik, kellel on see hetkel puudu või kadunud.

Kampaania algatajaks on Pärnu linn, Rapla vald, Järva Maavalitsus, TRE Raadio ja Türi Noortekeskus.

Nagu ka aasta alguses, panustab Järva Maavalitsus helkuripuu kampaaniasse üle tuhande imeilusa Järvamaa logoga helkuri.

Helkuripuu helendavad lehed on imelised. Helkuri kujunduseks on Järvamaa logo – armas südamekujulise võraga puu, mis järvamaalastele on vägagi südamelähedane ning iseloomustab Järvamaad parimal ja ehedamal kujul ehk südamekujulise võraga puu kannab sõnumit puhta loodusega ning loodusest hoolivast maakonnast.

Järvamaa logo on loodud märgina, mis määratleb ära Järvamaa geograafilise asukoha, kinnistab siinsete elanike kodutunnet ja turundab Järvamaad kui positiivset elukeskkonda ning logistiliselt mugavat paika.

Puu kujund peidab endas nii Tammsaare tamme, Türi südamekujulist õuna. Puu keskmes asetsev süda viitab Järvamaa asukohale Eesti keskel.

Puu tugevad juured viitavad Järvamaa viljakatele muldadele ja ka siinsetele inimestele, kelle juured siin on ning kes Järvamaad oma koduks peavad.

Imeline see Järvamaa, onju?

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
NÄITUS “PIIMANDUS NÕUKOGUDE EESTIS” – TESTI OMA TEADMISI JA OSKUSI!

Sel pühapäeval tähistatakse maailma toidupäeva, mille eesmärk on mõtiskleda toidust, toitumisharjumustest, toidutööstusest kui ka üleüldisest toidupuudusest maailmas.

Eestlasele on meierei tooted olnud oluliseks toiduaineks musta leiva ja kartuli kõrval igapäevasel söögilaual. Mõelda vaid, et juba XIX sajandi teisel poolel hakati intensiivselt arendama piimatootmist Eestis ja just Järvamaal. Imavere ongi selline vahva koht, kus on võimalik tutvuda Eesti piimatööstuse pika ajaloo ja saavutustega ning ühtlasi end ka ise proovile panna meierei spetsialistina osaledes Eesti Piimandusmuuseumi erinevates töötubades.

Reedel, 14. oktoobril avatakse Imaveres, Eesti Piimandusmuuseumi peahoones püsinäituse uus osa – Piimandus Nõukogude Eestis. Kui muuseumi senine püsinäitus kajastas piimatöötlemise lugu Eestis ajajärgul XIX sajandi keskpaigast XX sajandi keskpaigani, siis nüüd lisandub kahes saalis ülevaade Eesti piimatöötlemise loost läbi viimaste okupatsioonide perioodi.
Olgu võim ja ideoloogia millised tahes, inimesed tahavad ikka süüa saada. Ja hästi läheb lõpuks sellel rahval kelle seas on mehi ja naisi kes vaatamata kõigile raskustele võtavad ja veavad oma rahva toitmise tänuväärset aga rasket vankrit.

Eesti rahval läks selles osas hästi – meie seas olid need inimesed olemas. Kõik me põlvkonnad on omavahel seotud, teadmised, oskused ja traditsioonid on need väärtused mis igal elualal maksavad. Kui ei oleks olnud neid tublisid ja töökaid inimesi kes Nõukogude ajal meie piimanduse lippu kõrgel hoidsid, ei oleks meie lettidel ka täna seda maitsvat, suurepärast ning mitmekesist piimatoodete valikut mida me enesestmõistetavusega võtame”

(Ants Välimäe, Eesti Piimandusmuuseumi Direktor).


Uus näitus just neist inimestest ja aegadest kõnelebki.

VISITJARVA.EE soovitab ühtlasi osa võtta muuseumi erinevatest töötubadest, kus osalejad riietuvad end ümber meierei töötajateks ning õpivad valmistama enda poolt valitud toitu: jäätist, võid, kohukest või sõira. Igale osalejale on garanteeritud  maitseelamus, sest programmi lõppedes saab valmistatut maitsta ning jagada oma kogemust grupikaaslastega.

Programmi kestvusaeg on ca 90 minutit ning on sobilik igale vanusegrupile.

Tutvu erinevate töötubadega Eesti Piimandusmuuseumi kodulehelt ja registreeru siit:

http://piimandusmuuseum.ee/

 

Testi oma teadmisi ja pane end proovile –  avasta südamaa võlusid: #visitjarva

FacebookTwitter
LOODUSELAMUS MAALISEST RABAMATKAST JÄRVAMAAL

Sügis on imeline aastaaeg aja maha võtmiseks ning seada sammud loodusesse, kus kirevad värvid, metsaandide ühtesulavad aroomid, linnuparvede nukker hüvastijätutseremoonia tekitab igas metsakülastajas soovi haarata pintsel ja maalida mällu imeline looduspilt sügisesest kirevast loodusretkest.

Järvamaa, Eesti südamaa, kus paiknevad Eestimaa ilusamad sood ja rabad, viljakamad mullad, pakub matkahuvilistele rohkelt võimalusi veeta imeline nädalalõpp loodusrüppes, mil kirevad sügisvärvid on siinse looduse muutnud väärtuslikuks kunstiteoseks igale külastajale.

Järvamaal on suurepärased võimalused nii loodustursimi kui ka tervisespordi harrastajatele. Siinne vaheldusrikas loodus, erinevad puhkuse võimalused ning Eestimaa keskel asuv asukoht, on teinud Järvamaast ideaalse loodusturismi ja aktiivse puhkuse piirkonna. Järvamaal on pakkuda mitmeid matkaradu, mille pikkused varieeruvad 2,5 km ja 9 km vahel. Avastamisrõõmu jätkub Kõrvemaa maastikukaitsealal, kust leiab maalilise, puutumatu ja suurima raba – Kakerdaja raba, mis on just praegusel aastaajal külastamist väärt, et mõista looduse väärtust ja ilu! Siin on ka Endla looduskaitseala, mis on tuntud Norra-Oostriku allikate piirkonnana, Väätsa looduskaitseala kui ka Saarejõe maastikuala.

Piirkonnad on varustatud majutusasutustega ja toitlustuskohtadega. Kättesaadaval on giidi teenused. Informatsiooni erinevatest Järvamaa matkarajadest leiad PAKKUMISTE alt.

Seega, arvutid sahtlisse ja seadke sammud avastama südamaa võlusid, aastaajal, mil igast rändurist saab kunstnik, kes maalib loodusretkest imelise sügispildi, mida korduvalt imetleda!

 

FacebookTwitter
PAIDE LINNAL TÄITUMAS 725 AASTAT!

Eestimaa üks vanemaid linnu Paide on saanud oma linnaõigused juba 1291. aastal ning tähistab sel nädalal juubelipeoga oma 725 aastapäeva! Linna sünnipäevapidustusete programm on kättesaadav Paide linna koduleheküljel.

Eestlastele on Paide linn tuntud eelkõige kui linnana Eestimaa südames. Paide –  Eestimaa süda.  Ja nagu igal linnal, on Paidelgi oma pikk ja mitmekülgne ajalugu, kus aastasadade jooksul on vahetunud nii linna nimed kui ka valitsused.

Nimi Paide on kasutusel alles 18. sajandi esimesest veerandist, varasemalt ka Paida – Paid. Arvatakse, et Paide linna eestikeelne nimi tuleneb tõlgituna sõnast “paekivi”, sest algselt kandis Paide hoopiski alamsaksa keelset nime Wittenstein, mis tõlkes tähendab valget kivi ehk paekivi ning millest ehitati ka siinse kindluse müürid ja tornid.

17. sajandil sai linn ülemsaksakeelse nime Weissenstein.

Tundes Paide ajalugu ning linna nime tähendust, hakkadki Paidesse sisenedes automaatselt  otsima “paekivi”  – siinsed paekivist müürid, tornid, skupltuurid…

Kui külastada Paide linna, siis siinne üks vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide Vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, mida ümbritseb ajalooline vallimägi, kust laiub imeline vaade all-linnale.

Paide keskväljak on linnaelu süda, mis koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Raekoja ning Paide Püha Risti kirikuga on ainulaadseimaid eksemplare Eestis.

Omaette avastamist vajavad siinsed paeskulptuurid, mida on kokku 111 ning nende arv aastatega  aina kasvab. 1996. aastast on saanud igaaastaseks traditsiooniks Paide Paepäevad, kus kunstnikele antakse ette looduslik töötlemata paekivi, millest kohapeal tulnud idee järgi kunstiteos vormitakse. Valminud skulptuurid seatakse Paide linna kaunistama.Tuntumateks skulptuurideks on linna külalisi tervitav „Hääletaja“ Tallinna tänaval, linna sissesõidul ja nüüdseks ka „Paesümfoonia“ Kitsa ja Väike-Aia tänava nurgal, mis on tähistamas Paides sündinud helilooja Arvo Pärdi sünnikohta.  Järvamaa Turismiinfokeskusest, Keskväljak nr 8, on saadaval kaardid, et minna jalutuskäigule ja tutvuda nende ainulaadsete skulptuuridega.

 

Kõigile, kes tunnevad huvi, milline endine linn Weissenstein nägi välja ligikaudu 19. sajandi keskpaigast kuni vanalinna lammutamiseni 1970-tel aastatel, mil Vana-Paidet kaunistasid eelkõige imearmsad puumajad, millele lisas kontrasti mõni uhke kiviehitis, on võimalik külastada Ühendus Weissenstein veebilehte, kust saate põhjaliku ülevaate endisest  väikelinnast või teha Majalugude veebilehe abil vanalinnas ise nutituur.

Tule avastama Weissensteini linna, Paidet,  mis sel nädalal tähistab 725. aastapäeva!

FacebookTwitter
SÜDAMELINN PAIDE SAAB ENDALE ARVO PÄRDI NIMELISE MUUSIKAAIA

Sel neljapäeval, 22. septembril kell 17 avatakse Eesti Südamelinnas, PAIDES, rahvusvaheliselt tuntud helilooja Arvo Pärdi auks muusikaaed.

See, et Eesti helilooja Arvo Pärt on suutnud oma mitmekülgse loomingu, eelkõige isikupärase tintinnabuli-kompositsioonitehnikaga, suursuguse isiksuse ning saavutustega helisema panna Eesti nime maailmas, on iga eestlase jaoks suur au ja uhkus.

Vähem tuntud on ehk fakt, et just siin Järvamaal, Paide linnas on meie maailmakuulus helilooja Arvo Pärt astunud oma esimesed sammud ning seetõttu avatakse tema auks juba sel nädalal helilooja sünnikodu kohale, Kitsal tänaval, muusikaaed.

Arvo Pärdi sünnikodu juurde rajatava muusikaaia avamisel esitab Pärdi lastelaule Paide Gümnaasiumi mudilaskoor, musitseerib pianist Sten Lassmann, Paide Muusikakooli õpetajate jazztrio ja õpetaja Sandra Kaldma.

Lisaks 1999. aastal valminud paeskulptuurile “Paesümfoonia”, mis tähistas siiani helilooja sünnipaika, saab muusikaaeda kaunistama teinegi uus paeskultuur “Loomingu Läte”. Skulptuuride autor on Riho Kuld.

2009. aastal nimetas Paide linn Arvo Pärdi, kui aegade tuntuima paidelase, linna aukodanikuks, sest vastuvaidlemata on tegemist läbi aegade tuntuima paidelasega, kes on jätnud oma jälje nii Eesti kui ka kogu maailma kultuurilukku.

Muusikaaed on sobilik koht kontsertide pidamiseks ning ka ideaalseks ajaveetmispaigaks. Seadke sammud juba homme Paide poole!  Avasta südamaa võlud: #visitjarva .

FacebookTwitter
JÄRVA-JAANI KINOMUUSEUMI 10. SÜNNIPÄEV – FILMILINDIFESTIVAL

VISITJARVA.EE soovitab kõigil filmihuvilistel sel nädalavahetusel seada sammud Järva-Jaani poole, sest 20. augustil toimub Järva-Jaani kinomuusemis ja Vanatehnika
varjupaigas esmakordselt Kino Sõprus ja Tartu Elektriteatri koostöös Filmilindifestival.  Festivalile on oodatud kõik filmihuvilised, et üheskoos avaldada austust aegumatule kino- ja filmikultuurile ning seda enneolematult erilises atmosfääris.

Filmiprogrammi kuuluvad: “Diskotantsija” (1982), “King Kong on elus” (1986), “Casablanca”(1942), “Alhambra kaunitar” (1989), “Zorro” (1975), “Capablanca” (1987), “Viini postmark” (1967), “Stalker” (1979) ning lisaks erinevad lühi- ja lastefilmid.

Festival pakub tegevust nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Festivalikülastajatel on võimalus külastadaTuletõrjemuuseumit ning nautida saunarõõmetuletõrjeautosaunas.

Päeval loovad meeleolu  DJ-d Gerk ja Luurel Varas, festivali
lõpetavad peosarja VÄLK DJ-d.

Lisainfo üritusest: www.kinosoprus.ee/filmilindifestival

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki sõpradega #visitjarva !

FacebookTwitter
KAUA OODATUD ASENDAMATU ARVAMUSFESTIVAL PAIDES, 12-13. AUGUST

Juba neljandat korda trasformeerub Järvamaa oluliseks
mõttevahetuskohtumispaigaks, kuhu kõiki aktiivseid inimesi on oodatud kaasa mõtlema ja arutlema Eesti inimestele ning ühiskonnale olulistel teemadel.

12.–13. augustil 2016 toimub Eestimaa südames, Paide linnas, neljas Arvamusfestival, mille eesmärgi kohaselt on luua keskkond ja võimalus uute ideede ja ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks ja arendada arutelu- ning suhtluskultuuri Eestis. Lisaks aruteludele on avatud õpitoad igale vanusele. Meelolule lisab vürtsi festivali kultuuriprogramm ning kogu Paide linn ja Paide Vallimägi
trasformeerub senisest veelgi enamalt nauditavamaks.
Festivali programm ja muu oluline informatsioon on kättesaadaval Arvamusfestivali koduleheküljelt:http://www.arvamusfestival.ee/kava

Parema ülevaate saamiseks lae endale Arvamusfestivali
äpp!

Teel Paidesse, VISITJARVA ootab Teid kõiki avastama südamaa võlusid! Uuri lähemalt.

Avasta südamaa võlusid ja jaga oma võrratuid hetki #visitjarva !

FacebookTwitter
KUKEMURU AMBIENT FESTIVAL

“Visit Järva” käesoleva Nädala Tegija  on Kukemuru Ambient festival, mis leiab aset  4-6.augustini Türi vallas Pähklimäel.

Festival sai alguse 2013.a ja on nelja toimumisaasta jooksul paistnud omapärase muusikasündmusena silma nii väljaspool Järva kui ka Eestimaa piire.

Kukemuru Ambient koondab sel nädalalõpul kokku esinejaid Islandist Itaaliani, Eestist Venetsueelani jne. Publiku ette astuvad peaesinejatena ambient-muusika legend ANOTHER FINE DAY Inglismaalt, põhjamaiselt jahe LAU NAU Soomest, VAIKO EPLIK katsetab elektrooniliste lähenemistega ja samuti kuuleb kirjanik VALDUR MIKITA loodususkseid mõtisklusi.

Uuri lähemalt www.kukemuru.ee

FacebookTwitter
TÜRI LINN OOTAB KÕIKI SÜNNIPÄEVALE

Türi linn asub Jãrvamaal Pärnu jõe ääres, Eestimaa südames. Türi linna läbib Tallinn-Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee. Türi linna tuntakse ka Eesti kevadpealinnana. Kevadel külastavad linna kümned tuhanded aiandushuvilised erinevatest riikidest, sest siinne lillelaat on muutunud aastatega toredaks traditsiooniks, kus iga aiandushuviline vöib leida täiendust oma koduaiale. Kes sel aastal ei jõudnud uudistama, siis teadmiseks, et järgmine Türi Lillelaat toimub järgmise aasta kevadel 19. -21. mail.

Aastal 1936 hakati Türile rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ükskõik millisest punktist vaadata, on Järvamaa asukoht Eesti keskpunkt. Aastal 1937 alustas Türi raadiosaatejaam tööd 197 meetri kõrguse mastiga, mis oli tol ajal Euroopa raadiojaamadest moodsaim. Nüüdseks asub Türil ainulaadne Eesti Ringhäälingumuuseum, mis asutati 1999 aastal. Külastajatel on võimalik seal tutvuda ringhäälingu ajalooga esimesest saate katsest kuni tänapäevani. Ringhäälingumuuseumi teeb põnevamaks veel seegi, et just siin on võimalik ise kuuldemängu salvestada või teletegemist proovida.

Miks mitte juba täna seada sammud Türi poole, sest just sel nädalal peab Türi linn oma 90. sünnipäeva!
Palju õnne Türi ja Teile türikad!

FacebookTwitter
FOTOKONKURSI “MINU JÄRVAMAA” PARIMAD FOTOD SELGUNUD

Tänaseks on selgunud fotokonkursi „Minu Järvamaa„ parimad fotod. Fotod kajastasid Järvamaa turismiobjekte, maakonnas toimuvaid sündmusi, loodust, inimesi ja siinset  elu.  Fotokonkursile laekus 72 fotot 24 autorilt. Zürii väljavalituks osutuks Priit Pendi imeline loodusfoto „Hetked Seli rabas“. Rahva lemmikpildiks hääletati Jan Vuti „Sume ja soe augustikuine suveõhtu Järvamaa rabas“.

Visitjarva.ee kutsub uudistama imekauneid ülesvõtteid Järvamaast – avasta südamaa võlusid!

www.facebook.com/jarvamaa/posts/10154262686053343

FacebookTwitter
KIRIKUTE ÖÖ: EELK JÄRVA-JAANI RISTIJA JOHANNESE NING AMBLA MAARJA KIRIK OOTAVAD KÜLASTAJAID

Reedel, 10. juunil jäävad taas avatuks kirikute uksed hilistunnini Eestimaal. Järvamaa kirikutest on võimalik külastada EELK Järva-Jaani Ristija Johannese ning Ambla Maarja kirikut.
Kirikute Öö pakub laiemale avalikkusele võimalust külastada kirikuid, saada rohkem teada nende kultuurilisest väärtusest ja tutvuda kristlusega muusika, kunsti, kohtumiste ja kogemuste läbi.

Täpsem
info Järvamaa kirikute programmist on kättesaadaval
koduleheküljelt: http://www.kirikuteoo.ee/index.php?FiltrKostel=&FiltrOblast=9&ZacHod=99&ZacMin=99&KonHod=99&KonMin=99&ProgramRazeni=1&pg=program

FacebookTwitter
JÄRVA-JAANI TÄNAVAFESTIVAL

Juba kolmandat aastat korraldab Järva-Jaani tänava-festivali, mis on muutumas omamoodi traditsiooniks ja üheks oodatavamaks ürituseks Järva-Jaanis juunikuus, seda nii külastajate kui ka kogukonna enda seas.Tänavalaat toimub juuni esimesel laupäeval, 4. juunil algusega kell 9
Laial tänaval.

Kogu päeva jooksul saab nautida meeleolukat kultuuri-programmi. Avatud on kodukohvikud. Esindatud on kohalikud ettevõtted. Avatud on lastealalaat, kus lisaks meelelahutusele on kaupleja eriala praktiseerimas ka kõige pisemad, pakkudes külastajatele omavalmistatut käsitööd või muud isuäratavat. Festvali õhtul astub lavale ansambel BOSS, seega kõik simmanile – ühistantsule!

Festivali peaeesmärgiks on tutvustada Järva-Jaanit kui ühtset, seltsivat ja tulevikku vaatavat kogukonda, kuhu võiks noor pere elama asuda. Kuna tänavafestivali ajal on avatud kõik Järva-Jaani muuseumid, siis visitjarva.ee soovitab kindlasti külastada nii Järva-Jaani vanatehnika varjupaika, Kinomuuseumi kui ka Tuletõrjemuuseumi. Elamus on garanteeritud!

FacebookTwitter
LAULU- JA TANTSUPIDU 2016 “MIS SA NÜID TEED?” PAIDE VALLIMÄEL

Juba sel laupäeval, 28 mail läheb Järvamaal tõeliseks rahvapeoks. Selle aasta ideekavandi võidutöö kohaselt saab olema Järvamaa 2016. aasta laulu- ja tantsupidu tõeliselt kelmikas, naljakas ja vallatu ning kajastab igapäevast elu lõbusas võtmes. Ajalooliselt kaunis ja salapärases Paide
Vallimäel astuvad üles Järvamaa tantsijad, lauljad, rahva- ja puhkpilliorkestrid.

Juba reedel, 27. mail, kell 10.00 süüdatakse peotuli Järvamaa kultuurihiies Vargamäel, läbides kõiki Järvamaa omavalitsusi! Tulge peole, sest pidu saab olema unustamatu!

FacebookTwitter
TÜRI XXXIX LILLELAAT 20. – 22. MAI 2016

Kevadpealinn Türi ootab kõiki aiahuvilisi juba sel nädala-vahetusel traditsiooniliselele lillelaadale, mida peetakse Türil, Kalevi tänava väljakutel. Laadal on saadaval laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid, majapidamiskaupu ning erinevad käsitöö-tooted. Laadale lisab vürtsi meeleolukas meelelahutus-program.

Lisa info ja meelelahutusprogramm kättesaadaval: www.tyrilillelaat.ee

FacebookTwitter
JÄRVAMAA KUTSUB LINLASI MAALE ELAMA

Laupäeval, 14. mail toimub Tallinnas, Telliskivi Loomelinnaku Punases saalis mess „Maale elama“, millel Järva maavalitsus ja maakonna omavalitsused kutsuvad linlasi Järvamaale elama ja maakonnaga tutvuma.

Koeru, Kareda ja Järva-Jaani vallad tutvustavad oma kogukonda ja olemasolevaid kinnisvara- ja tööpakkumisi ning ettevõtlusvõimalusi. Kolm nädalat tagasi Tartus toimunud messil läbiviidud külastajauuringu põhjal selgus, et enim otsivad maale kolijad talumaja, mida ise renoveerida. Teise valikuna eelistatakse korras talumaja. Kohavalikul on ülekaalukalt kõige olulisem looduskaunis koht. Sellele järgnevad heade naabrite ja töökoha olemasolu.

Maavanem Alo Aasma usub, et kunagi saabub aeg kus Järvamaale kolijate arv on suurem kui siit lahkujate oma, sest Järvamaal on elukeskkonnana tegelikult märksa enam vooruseid kui see rahvastikustatistika tendentsidest välja paistab. „Praegu olemegi aktiivselt kaardistamas Järvamaal asuvaid maakodusid, mis on nn passiivses müügis – kus keegi sees ei ela kuid omanikel puudub otsene huvi läbi kinnisvaraportaalide neid kinnistuid ka müüa. Püüame nendest koguda kokku andmebaasi ja veebilehele üles panna, et aidata need kokku viia huvilistega, kes näiteks elavad Tallinnas, kuid hea meelega sooviksid suvel nokitseda oma kauni suvekodu kallal Järvamaal. Ja ehk astutakse sealt kunagi ka samm edasi ning suvejärvaka asemel saadakse pärisjärvakaks,“ lisas maavanem.

Vaata ka Maale elama kodulehekülge

FacebookTwitter
Top