PAKKUMISED
JÄRVAMAA TURISMIINFOKESKUS

Järvamaa Turismiinfokeskus jagab klientidele tasuta informatsiooni Eesti ja Järvamaa turismiobjektide, majutus- ja toitlustusettevõtete, aktiivse puhkuse veetmise võimaluste, kultuurisündmuste, giiditeenuse osutajate ja transpordi võimaluse kohta.JärvamaaTurismiinfokeskus osutab tasulisi teenuseid – majutuse broneerimine vabariigi piires samaks või järgnevaks päevaks, giiditeenuse vahendamine samaks päevaks. Järvamaa Turismiinfokeskuses on tasuta WiFi leviala. Järvamaa Turismiinfokeskus müüb suveniire ja postimakse vahendeid, mille eest on võimalik tasuda nii sularahas, kaardiga kui ka ülekandega.

INFO
Keskväljak tn 8, Paide

W: www.jarva.kovtp.ee/tik
E: paide@visitestonia.com
T: +372 385 0400
Facebook & Instagram

Avatud 15. mai–15. september:
Esmaspäev–reede: 09:00 – 17:00
Laupäev–pühapäev: 10:00 – 15:00

Avatud 16. september–14. mai:
Esmaspäev–reede: 09:00 – 17:00

2017. AASTA JÄRVAMAA SPORDI- JA KULTUURIKALENDER

Tutvu Järvamaa 2017. aasta spordi- ja kultuuriürituste programmiga ja plaaneeri juba täna endale mõnus külastus Järvamaal!

Põnevat tegevust jätkub aastaringselt nii suurtele kui väikestele, kogu perele: talvel Valgehobusemäe talvefestival ning suusamaraton, kevadel Türi lillelaat ja Umbrohufestival Koigi mõisas, suvel Kummaliste liikurite killavoor Järva-Jaanis, külastusmäng Järvamaa „Unustamatud mõisad“ või 5. Arvamusfestival Paides, sügisel aga 36. Paide-Türi rahvajooks või Moosilaat Koigi mõisas ning palju muud.

NB! Liitu meiega FB lehel, et võiksid osa saada põnevatest Järvamaa pakkumistest aastaringselt esimesena!

SEIKLUSLIK AJARÄNNAK

Ajakeskus Wittenstein Paide vallitornis  ja Türi elamuspark kutsuvad osalema programmis “Seikluslik Ajarännak“.

AJAKESKUSES WITTENSTEIN Paides: Seikuslik põgenemine ajastust ajastusse. Igale ajastule omased suurimad väljakutsed. Eksimise korral ehmatavad üllatused. Seiklused on koostatud tutvustama Eestimaa ajalugu.

Kodulehekülg: www.wittenstein.ee

 

TÜRI ELAMUSPARGIS Kõrgessaares (1,5 km Türi kesklinnast) saab end proovile panna viiel erineval madal- ja kõrgseiklusrajal. Adrenaliini lisavad erinevad atraktsioonid, vabalangushüpe, vaatetorn, õhusõidud jpm.

Kodulehekülg: www.tyrielamuspark.ee

 

Programmi saab tellida: 1. maist kuni 1. oktoobrini.

Broneerimine ja info: info@wittenstein.ee  , tel. 58502001

 

ALPAKADE JUUREST SEIKLUSRAJALE

Wile Farm ja Türi elamuspark kutsuvad osalema programmis Alpakade juurest seiklusrajale“.

WILE FARMIS Türi vallas Poaka külas tutvume Lõuna-Ameerikast pärit villaloomade alpakadega. Räägime lähemalt, kuidas nad elavad, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest teha saab. Proovime villa kraasida ning õpime seda ketrama.

WILE FARM

Pärtsaare talu, Poaka küla

Türi vald, Järvamaa

Tel. 59058528

Kodulehekülg: www. wilealpacafarm.com

TÜRI ELAMUSPARGIS Kõrgessaares (1,5 km Türi kesklinnast) saab end proovile panna viiel erineval madal- ja kõrgseiklusrajal. Võib sõita jalgrattaga üle oru, proovida vabalangus- ja Tarzani hüpet, seigelda vaatetorni, liuelda lumelaual või teha trossil tünnisõitu. Seiklejatele on loodud erilahendusega õhusõidud.

Türi Elamuspark

Türi vald, Järvamaa

Tel. 5695 5075

Kodulehekülg: www.tyrielamuspark.ee

 

Broneerimine ja info: wilealpacafarm@gmail.com ; tel. 59058528

Programmi saab tellida: 1. maist kuni 1. oktoobrini

Hind: 1-4. klass 10 eurot üks osaleja; 5-12 klass 12 eurot üks osaleja

 

STUUDIOST SEIKLUSRAJALE

Eesti Ringhäälingumuuseum ja Türi Elamuspark kutsuvad osalema programmis “Stuudiost seiklusrajale”
Sihtrühm: õpilased

Eesti Ringhäälingumuuseumis räägime raadio ja televisiooni ajaloost, käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid, proovime spordireporteri tööd ning salvestame lühikuuldemängu, mille lavastajad-osatäitjad on programmis osalejad.
Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Eesti Ringhäälingumuuseum

Vabriku pst 11, Türi, Järvamaa

Tel. 385 7055, 513 9985

www.rhmuuseum.ee

Türi Elamuspargis Kõrgessaares (1,5 km kesklinnast) saab end proovile panna viiel erineval madal- ja kõrgseiklusrajal. Võib sõita jalgrattaga üle oru, proovida vabalangus- ja Tarzani hüpet, seigelda vaatetorni, liuelda lumelaual või teha trossil tünnisõitu. Seiklejatele on loodud erilahendusega õhusõidud.

Türi Elamuspark

Türi vald, Järvamaa

Tel. 5695 5075

www.tyrielamuspark.ee

Programmi saab tellida: 1. maist kuni 1. oktoobrini

Tellimine: rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Hinnad: 1-4 klass 9 eurot üks osaleja; 5-12 klass 12 eurot üks osaleja

WILE JUURDE, KUULDEMÄNGU JA JÄÄTIST TEGEMA

Wile Farm, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Piimandumuuseum ootavad osalema programmis “Wile juurde, kuuldemängu ja jäätist tegema”.

Wile Farmis Türi vallas Poaka külas kohtume Lõuna-Ammerikast pärit villaloomade alpakadega. Räägime alpakadest lähemalt,  saame teada kuidas nad elavad, mida söövad ja näeme ka farmi nimilooma Wilet ennast. Katsume alpakade imepehmet villa, saame teada, mida sellest valmistatakse ning katsetame villa kraasimist ning ketramist.

Programmi kestvus 60 minutit ning maksab 4 eurot ühele osalejale.

WILE FARM

Pärtsaare talu, Poaka küla

Türi vald, Järvamaa

Tel. 59058528

wilealpacafarm.com

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil räägime raadio ja televisiooni ajaloost, kuulame näiteid kuuldemängudest, valime stsenaariumi ja salvestame oma kuuldemängu. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul. Programmi kestvus 90 minutit ning maksab 4 eurot ühele osalejale.

EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUM

Vabriku pst 11, Türi, Järvamaa

Tel. 385 7055, 513 9985

www.rhmuuseum.ee

 

 

Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres tutvume püsinäitusega ja vaatame ringi vanas meiereis. Seejärel riietume ümber meierei töötajateks ja valmistame jäätist. Programmi lõppedes saab kohapeal valmistatut ka maitsta.

Programmi kestvus 90 minutit, maksab 4 eurot ühele osalejale.

EESTI PIIMANDUSMUUSEUM

H. Rebase, 1, Imavere, Järvamaa

Tel. 389 7533

www.piimandusmuuseum.ee

Programmi tellimine: wilealpacafarm@gmail.com

 

FacebookTwitter
PÄEV RAADIO JA LILLEDEGA

Eesti Ringhäälingumuuseum ja Elise Aed ootavad külla”Päev raadio ja lilledega”

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil räägime rahvusliku ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame näiteid raadiosaadetest, käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid, meenutame olulisi saateid ning raadiohääli.

 EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUM

Vabriku pst 11, Türi, Järvamaa

Tel. 385 7055, 513 9985

www.rhmuuseum.ee

Elise Aias Türi vallas Retla külas tutvume Järvamaa suurima puukooliga, kus lisaks dekoratiivsetele okas- ja lehtpuudele ning põõsastele pakutakse huvilistele ka püsililli. Teeme ringkäigu kasvuhoones ja puukoolis, räägime lähemalt taimede hingeelust. Võimalus kasutada piknikuplatsi ja taimi kaasa osta.

ELISE AED

Retla küla, Türi vald, Järvamaa

Tel. 5511499

www.eliseaed.ee

Programmi tellimine: rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Maksumus: 5 eurot osaleja

Programmi saab tellida: 1. maist kuni 1. oktoobrini.

ALPAKADEST TALUS JA STUUDIOS

Eesti Ringhäälingumuuseum ja Wile Farm kutsuvad osalema programmis “Alpakadest talus ja stuudios”

Sihtrühm: I ja II kooliastme õpilased

Wile Farmis Türi vallas Poaka külas tutvume Lõuna-Ammerikast pärit villaloomade alpakadega. Räägime lähemalt, kuidas nad elavd, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest teha saab. Proovime villa kraasida ning õpime seda ketrama. Programmi kestvus 60 minutit.

WILE FARM

Pärtsaare talu, Poaka küla

Türi vald, Järvamaa

Tel. 59058528

Wilealpacafarm.com

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil räägime raadio ja televisiooni ajaloost, käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid ning salvestame kuuldemängu alpakadest. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul. Programmi kestvus 90 minutit.

EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUM

Vabriku pst 11, Türi, Järvamaa

Tel. 385 7055, 513 9985

www.rhmuuseum.ee

Programmi tellimine: wilealpacafarm@gmail.com

Maksumus: 8 eurot osaleja (tasutakse Wile farmis).

Sõit Wile farmi Türile võtab aega 20 minutit.

Ajarännak telesaatesse

Ajakeskus Wittenstein ja Eesti Ringhäälingumuuseum kutsuvad osalema programmis AJARÄNNAK TELESAATESSE.

Ajakeskuses Wittenstein: Paides rändame interaktiivselt läbi Eestimaa ajaloo. Kohtume eestlaste muinasaja vanema Lembituga, peame maha ühe korraliku mõõgavõitluse ja mängime tolleaegseid lastemänge. Tegevusi jagub kõikidesse ajastutesse: muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaariaeg, eesti aeg, okupatsioonide aeg, iseseisvuse taastamise aeg ja euroopa aeg.

Piletihind: 8 EUR üks osaleja.

Programmi tellimine: info@wittenstein.ee, telefon 5850 2001

 

Infotelefonid: Ajakeskus Wittenstein 5850 2001, Eesti Ringhäälingumuusem 513 9985.

Sõit Paidest Türile võtab aega 20 minutit.

www.wittenstein.ee

www.rhmuuseum.ee

Grupi maksimaalne suurus: 30 (soovituslik)

 

Eesti Ringhäälingumuuseumis: Türil räägime televisiooni ajaloost, õpime vaataja-kuulajaga suhtlema mikrofoni ja kaamera abil, valmistame ette uudislood ning salvestama uudissaate formaadis telesaate. Valminud telesaade jääb programmis osalejatele.

 

TÕE JA ÕIGUSEGA VARGAMÄELT KUULDEMÄNGU

A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Eesti Ringhäälingumuusum kutsuvad osalema programmis

“Tõe ja õigusega” Vargamäelt kuuldemängu

Sihtrühm: gümnaasiumide õpilased ja täiskasvanud

A.H.Tammsaare Muuseumis Vargamäel tutvume kirjanik A.H.Tammsaare sünnitaluga, 19. sajandi teise poole taluelu ja olustikuga ning Vetepere küla sootaludes elanud inimeste saatustega. Räägime romaani “Tõde ja õigus” I osa tegelaskujudest ja otsime paralleele kirjaniku sünnitalu ning selle lähiümbruse reaalse eluga.

Kui grupp on suurem, kui 29 inimest, teeb ekskursiooni kaks giidi. Ekskursiooni kestvus: 90 minutit.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil tutvume Raadioteatri ajalooga, kuulame näiteid kuuldemängudest ning salvestame lühikuuldemängu Anton Hansen Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” I osa põhjal.

Kuuldemängu lavastajad, helikujundajad ja osatäitjad on programmis osalejad. Valminud kuuldemäng jääb programmis osalejatele. Programmi kestvus: 90 minutit.

 

Maksumus: 8 eurot üks osaleja (tasutakse A.H.Tammsaare Muuseumis Vargamäel, sisaldab mõlema muuseumi pääsmeid ja programmi)

Grupi maksimaalne suurus: 45 osalejat

Programmi tellimine: tammsaare@albu.ee

Sõit Vargamäelt Türile võtab aega 45 minutit.

ALPAKAD, LILLED JA RAADIO

Wile Farm, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Elise Aed kutsuvad külla.

Wile Farmis, Türi vallas Poaka külas tutvume Lõuna-Ameerikast pärit villaloomade alpakadega. Räägime lähemalt, kuidas nad elavad, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest teha saab. Proovime villa kraasida ning õpime seda ketrama. Farmis on müügil alpakavillast tooteid.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil räägime rahvusliku ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame näiteid raadiosaadetest, käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid, meenutame olulisi saateid ning raadiohääli. Võimalus salvestada lühikuuldemäng.

Elise Aias Türi vallas Retla külas tutvume Järvamaa suurima puukooliga, kus lisaks dekoratiivsetele okas- ja lehtpuudele ning põõsastele pakutakse huvilistele ka püsililli. Teeme ringkäigu kasvuhoones ja puukoolis, räägime lähemalt taimede hingeelust. Võimalus kasutada piknikuplatsi ja taimi kaasa osta. Soovijatele katavad laua Türi pritsumehed.

 

Programmi saab tellida: 1. maist kuni 1. oktoobrini.

Tellimine: rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Maksumus: 10 eurot osaleja (ei sisalda toitlustust)

paketid

Siit leiate pdf-faili koondatud andmed Järvamaal pakutavate seminariruumide kohta – asukohad, pakutavad teenused, mahutavuse jms.

Kui soovite rohkem teavet, siis võtke ühendust: info@visitjarva.ee

ARMASTUS ALGAB SÜDAMEST! EESTIMAA SÜDAMEST! Tule ja avasta Eestimaa südant ja paku oma külalistele midagi täiesti uut!

Kesk-Eestis on palju toredaid pulmapaiku, mis asuvad Tallinnast vähem kui 100 km kaugusel, kuid on seni Eestis veel vähe tuntud.

Pulmaagentuuri SÜDAMEMAJA missiooniks koostöös Järva Maavalitsuse, Järvamaal asuvate asutuste ning ettevõtetega on neid toredaid peokohti tutvustada. Järvamaal tegutsevad peokohad on taskukohaste hindadega ning igati koostööaltid. Peokorralduse võimalust pakutakse aastaringselt nii väikesele, keskmisele kui ka suurele seltskonnale. Selleks on meil nii mõisad, ajaloolised kirikud, tuulikud, kultuuri- ja kirjanduspärandiga seotud paigad, teemapargid, puhkekeskused ning maaliline loodus.

Järva maavanema arvates võiks Järvamaa 2017 a üheks märksõnaks maakonna tutvustamisel olla armastus. Armastus nii selle maa ja rahva, imetabase looduse ja vaatamisväärsuste vastu kui näiteks ka pulmapidustuste sihtkohaks olemise osas. Nimelt oleme käesoleval aastal võtmas fookusesse Järvamaa võimalused olla abielude sõlmimise ning hilisemate pulmapidude sihtkohaks. On meil ju võimalus abielluda nii kuumaõhupallil kui ajaloolistes kirikutes, kaunis looduses, rabas, kümnetes mõisates ning Arvo Pärdi muusikaaias või maagilist väge endas kandvas Paide ajaloolisel vallimäel.

Öös on tunda armastus!

Kutse SÜDAMETE ÖÖ-le Tallinna Perekonnaseisuametis!

Kallid noorpaarid, kohtume juba 7. aprillil pulmamessil Õnnepalees! Erinevad romatilised pulmapeokohad  ootavad Teid Järvamaal!

Tutvu programmiga siit!

FacebookTwitter
KÜMNEID UHKEID MÕISAKOMPLEKSE – ROOSNA-ALLIKU MÕIS

Roosna-Alliku asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal, kohas kus allikjärvest saab alguse Pärnu jõgi.

Roosna-Alliku Mõisa peahoone arhitektiks oli omaaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, kes oli ka Toompea lossi autor.

Tulge kaema sarnasusi! Tegemist on mõisakooliga, mis tunnistati 2007. aastal konkursi „Järvamaa kaunis kool 2007“ võitjaks.

Roosna-Alliku mõis sobib ideaalselt nii pulmapidude, bankettide, seminaride kui ka peielaua korraldamiseks.

Üks unistuste pulm võib alguse saada näiteks registreerimistseremooniaga kaunis mõisapargis või külaliste vastuvõtuga Sinises jalutussaalis ŝampuselauaga. Edasi liigutakse suurde Roosasse saali, kus on kaetud pidulik peolaud. Kohvi, teed ja kooki võib nautida Sinises salongis.

Mõisa ruumid sobivad nii suurema piduliku sündmuse, konverentsi või seminari korraldamiseks, kui ka väiksema vastuvõtu või peielaua läbiviimiseks.

Roosna-Alliku mõisas peetakse oluliseks kvaliteeti nii toidu valmistamisel kui ka teeninduses.

Erinevad võimalused ning mõisa väike ja sõbralik kollektiiv aitavad kaasa teie sündmuse õnnestumisele.

Teenused:

Roosna-Alliku mõis on külastajatele eelregistreerimisel aastaringselt avatud.

Ruumide rent seminari, konverentsi, banketi, peo ning peielaua korraldamiseks.

Heli- ja digitehnika rent kohapeal kasutamiseks.

Toitlustus ettetellimisel.

Peolauad Roosas saalis ja Sinises salongis kuni 100 inimesele.

Toitlustamiseks avatud igal tööpäeval 12.00-14.00.

 

SARGVERE MÕIS

Sargvere mõisa suurejooneline baroksete sugemetega varaklassitsistlik peahoone valmis 1765. aastal. 1920.a. kuni 2002.a. asus mõisahoones Sargvere kool.

2003.a. on mõis antud Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsi kasutusse, hoones asuvad veel külaraamatukogu ja internetipunkt. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud neli ajalootuba, kuhu on välja pandud Sargvere mõisa ajalugu, kooli ajalugu ja ümberkaudsete külade ajalugu.

Sargvere mõis Järvamaal on sobilik pulmapidude ja pidulike sündmuste läbiviimiseks.

Hinnakirja ja ruumide kirjeldusega on võimlik tutvuda kodulehelt. 

VÄÄTSA MÕIS JA KÜLALISTEMAJA VANA TALL

Ajalooline Väätsa mõis asub Väätsa vallas, Järvamaal. Paidest 5 kilomeetri ja Türilt 10 kilomeetri kaugusel. Mõis riigistati 1919. aastal Johann Anton von Seydlitzilt. 1925. aastal kolis peahoonesse kohalik kool, mis tegutseb seal tänapäevani. Väätsa mõisa peahoone ning selle juurde kuuluv park on 2011. aastal lõppenud renoveerimistööde järgselt üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri aardeid.

Mõisainterjööri kaunistavad arvukad seina- ja laemaalingud, saali aga pilastrid ja sambad. Restaureerimise käigus rajati katuse alla avar näituseruum, millel on kirvega tahutud laetalad ning seal figureerib väärikas mantelkorsten. Eri tasanditel asuva pargi puhul võib tajuda nii varasemat barokset regulaarpargi kui ka uuema vabakujulise ülesehituse jooni. 1977. aastal lisati peahoonele kolmekorruseline juurdeehitis, mis ehitatakse ümber tänapäevaseks nullenergiamajaks.

Restaureeritud mõisahoonet kasutatakse lisaks kooli vajadustele ka mitmete pidulike koosviibimiste, konverentside jm ürituste korraldamiseks.

 

Suur saal mahutab kuni 140 inimest.

Rõdusaal mahutab 40 inimest.

Koosolekute ruum mahutab 30 inimest.

Keldrisaalis on 40 kohta.

Mõis on eelkõige sobilik pulmade registreerimiseks.

 

VÄÄTSA MÕIS

Kooli tn 1, Väätsa alevik, Järva maakond

Kontakt: tel. 5662 6135, e-post mois@vaatsa.ee

Koduleht: http://mois.vaatsa.ee/

 

Ülevaatlik video Väätsa mõisast:

https://youtu.be/eteTAiqWBSE

Mõisa juurde rajati ka hulk kõrvalhooneid, mis paiknesid hajali ega olnud orienteeritud härrastemaja järgi. Härrastemajaga samal ajal rajati ka kaarakendega ait ja tall-tõllakuur. Aita kaunistas nelja sambaga katusealune.

Tall-tõllakuuris tegutseb juba aastaid külalistemaja Vana Tall, mis on pikima majutustraditsiooniga ettevõte Järva maakonnas.

Külalistemajas on korraldatud erinevaid pidustusi ja pulmapidustusi.

Tulge kaema, et korraldada oma unistuste pulm just Väätsal.

 

KÜLALISTEMAJA VANA TALL

Kooli tn 4, Väätsa alevik, Järva maakond

Kontakt: tel. 534 11290, e-post: astamaasikas@hot.ee

 

 

FacebookTwitter
SÄREVERE MÕIS

Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Särevere alevikku, Türi valda, Järva maakonnas.

Väike armas Särevere härrastemaja ehk puula nagu teda kutsutakse, ootab sind pidama pulmapidusid, perekondlikke sündmusi, firmapidusid, konverentse, seminare, koolitusi ja palju muudki lähtuvalt kliendi soovidest.

Mõisapargis saab ammutada energiat iidselt tammepuult ja lasta energiavoolul end kaasa kanda seistes lehiste kolmnurgas.

Mõis pakub toitlustamist, kvaliteetset ja suurepärast teenindust Särevere kooli kodumajanduse kokaeriala õpilastelt õpetajate ja koolisöökla kokkade juhendamisel. Kõike seda heade hindade- ja positiivsete elamustega.

Mõisas ootavad külastajaid ja huvilisi veel kangasteljed, raamatukogu ja koolimuuseum.

ARUKÜLA MÕIS

Aruküla mõis ehitati 18. sajandi lõpul ning on klassitsistliku mõisahoone silmapaistva näitena riikliku kaitse all. Alates 1920. aastast tegutseb hoones Koeru keskkool.

Aruküla mõisal on olnud läbi ajaloo 15 omanikku. Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Karl Wilhelm von Toll ostis mõisa Friedrich von Knorringilt. Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal. Krahv Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju.

Imeline taustlugu – imelised pulmad! Kuninglik atmosfäär – unelmate pulmaks!

Mõisa saali on võimalik rentida  nii pulmade kui ka teiste pidulike ürituste korraldamiseks. Mahtuvus ligi 80 inimest.

 

RAVA MÕIS

Rava mõis on omapärane rüütlimõis järve kaldal, Ravas, Albu vallas. Mõis on sobilik nii pulmapidude kui ka erinevate pidulike sündmuste korraldamiseks neile, kes hindavad originaalsust ja ehtsust!

Rava mõis (saksa k. Rawaküll) rajati 17. sajandi alguses ning selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõis jäi suguvõsa kätte 1797. aastani, mil selle 45000 hõberubla eest ostis Georg Friedrich von Stackelberg. Viimane omanik oli Marie von Stackelberg. Mõisa renoveerimisega pole üle pingutanud ning on ediselt sellise vana hõnguga. Ühekorruseline suur viilkatusega kivist peahoone pärineb arvatavasti 19. sajandi teisest poolest. Interjööris on säilinud laia laudisega originaalsed põrandad ning algupärased uksed ja aknad. Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks.

Rava tammik võeti kaitse alla 1936, olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.

Mõisast eemal põllul asub hollandi-tüüpi tuulik.

ALBU MÕIS JA TOIDUAIT

Teated ühest vanimast ordumõisast Järvamaal ja Eestis pärinevad 1282. aastast. Albu mõisakompleksist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park.

Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline. Säilinud on valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud.

Unistate pulmapeost, kus kujundust kaunistavad arvukad originaalsed baroksed ja rokokoomaalingud ning plafoonmaalid?

Albu mõisa hoone teevad Eestis ainulaadseks siseruume kaunistavad arvukad baroksed ja rokokoomaalingud ning plafoonmaalid – sedavõrd rikkalikult ei esine neid üheski teises Eesti mõisas. Mõisa maalingud olid üle kahe sajandi peidus hilisemate krohvikihtide all ning avastati alles 1998. aastal restaureerimistööde käigus. Varem ei olnud nende olemasolust kellelgi aimu.

1921. aastast tegutseb mõisahoones kool.

Albu mõis on sobilik paik nii pulmapidude, pulmade registeerimiseks, kui ka pidulike sündmuste läbi viimiseks.

Albu mõisakompleksi vanasse mõisa aita rajatud toidukoht mahutab sööma 100 inimest.

Kostitaja poolt on romantiline atmosfäär – maitsvad road, hea vein ja küünlaid täis muinasjutuline öö! Teie poolt on hää seltskond!

TORI MÕIS

Tori mõis asub Järvamaal, Türi vallas. Tori mõisa valitsejateks on olnud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere, kes jäi Tori viimaseks omanikuks (1834 -1919), kinkis baltisaksa kunstniku A.G. von Petzoldi poolt 1856. a valminud altarimaalid “Kolgata” ja Püha õhtusöömaaeg” Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Need samad von Petzoldi maalid kaunistavad alates 2005.aastast Tori mõisa. Mõis on renoveeritud 2013. aastal, mõisaparki kaunistavad tiik ja teerajad.

Pulmadeks ja ka teisteks pidulikeks sündmusteks on Tori mõisal pakkuda kolm erineva suuruse ja kujundusega ruumi kuni 30 osalejale.

Pakutakse personaalset teenindust ning privaatsust ajaloolises õhkkonnas.

Üritusi on võimalik korraldada ka koos ööbimisega.

Mõis pakub samuti catering-teenust.

Mõisa pererahvas on valmis suhtlema prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.

Huvitav teada:

Renoveerimise käigus leiti ka telliskivisse talletatud paruni armastatud koera käpajälg, mis on külalistele vaatamiseks välja pandud koridori seinal. Tule kaema!

EISTVERE MÕISA AIT JA PARK

Maalilise Eistvere järve kaldal asub vanast mõisa aidast rekonstrueeritud puhkemaja. Puhkemaja on sobiv paik pulmade, pidulike ürituste  ja seminaride korraldamiseks.

Puhkemaja teisel korrusel paiknevad 6 numbrituba.

Avar park pakub võimalust suursuguse pulmatseremoonia korraldamiseks.  Mõisa varemed, siinne maagiline loodus, linnulaul, maaliline Eistvere järv – kõik see kooskõla võimaldab jäädvustada imelisi hetki unelmate pulmast.

 

EISTVERE MÕISA AIT JA PARK

Eistvere küla Imavere vald Järvamaa

Tel.: 5013370

Email: merike.touart@gmail.com

 

Koduleht: http://www.eistvere.ee/

FacebookTwitter
PÕHJAKA MÕIS

Põhjaka mõis asub Järvamaal, Mäo ja Mäeküla vahel, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahetus läheduses.

Mõisa kirev ajalugu saab alguse 19. sajandist. Nüüdseks on Põhjakast kujunenud tunnustatud söögikoht, kus  söögivalmistamiseks vajaminev tooraine on kohalik-kodumaine ja keetmine-küpsetamine toimub elusal tulel.

Majas on istumisruumi 60-le inimesele. Lisaks kõhukinnitusele, on Põhjakas võimalik pidada sünnipäevi, pulmasid, firmaüritusi, seminare-konverentse (elementaarne konverentsitehnika olemas) jne.

Pakutakse samuti cateringi-teenust.

Kuna Põhjaka pakutav söök sõltub ainult ja üksnes hooajalisusest, koostatakse igale küsijale alati personaalne pakkumine.  

Põhjaka Mõis on White Guide Nordic 2016 Very High Class (kõrgklassi) restoran.

SEIDLA MÕIS JA MÕISAKOHVIK

Seidla mõis (saksa keeles Seydell) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas, Seidla külas, Albu vallas.

Mõis pulmakohana on sobilik seltskonnale, kes otsib peopaigast midagi erilist, lõpetamata, ehtsat  ja meeldejäävat! Pulmadekorraldus soovitatav suveperioodil.

Seidla mõisa mainiti esimest korda 1639. aastal, mil omanikuks oli Rootsi sõjakomissar Adam Schrapfferi lesk. Peagi  läks mõis üle von Nieroth´ite perekonnale, kelle käes püsis mõis 18. sajandini. Ehitusajalooliselt on oluliseim Johann Heinrich von Mohrenschildi omandiperiood 1740–1785, sest just siis omandas mõis oma põhilise jõukuse ning kujundati välja esinduslik mõisasüdamik ja valmis uhke härrastemaja.

19. sajandil olid mõisa omanikeks Vietingoffid ja Schillingid. Viimane omanik oli Hans von Schilling, kelle valduses oli mõis 1914. aastani. Sellel ajal tegeleti mõisas aktiivselt aiakunstiga, lilli ning puuvilju kasvatati ka müügiks.

Mõisas tegutses viinaköök.

Eesti Vabariigi ajal rajati mõisahoonesse kool, mis püsis seal kuni 1973. aastani. 1996. aastal omandas Seidla mõisakompleksi AS TSUNFTIJÄNES, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on antiikmööbli restaureerimine ning stiilsete interjööride kujundamine.

Kahekorruselise hilisbarokse mõisahoone abihoonetest on säilinud ait, tallist on järel vaid müüriosi. Mõisas korraldatakse vabaõhuüritusi. Peahoonest kagus paikneb kunagine viinavabrik ning edelasse jääval künkal on kogu sisustusega säilinud hollandi tüüpi tuuleveski, mis restaureerituna jahvatab 2009. aastast nii tuule jõul kui ka elektriajamiga, olles seni ainus töötav hollandi tüüpi tuulik mandri Eestis.

Avasta Järvamaa võlusid ja korralda oma unelmate pulm just Seidla mõisas!

SEIDLA MÕIS

Info: Mati Raal

Tel. 50 51 490

E-post: mati@tsunftijanes.ee

Koduleht: www.tsunftijanes.ee

SEIDLA MÕISAKOHVIK asub Seidla mõisa hoovis, endises mõisa aidas. Mõsiakohvik on tore paik, kus pidada sünnipäevi ja miks mitte ka pulmapidusid. Mõisa aidas on kohti ligi 50 inimesega seltskonnale ja välisterrassil ligi 30 inimesele.

Kohviku toit valmib siin kohalikust toorainest. Hääd kodused toidud.

Pühapäeval on 12st 15ni võimalik toitu valida buffee- lauas.

SEIDLA MÕISAKOHVIK

Seidla mõis

Seidla küla

Albu vald

 Tel: +372 53759307

E-post: tanksemaesaffer@gmail.com

Koduleht: http://www.facebook.com/tanksemasaffer?fref=ts

FacebookTwitter
PALJU TOREDAID PEOKOHTI – JÄÄGRI VILLA

Ümberringi laiuv Kõrvemaa maastikukaitseala oma rikka loodusega, mida kroonib Kakerdaja raba, loob imelise atmosfääri erinevate ürituste korraldamiseks aastaringselt.

Vana ja väärikas Albu mõisapark, rahulikult looklev Ambla jõgi ning maitsekalt sisustatud Jäägri Villa loovad keskkonna, mida nautida kogu piduliste seltskonnaga.

Jäägri Villa pakub hubaseid ruume sündmuste läbiviimiseks, olgu see siis pulmapidu, sünnipäevapidu või lihtsalt mõnus kokkusaamine sõpradega-tuttavatega.

Suur saal (50-60 inimesele) ja väike saal (20-30 inimesele) koos saunaga loovad tingimused erinevate soovide ning vajaduste elluviimiseks.

Rentides ruume on võimalik juurde tellida Jäägri Villast sobilik toitlustus (kohvilaud, suupisted, lõunasöök või peolaud jms).

Kõigi mugavustega majutus, suussulavad toiduelamused ning rikkalikud võimalused vaba aja sisustamiseks loovad ideaalsed tingimused meeldejäävateks hetkedeks!

Vaata tutvustavat videot siit!

VANA-VESKI PUHKEKESKUS

Vana-Veski puhkekeskus, mis asub Paide vallas, Puiatu külas, pakub “täispaketti” erinevate ürituste organiseerimiseks, olgu need siis kas sünnipäevad, pulmad, seminarid, jaht jpm.

Puhkekeskusse kompleksi kuuluvad puhkemajad:

 – Peamaja

 – Jürimaja

 – Saunamaja

Puhkekeskus pakub nii majutust kui ka toitlustut ettetellimisel.

Tundub, et Vana-Veski puhkekeskusel ei puudu tõesti midagi ühe korraliku ürituse korraldamiseks, lisaks majutus- ja toitlustusteenustele ning seda kõike looduskaunis atmosfääris,  pakub puhkekeskus veel lisaks:

ruumide rent, territooriumi rent, seminaritehnika rent;

aktiviteedid : kanuud, vibud, ammud, meeskonnamängud, looduslik kalapüük, loodusmatkad, võrkpalliplats;

– väligrillid, lõkkeplats ja katusealused puhkekoha;

– tantsu– ja laululava,mänguväljak lastele;

– energiapüramiid ja energeetilised kohad.

Kui oled huvitatud pakutavast pulmamenüüst, vaata kodulehelt.

Tutvustav video puhkekeskusest.

Tule ja naudi puutumatu looduse ilu jägala jõe kallastel!

VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS

Valgehobusemäe suusa-ja puhkekeskus on aastaringselt avatud tervisespordikeskus, mis asub Järva maakonnas, Albu vallas, Mägede külas kaunil Kõrvemaa maastikul kahe sammu kaugusel imetlusväärsest Kakerdaja rabast.

Siinne keskus pole mõeldud vaid suusa- ja lumelauasõpradele, vaid pakub aktiivse puhkuse võimalusi aastaringselt.  

Unistame veidike! Mõelda vaid, kui just sinu puhkuse ajal siinse Valgehobusemäe vaatetorni tipus sinu armas kaaslane palub sinu kätt ning otsustate just siin Mägede külas imekaunil Kõrvemaa maastikul korraldada pulmapeo!?!

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus pakub võimalust korraldada erinevaid üritusi (pulmad, sünnipäevad, erinevad tähtpäevevad jne) aastaringselt.

Keskuse peahoone on iga päev avatud. Keskuse ülemisel korrusel on avar ruum ürituste korraldamiseks kuni 80 inimesele ning kohvik toitlustamiseks.Esimesel korrusel on sauna- ning pesemisruumid, teenindusruumid ürituste korraldajatele ja spordivarustuse laenutus. Keskuses on samuti ööbimiskohad 50 inimesele. Vajadusel paigutakse külalised naabrusesse.

Tule astu läbi ja tutvu siinsete võimalustega! Oma silm on ju kuningas! 

Keskuse parklasse mahub tasuta parkima kuni 200 autot.

Tutvu keskuse 2016 a hindadega siit: http://www.valgehobuse.ee/files/hinnakiri_2016.pdf
KASSIARU PUHKEMAJA

Kassiaru puhkemaja asub Albu vallas, Vargamäe läheduses, kust A.H. Tammsaare on oma teoste jaoks ainest ammutanud. Kassiaru puhkemaja on ideaalne paik erinevate ürituste korraldamiseks neile, kes hindavad maaelu, looduse lähedust ja lihtsust!

Kassiaru puhkemajas saab käia tavalises saunas ja tünnisaunas, mängida noolemängu ja lauajalgpalli ning väljas võrkpalli.

Lähiümbrus pakub hulgaliselt võimalusi erinevate ajalooliste kohtade külastamiseks, samuti raba- ja kanuumatkadeks.

Suvel toimuvad lähiümbruses mitmed etendused.

Talvel pakub erinevaid sportimisvõimalusi Valgehobusemäe suusakeskus.  

Kassiaru puhkemaja  ootab kõiki külla tutvuma  Vargamäe ja selle lähiümbrusega.

Tule korralda oma pulmapidu just meil!

 

 

VESKI-SILLA HOTELL

Veski-Silla hotell asub Pärnu jõe kaldal Paide-Türi maantee ääres Türi-Allikul (11 km Paidest, 14 km Mäost, 1 km Türilt ). Hotelli peahoone on endine vesiveski, mis tänaseks on saanud uue funktsiooni – pakkuda meeldivat peatuspaika puhkajatele ja juhuslikele möödasõitjatele. Hoone taastamisel peeti oluliseks, et vana ja uus stiil omavahel hästi harmoneeruks. Tulemuseks on vanahõnguline kaasaegsete mugavustega maja.

Veski-Sillal on võimalik korraldada erinevaid üritusi suurematele ja väiksematele gruppidele. Üritusteks võivad olla pulmad, suvepäevad, sünnipäevad, seminaris, konverentsis, jõulupeod ja muud tähtpäevad ja koosviibimisid.

Erinevateks puhkudeks on Veski-Sillal pakkuda erinevad menüüd ja kliendi sobiva menüü komplekteerimiseks on mitmeid võimalusi.

Grupi tellimus algab alates 10 inimesest ja gruppidel palutakse valida ühesugune menüü.

Veski-silla hotell pakub lisaks toitlustusele ja majutusele palju võimalusi vaba aja veetmiseks. Siin on võimalik mängida bowlingut, sõita hobikardiga või õngitseda forellitiigist kala. Tantsuhall, konverentsisaalid, spordiväljakud, bowlingusaal, kardirada ja saunad asuvad kõik mugavalt ühel territooriumil, mille keskmes asub hubane hotell mugavate tubadega!

KALLISABA PUHKEMAJA

Kallisaba Puhkemaja asub Mägede külas, Albu vallas, Järvamaal. Tallinnast umbkaudu 60 kilomeetri kaugusel, Kõrvemaa maastikukaitsealal, Valgehobusemäe vahetus läheduses (ca 500m kaugusel). Lehtmetsa ristist ca 2,5 kilomeetrit.

Kallisaba Puhkemaja ümbritseb imeline ning mitmekesine loodus.

Kallisabas on võimalik korraldada erineviad üritusi: pulmi, sünnipäevi, seminare, koolitusi, millele võib eelneda või järgneda mingi aktiivsem tegevus.

Ürituste korraldamiseks on võimalik rentida peamaja või kõrvalmaja või mõlemad korraga.

Peamajas on 15 voodikohta, 2-3 voodiga tubades. Avar köök-elutuba, saun ja piljardisaal, mida on võimalik kasutada edukalt väiksemate ürituste  korraldamiseks.

Kõrvalmaja on 12 statsionaarset voodikohta,  köök-elutuba ja saun. Sobilik väiksemale seltskonnale. Hinnakirja leiad siit » http://www.kallisaba.ee/hinnakiri

 

TEEMAPARGID-VAATAMISVÄÄRSUSED PULMATSEREMOONIA LÄBIVIIMISKOHANA – ARVO PÄRDI MUUSIKAAED PAIDES

Hiljuti avatud Arvo Pärdi muusikaaed, mis rajati helilooja sünnikodu kohale Paide linnas, Väike-Aia  ja Kitsa tänava nurgal, eesmärgiga väärtustada helilooja panust maailma ja Eesti muusikasse ning tähistada helilooja sünnikodu kohta Eestimaa südames, Paides,  on sobilik koht nii kontsertide pidamiseks kui ka aja veetmiseks.

Muusikaaia salapärane ja tähenduslik atmosfäär oleks ka sobiv paik abielutseremooniate korraldamiseks Eestimaa südames. 

Armastus algab südamest, Eestimaa südamest!

Muusikaaia ideelahenduse on välja töötanud AS-i Kobras maastikuarhitektid Teele Nigola ja Kristofer Soop, kes on aeda projekteerides lähtunud nii maastiku võimalustest kui ka Pärdi muusikast.

Muusikaaeda kaunistavad kaks Riho Kulla skulptuuri – seni helilooja sünnikodu kohta tähistanud taies „Paesümfoonia“ ning uus teos, pealkirjaga „Klaver“.

Aia üheks peategelaseks on seal kasvav õunapuu, mis kuulduste järgi oli olemas juba siis, kui väike Arvo Pärt seal lapsena ringi jooksis. 

Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine, inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab” on öelnud austatud helilooja Arvo Pärt, kes on sündinud Paides, Eestimaa südames.

PAIDE LINNAVALITSUS

Keskväljak 14, 72711 PAIDE
Infotelefon  383 8600, faks 383 8602

E- post: paide@paide.ee
Koduleht: paide.ee

 

FacebookTwitter
PAIDE VALLIMÄGI: PAIDE VALLITORN JA ORDULINNUSE VAREMED

Paide Vallimäel asuvasse ordulinnusesse on rajatud ajakeskus Wittenstein. Ajamasina rolli täidab lift, mis viib teid ühest ajastust teise. Erinevatel korrustel saate tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Ajakeskuses on palju heli- ja valgusefekte, videoprogramme ja illusioone.

Ajakeskus Wittenstein pakub võimalust korraldada pidusid ja temaatilisi üritusi nii ajakeskuses sees kui Paide Vallimäel õues.

Sünnipäevad, kokkutulekud, suvepäevad, pulmad ja kõik muud koosviibimised on teretulnud!

Teenused:

– Saate sisustada oma üritust meelelahutusliku ajarännakuga läbi Eestimaa ajaloo, kus saab maitsta ajastu toite ja jooke, mängida rollimänge, laulda ja tantsid.

– Catering teenus ja seda nii ajakeskuses sees kui väljas.

– Õhtujuht ja elav muusika – akustilisest muusikast rokini.

Erinevad õpitoad ja humoorikad ning huvitavad ajaloo tunnid.

– Peo muudab eriliseks teater! Ajakeskusest on võimalik tellida Eesti Improteatri etlemist enda sünnipäevale või muule sündmusele!

Hinnakiri kättesaadaval kodulehel.

Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265.aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paasi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles.

Ajakeskus valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Paide LV kaasrahastusel.

A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL

Unelmate pulm Vargamäel, A.H. Tammsaare maadel?

A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel tutvustab 19. sajandi taluelu ja A.H. Tammsaare kultuuri- ja kirjanduspärandit.

Suur muuseumiala võimaldab läbi viia väga erineva iseloomuga sündmuseid: suguvõsa kokkutulekut, jõulupidu, pulmi, sünnipäeva, koolitusi.

Suveperioodil, kui ilus ilm, saab kasutada kiigeplatsi, kus paikneb ka kõlakoda.

Kehvema ilmaga on kasutada nii rehetare rehealune kui ka karjatall-õppekeskus.

Jahedamal ajal pakub külma eest sooja maaküttega karjatall.

Sündmuste korraldamisel pakub muuseum võimalust tellida ekskursiooni või lisaprogramme.

Pulmad Vargamäel?

Muuseum pakub  ühe osana pulmapeost  ka võimalust läbi teha vanu traditsioonilisi pulmakombeid, mis pole oma aktuaalsust tänapäevalgi kaotanud.

Pulmaprogramm sisaldab kuni kolme tegevuse läbiviimist.

Kestus: kuni 1 h
Maksumus: 50 eurot

 

Einevate sündmuste korraldamisel pakub muuseumis toitlustust Tanksemäe Saffer OÜ.

Menüüde valikuga saab tutvuda  A.H. Tammsaare kodulehelt.

 

 

SEIDLA TUULIK

Valged pulmad miljööväärtuslikus tuulikus?

18. sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Tuulik on restaureeritud ning jahvatab taas vilja.

Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut mandri-Eestis ei kohta.

Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari.

ERVITA VESKI MÖLDRIMAJA

Ervita tuuleveski paikneb Koeru vallas, Ervita külas, mitte kaugel avastamist väärt Norra allikatest. Ervita tuuleveskist mõned meetrid eemal asub restaureeritud möldrimaja.

Möldrimaja on arhitektuuriliselt väärtuslik nagu veski isegi. Külalistele pakutakse värsket omaküpsetatud musta leiba. Milline võiks olla üks pulmapidu taolises atmosfääris? Imeline!

Möldrimaja on võimalik välja rentida erinevateks tähtpäevadeks.

Romantiline atmosfäär pulmapeoks!

Varemetest taastatud möldrimaja mahutab kuni 30-se piduliste seltskonna. Mõnusa atmosfääriga mõldrimaja õuel on võimalik korraldada pidustusi ka suuremale seltskonnale.

KILPLASTE KODA

Kilplaste teemapark asub Järvamaal, Kareda vallas, Müüsleri külas. Siinne tore kohake on sobilik erinevate ürituste korraldamiseks neile, kes soovivad pakkuda oma seltskonnale eriti lõbusat ja naljakat üritust, olgu see kas kilplaslik pulm, kilpaslik sünnipäev või kilplaslik firmapidu?

Kilplaste koda on kilplaste muistenditega seotud absurdihuumoril põhinev teemapark, mille tegevus on suunatud nii puhke- kui ärireisijate vaba aja veetmisele ja neile mitmekülgsete teenuste pakkumisele.

Mis see kilplaslik võiks siis ikka tähendada? Meeldetuletuseks, et Kilplased on naljanditegelased, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kilplaste lugusid tunti Saksamaal juba üle 400 aasta tagasi. Fr.R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood maakeelde 1857.a. Kreutzwaldi järgi elasid kilplased Järvamaal Peetri kihelkonnas.

Kilplaste teemapargi  peamajast Kilplaste Kojast (Mäeküla-poolne maakividest hoone) saab  giidi elamusretkele, osta meeneid, teha käsitööd, süüa-juua, korraldada seminare, sünnipäevapidu, pulmasid, kokkutulekuid, II korrusel vaadata kilplaste muuseuminäitust. Elamusretked toimuvad giidiga pargis ja Kilplaste Nõukojas (ilma akendeta palkhoone).

Seiklemine pargis on soovitatav Kilplasest giidi saatel, keda saab tellida kohapeal Kilplaste Kojast või ette helistades tel 51914282.

Teemapark on avatud aastaringselt.

KILPLASTE TEEMAPARGI teenused:

Kilplaste muistenditega seotud 0,5-tunnised,  1-tunnised ja 2-tunnised elamusretked pargis:

Temaatilised üritused koos päeva/õhtujuhiga (sünnipäevad, firmaüritused, pulmad jne);

Käsitöötoas meisterdamine koos juhendajaga;

Kilplaste meenete ja käsitöö müük;

Toitlustus a la carte ja gruppidele ettetellimisel;

Peoruumide rent;

Seminariruumide rent.

Tundub ju ülivahva! Tule tutvu ise lähemalt!

JÄRVA-JAANI VANATEHNIKA VARJUPAIK

Järva-Jaani vanatehnika varjupaik on üks kummaline paik pulmapidude või mõne muu pidustuse korraldamiseks, kuid vahel seisnebki võlu just erilisuses! Siinne interjöör on juba väga eriline ning meeldejääv kogu eluks.

Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga idee on lähiminevikus meie teedel liikunud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks. Hetkel keskendutakse veel säilinud minevikutehnika kogumisele ja eksponeerimisele tulmenäitusena, seetõttu tehnikat eksponeeritakse saabunud seisundis.Tänaseks on kogutud üle 300 erinevas seisundis masina. Eksponaatide hulgas on nii autosid, busse, veokeid, traktoreid kui ka näiteks teehöövel, mitu teraviljakombaini, keevitusagregaat ning jääpuur. Varjupaiga territooriumil on ruumi veel palju, et korraldada üks mõnus meeldejääv pulmapidu.

Astu läbi, ehk on just siinne interjöör see, mida otsite oma erilise ja isikupärase pulmapeo läbiviimiseks.

Vaata siit!

http://cyberspaceandtime.com/J%C3%A4rva-Jaani_vanatehnika_varjupaik/F3BLXjw2lyo.video

Unistuste pulm KAKERDAJA RABAS?

Kakerdaja raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid, mis igal aastaajal saab uue ülakuue. Lihtsuses peitud võlu! Olete kunagi mõelnud, et teie unistuste pulmatseremoonia võiks aset leida puhtas looduses, keset maalilist Kakerdaja raba? Või Noku lõkkepaltsi ääres? 

Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Mäel on olnud ka ohvrikivi.

Lähiümbruses on nii suuremaid kui väiksenaid majutusasutusi valmis külalistele sööki ja ka peavarju pakkuma.

RUUMIDE RENT – SÜDAMEMAJA

Südamemaja Paides aitab Teil teostada ja korraldada just sellist pulmapidu või vastuvõttu Järvamaa toredates peopaikades, millisest olete unistanud ja endale ette kujutanud.

Pulmakorralduse, peoteeninduse ja dekoratsiooni valdkonnaga tegeleb firma juht Tiia Tamberg.

Kontakttelefon: (+372) 52 59 144.

E-post: tiia.tamberg@gmail.com

Koduleht: http://sydamemaja.ee/

PRANDI KÜLAMAJA JA ALLIKAD

Koigi vallas asuv Prandi küla valiti 2011.a Eestimaa Aasta Külaks ning siinne külamaja on avatud pidulike vastuvõttude aga ka pulmade korraldamiseks kõigile, kes hindavad looduslähedust. Prandi külamaja lähedal paiknevad Prandi allikad, mis annaksid lisaväärtuse unelmate pulmapeo atmosfäärile. Kujutage ette muinasjutulist pulmatseremooniat, kui kauaoodatud noorpaar saabub külalisi tervitama parve peal….

Siinsed Prandi allikad koosnevad kahest paese põhjaga veekogust – Prandi Allikajärvest ja Prandi Suurallikast. Allikajärv on laugete nõlvadega 1,1 m sügavune 1,4 ha suurune järv, mille põhjas on rohkelt allikaid. Kaldad on osaliselt soostunud. Suurallikas on mitme tõusuallikalehtriga 1,5 m sügavune ja 40 m laiune järvik. Allikad kuuluvad looduskaitse alla. Prandi allikajärve kaldal on looduseõpperada ning pakutakse ka parvetamisvõimalust.

Külamajja mahub kuni 100 inimest. Saali on võimalik 11-ste laudade taha istuma mahutada maksimaalselt  130 inimest + ansambli koht ja tantsupõrand.  Kui eelistada pikka pidulauda, siis mahutab saal 85 inimest + ansambli koht ja tantsupõrand.

Lisaks külamajale saab kasutada ka välilava ja lõkkekohaga külaplatsi.

VALASTI KÜLAMAJA

Valasti küla Järvamaal, Roosna-Alliku vallas, kus elanikke vaid  umbes 70,  ootab korraldama pulmatseremooniaid ja pidulikke üritusi hiljuti renoveeritud Valasti külamajja.

Külamajas on suur saal ja saun.

MÜÜSLERI SAARE SELTSI MAJA

Müüsleri Saare Seltsi maja asub Kareda vallas, Müüsleri külas! Müüsleri on ideaalne koht, kus korraldada erinevaid üritusi ning rentida ruume (sh sauna) nii pulmapidude, tähtpäevades kui  ka seminaride ja koolituste korraldamiseks soodsa hinnga.

Müüsleri Saare seltsi eesmärgiks on tutvustada Eesti ajaloo üht tähtsündmust – Vabadussõda.

p.s. Kõrval asuvas Kilplaste teemapargis on aga suurepärane võimalus lõbusalt aega veeta!

JÄRVAMAA AJALOOLISED KIRIKUD LAULATUSEKS – AMBLA MAARJA KIRIK

Järvamaa vanim kirik Amblas on valminud 13. sajandil. Välisarhitektuurilt on hoone lihtne, interjöörilt kolmelööviline kodakirik. Uusgooti altariseinal paikneva maali „Kristus ristil“ autoriks Carl Siegismund Walther (1849). Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. Kirikul on maakirikute vanim kõrge kellatorn.

Kirikuaias kaunis hauaskulptuur „Poiss moonidega” ja Vabadussõja monument (Anton Starkopf).

JÄRVA-MADISE PÜHA MATTEUSE KIRIK

Järvamaa väikseim keskaegne pühakoda, mis on valminud 14. sajandil.

Kirik on kaunite proportsioonide ja unikaalsete raiddetailidega, sh. keskaegse kivist kätepesunõuga. Kiriku seinamaalid, baroksed altarisein (Christian Ackermann), kantsel (Lüdert Heissmann, Elert Thiele) ja nikerdatud krutsifiksgrupp on pärit keskajast.

Huvitavaid fakte:

–   Järva-Madisel moodustasid kirik, kõrts ja vallamaja „kuldse“ kolmnurga.

 – Kirikut ja selles toimuvat on kirjeldatud A.H. Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“.

PAIDE PÜHA RISTI KIRIK

Paides on kirik eksisteerinud juba 13. sajandist alates, kuid sõdades sai kirik korduvalt hävitatud. 1767.a asuti linnas taas kiriku ehitamisele, mis õnnistati 1786.a.

1845. aasta tulekahju järel üles ehitatud historitsistlik pühakoda asub Paide linnasüdames, Eestimaa südames. 1910 aastal valmis uus kooriosa. Kirikut valgustavad inglite ja vappidega vitraaþaknad Riiast (Ernst Tode, 1901). Altar on esinduslik ja omanäoline: retaabli olevat teinud kohalik laudsepp Altdorff ehitusmeister F. von Schnorri kavandi põhjal, pildi „Taevaminemine“ maalinud Carl Timoleon von Neffi maali järgi kurttumm kunstnik von Baranoffide perekonnast. Altariniði keerubid maalis Paide kunstnik August Roosileht (1928).

10. mail 1845.a hävis kirik tulekahjus. 1847.-1848.a ehitati uus, neobaroksete sugemetega hilisklassitsistlik hoone. Eesti südamaa Paide Püha Risti kirik on omanäoline Eesti kirikute seas, sest tema torn ei asetse mitte lääneküljel, vaid hoone keskel, lõunaküljel.

Paide Püda Risti kirikutorni kell, kust paidelased pea 170 aastat on saanud õiget aega vaadata, renoveeriti selle aasta septembriks, mil kirik tähistas oma 230. ja Paide linn 725. aastapäeva. Torni välisküljel olev kell kuulutab aega linnarahvale pool- ja täistundidel.

Armastus algab südamest, Eestimaa südamest. Tutvu Paide Püha Risti kiriku kodulehelt,  kel soovivad abielu sõlmida kristlikul moel Eestimaa südames: http://paidekirik.ee/kiriklikud-talitused/abielu-solmimine-ja-laulatus

TÜRI PÜHA MARTINI KIRIK

Tegemist on Kesk-Eesti vanima ja omanäolisema pühakojaga, mille arhitektuuris võib ositi aimata ka lõunaeestiliku tellisgootika mõjutusi. Võlve kandvad piilarid on kõrged ja saledad. Astmelise jaotusega uusgooti läänetorn vahetas lääneviilu algse puidust haritorni välja aastal 1867 (ehitusmeister Johann Gottfried Mühlenhausen).

Oreliprospekti ning teravkaarsete nikerdatud otsaleenidega pingistiku näol jõudis uusgooti stiililaad interjööri. Vanemat sisustuskunsti esindavad hilisrenessanslik kantsel ning nikerdatud kujudega retaabel.

Türi kirikutorni tipus on kuldsel keral linna valvav kukk.

 

ANNA KIRIK

Anna kirik, mis on teile kõigile kindlasti silma hakanud sõites läbi Anna külast Tallinn-Tartu maanteel, on väikseim 18. sajandi kirik Järvamaal. Väike Püha Anna kabel oli praeguse Anna kiriku asupaigas juba 17. sajandil. Hilisbarokne kirikuhoone on ehitatud 1776.- 1780.a. Pikihoonega liitub 4-nurkse põhiplaaniga torn. Torn on restuareeritud ja saanud tagasi oma esialgse männipilpa katte. Kiriku pikihoone katus on samuti taastatud originaalkatte järgi- soonega laudkatus, mis on Kesk- Eestis üpris unikaalne. Katus on tõrvatud puhta puutõrvaga.

Torniportaal on ümarkaarne, pikihoone aknad nelinurksed. Kiriku interjööris on algne laudadest peegellagi. Sisustus on neogooti stiilis ja tagasihoidlik.

Märkimist väärib v. zur Mühleni altarimaal “Aita mind, Issand!”.

KOERU MAARJA -MAGDALEENA KIRIK

 

 

 

 

 

Järvamaa vanimaid kirikuid barokse tornikiivriga 18. sajandist. Raidreljeefid keskaegseil arhailistel piilaritel. Seinamaalid. 17. sajandist altarisein ja kantsel ning suur krutsifiks.

JÄRVA-JAANI RISTIJA JOHANNESE KIRIK

Järvamaa suurim keskaegne ühelööviline jumalakoda saleda ja kõrge uusgooti torniga, imekaunilt värviküllase barokse nikerdkantsliga ja Roosna-Alliku mõisahärra Hans Hinrich Roseni 1757 kingitud altariseinaga ning algselt Bogislaus Roseni epitaafiga (Andreas Michaelson, 1654).

Järva-Jaani  kiriku ehitamisega alustati 13.saj lõpul. Algselt ilma tornita ehitatud kirik koosneb pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on käärkamber.

ХРАМ СВЯТОЙ ТРОИЦЫ – TÜRI PÜHA KOLMAINU JUMALA KIRIK (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)

Türi Püha Kolmainu Jumala kirik on ainus õigeusu kirik Järva maakonnas, mis ehitati 2013 aastal Oleg Zemtšugovi projekti järgi. Türil Aia tänaval asunud pühakoda avati kooli- ja palvemajas aastal 1910.  2005. aastal oli hoone aga sedavõrd halvas seisus, et see otsustati lammutada ning nüüdseks on samale kohale kerkinud uus kirikuhoone. Uue kiriku nurgakivi seati paika 2007. aasta juunikuus ning vundamenti asetati ka pühaku säilmed koos tahvlikesega. Nurgakivi panemise tseremoonial osales ka Eesti õigeusu kiriku metropoliit Kornelius.

Türi Püha Kolmainu Jumala kiriku üldpindala on 100 ruutmeetrit, kõrgus ilma ristita 13 meetrit. Kirik mahutab kuni 80 inimest. Hoone on õigeusu kirikule tüüpiline klassikalises stiilis neljasambaline ristkuppelehitis.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Türi Püha Kolmainu kogudust teenivad kaks preestrit – Boriss Merlin ja Agapit Altsaar. Kogudusel on ligikaudu 100 liiget.

Türi Püha Kolmainu Jumala kirik

Aia 2b, Türi

Koduleht: http://tyri.orthodox.ee/indexest.php

ХРАМ СВЯТОЙ ТРОИЦЫ

Благодаря сотрудничеству Приходского Совета храма Святой Троицы с местным самоуправлением г.Тюри, Приход получил в 2005 году в собственность землю и имущество храма. Данное положительное решение городских властей г.Тюри позволило начать подготовку, а впоследствии и строительство нового храма, проект которого был одобрен и поддержан местными властями.

19 октября 2013 года новый храм был освящен митрополитом Таллинским и всея Эстонии Корнилием.

Адрес: Aia 2b, 72212 Türi, Järvamaa

http://www.orthodox.ee/Turi_Church-of-the-Holy-Trinity.html

 

 

 

 

FacebookTwitter
GIIDID

Tiiu Saarist
Piirkond: Järvamaa ajaloo-, kultuuri- ja loodusrajad
Töökeeled: eesti, soome, vene
T: 5171855
E: tiiu.saarist@hotmail.com

Ellen Rosimannus
Piirkond: Järvamaa
Töökeeled: eesti, saksa
T: 5045617
E: ellen@paiko.eu

Elle Hallik
Piirkond: Paide raekoda
Töökeeled: eesti
T: 5097601
E: elle.hallik@paide.ee

Anna Kasak
Piirkond: Paide
Töökeeled: saksa, eesti, vene
T: 56509716
E: anna@katri.ee

Anneli Tumanski
Piirkond: Paide, Väätsa vald
Töökeeled: eesti, inglise
T: 5266772
E: anneli.tumanski@mail.ee

Tiit Lumiste
Piirkond: Järvamaa loodus, Kõrvemaa
Töökeeled: eesti
T: 53811611
E: tiit.paide@mail.ee

Elina Aro
Piirkond: Järvamaa
Töökeeled: eesti, soome, inglise
T: 53603810
E: elina.aro@beneficium.ee

Tuve Kärner
Piirkond: Järva-Jaani vald, tuletõrjemuuseumid
Töökeeled: eesti
E: 5149485
E: tuve@jjaani.ee

Helena Siiroja
Piirkond: Kilplaste küla
Töökeeled: eesti
T: 51914282
E: kilplased@kilplased.ee

Ene Tappo
Piirkond: Järvamaa
Töökeeled: eesti, soome
T: 5038108
E: enetappo@raamat.paide.ee

Riina Annus
Piirkond: Järvamaa
Töökeeled: eesti
T: 5224952
E: riina.annus@gmail.com

Asta Viigipuu
Piirkond: Lõuna-Järvamaa
Töökeeled: eesti, vene, soome
T: 5039012
E: asta.viigipuu@gmail.com

Aune Suve-Kütt
Piirkond: Kõrvemaa
Töökeeled: eesti, inglise
T: 53445171
E: aunesuve@gmail.com

Ülo Ormus
Piirkond: Lõuna-Järvamaa
Töökeeled: eesti, vene
T: 53807946
E: ylo.ormus@gmail.com

Aime Kallandi
Piirkond: Koeru, Järva-Jaani
Töökeeled: eesti
T: 56490522
E: jurimardi@hot.ee

Toomas Tammik
Piirkond: loodusretke juht Endla looduskaitsealal
Töökeeled: eesti, inglise
T: 58145848
E: toomas@matkapesa.ee

FacebookTwitter
NORRA – OOSTRIKU ALLIKATE ALA (7 KM)

Norra- Oostriku allikate piirkond jääb Endla looduskaitseala Järvamaa poolsesse ossa. Alal on kaks erineva pikkusega matkarada. Võlingi allikate raja pikkus on edasi-tagasi liikudes 2,4 km. Rajal on 4 infotahvlit. Rajal liikumist hõlbustavad laudtee lõigud ja osalt on rada kaetud hakkepuiduga. Võlingi allikate ala teevad eriliseks Võlingi oja ja eritüübilised
allikad: langeallikas ja Vilbaste tõusu allikad. Keset oja on nähtav kõige erilisem Vilbaste Siniallikas, mille lehtri läbimõõt on 10 m ja sügavus 3 m. Raja alguses on lõkkekoht koos telkimise võimalusega. Parklas on ruumi ühele bussile ja 2 autole. Sopa allika rada on 900 m pikk. Aega raja läbimiseks kulub ca 30 minutit. Laudteega rajal on 2 väikest infotahvlit.
Raja lõpus on hakkepuidurada, kus tuleb ületada purre. Ümber allika on vaateplatvorm. Rajal saab näha Sopa aruniitu, Sopa oja, Sopa allikat, mis oma 4,8 meetriga on Baltimaade kõige sügavam allikas. Telkimine ja lõkke tegemine on sellel rajal keelatud.

NB! Suurvee ajal võivad olla rajad paiguti läbimatud ning laudteed kohati libedad. Parim liikumisvahend matkaradade vahel on jalgratas, mille saab rentida Matka pesalt.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

Järvamaa Turismiinfokeskus
A: Keskväljak 8, Paide
T: +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

Matkapesa Norra – Oostriku piirkonna matkateenuse pakkuja
T: +371 5814 5848
www.matkapesa.ee

Selle piirkonna matkajuhid on Toomas Tammik, Mihkel Alba

VALGEHOBUSEMÄE – VOOSE – MÕNUVERE – LEHTMETSA -VALGEHOBUSEMÄE JALGRATTARADA (50 KM)

Valgehobusemäe – Voose – Mõnuvere – Lehtmetsa – Valgehobusemäe jalgrattarada lookleb Kõrvemaa maastikukaitsealal Järvamaal ja riivab Harjumaa piiri. Rada on 50 km pikk ning pikkusest ja maastikust lähtuvalt keskmisest raskem, kuid siiski läbitav ühe päevaga.
Tähistuse leiad rajal viitadena, kindlasti võta kaasa kaart. Toit ja jook võta ühes, sest sel teekonnal kaupluse leidmiseks pead tegema pikema lisaringi. Raja algus ja lõpp on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juures, kuhu saab mugavalt auto ära parkida. Jalgratta rentimise võimalus on keskuse peamajas. Valgehobusemäelt suundu mööda Mägede karjääri äärset teed Rehessaare poole põhja suunas kuni ristumiseni Aegviidu-Rehessaare-Krani teega. Sealt edasi vasakule kuni Tarvasjõeni. Siin pöörab rada tagasi lõunasse ja hakkab kulgema Tarvasjõe äärt mööda. Kui jõeäärne tee lõpeb, tuleb teha parempööre ja ületada Tarvasjõgi. Sa oled jõudnud Harjumaale Anija valda Vetla külla. Vetlas ületa Perila-Jäneda maantee. Edasi kulgebki rada Anija vallas kuni Sae-Voose teed mööda jõuad tagasi Albu valda Vetepere külla. Siin tuleb Sael teha teravnurkne tagasipööre põhja poole ja sõita mööda Kõrgemäe ringteed kuni Napu-Kautla teeni. Edasi ületad Napu silla, mis viib sind üle Jägala jõe. Umbes pool kilomeetrit peale silda tuleb keerata vasakule ja hakata sõitma mööda Napu-Kooksimetsa teed ning siis jõuad Kooksimetsa. Siin, umbes rattaraja neljakümnendal kilomeetril, on võimalik minna Kakerdaja raba laudteele ja tutvuda Kakerdaja rabaga. Edasi sõites ületad uuesti Tarvasjõe ja jõuad Mõnuvere külla. Siin kulgeb rada mööda Mõnuvere teed kuni Albu-Lehtmetsa maanteeni ja siis juba mööda
asfaltteed Lehtmetsa teeristile. Siin tuleb ületada Perila-Jäneda maantee ja sõites mööda Valgehobusemäe teed jõuad tagasi Valgehobusemäe suusa – ja puhkekeskusesse.
Rada on võimalik läbida ka vastupidi kasutades Valgehobusemäele tagasi sõitmiseks
Perila-Jäneda maanteed.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus
A: Mägede, Albu vald
T: +372 666 1122, +372 521 4270
www.valgehobuse.ee

Järvamaa Turismiinfokeskus
A: Keskväljak 8, Paide
T: +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel
A: Vetepere, Albu vald
T: +372 5340 3461
www.tammsaare.albu.ee

PAIDE – KIRNA – TÜRI – LAUPA RATTATEE (24 KM)

Kahe Järvamaa linna, Paide ja Türi, vahel on jalgratturi kasutada 15 kilomeetrine kergliiklustee. Oma teekonda võiksite alustada Paidest Järvamaa turismiinfokeskusest.
Küsige Paide linna kaarti, millelt leiab juhatust linna ajaloolistesse paikadesse jõudmiseks. Paide linna suurim huviväärsus on Paide Vallitorn Vallimäel, kus asub ajakeskus Wittenstein. Paides ootab külastamist ka Järvamaa muuseum, mille ekspositsioon annab ülevaate Järva
maakonna ajaloost. Otse keskväljakul asuvad Paide Püha Risti kirik ja Paide raekoda.
Mööda Pärnu tänavat linnast välja Türi poole liikudes jõuate Reopalu ringteele, kus tuleb teha valik – kas liikuda otse Türi suunas või valida alternatiivtee Väätsa – Türi, mida sõites möödute Väätsamõisast ja avanevad maalised vaated Türi voorestikule. Väätsal tuleb kindlasti külastada ka Jalgrattamuuseumi. Kilomeetreid lisab see teekonnale vaid 4 ja kuni Väätsani lookleb kergliiklustee. Mööda laugjamat teed otse Türi poole sõites möödute Kirna mõisast. Türile jõudes külastage Eesti Ringhäälingumuuseumi, Türi muuseumi ja Türi Püha Martini kirikut. Raudteelinnana näitab Türi oma tänavatel mitmeid vanu auruvedureid.
Edasi liikumiseks soovitame linnast välja sõita mööda Viljandi tänavat, mis on suund nii Pärnu kui Viljandi poole, kergliiklustee jätkub mõlemas suunas. Otsustades Pärnu poole sõita, on teekonna lõpus vaatamist väärt Laupa mõis, mis kõrgub Pärnu jõe kaldal.
Saabudes rongiga Türi raudteejaama, võib sama rada sõita vastupidises suunas.

Jalgratast saab rentida:
A: Paide Welopark Tallinna 9/11, Paide
T: +372 5665 8752

Türi võõrastemaja
A: Jaama 7, Türi
T: +372 529 1151

Türi rattapood
A: Paide 8, Türi
T: +372 385 7074

Külalistemaja
A: Vana Tall Kooli 4, Väätsa vald
T: +372 389 2301; +372 5341 1290

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

Järvamaa Turismiinfokeskus
A: Keskväljak 8, Paide
T: +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

Türi infopunkt
A: Vabriku pst 11, Türi
T: +372 385 3111
www.turism.tyri.ee

VÄÄTSA RABA MATKARADA (2,8 KM)

2,8 km pikkune Väätsa raba matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal.
Kaitseala eesmärgiks on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse, samuti inimpelglike looma- ja linnuliikide kaitse. Matkaraja algus on tähistatud infotahvliga. Liikudes Väätsa matkarajal saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 km pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud. Talitee kohal on turbalasundi keskmine paksus üle 3m. Mõisa ajal
ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev 100 aastane rabamännik. Väätsa külast Väätsa raba matka rajani ca 5,5 km. Rendi jalgratas Väätsalt külaliste majast Vana Tall.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

Järvamaa Turismiinfokeskus
A: Keskväljak 8, Paide
T: +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

Väätsa mõis
A: Kooli 1, Väätsa, Järvamaa
T: +372 5662 6135

Selle raja matkajuhid – Heimo Tammiste, Anneli Mand

TAGAMETSA – SAARJÕE MATKARADA (8KM)

Saarjõe matkarada asub Saarjõe maastikukaitsealal ja on 8 kilomeetri pikkune. Raja läbimiseks kulub jalgsi 2,5 tundi. Mitmete infotahvlitega matkarada on märgis tatud puudel sinise värviga. Tagametsa jahilossi juurest algav matkarada järgib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati 5 meetri sügavune ja 40-50 meetri laiune. Loodushuviline
näeb mitmekesist maastikku, erinevaid metsakooslusi ja pärandkultuuriobjekte. Näha saab Balti jääpaisjärve luiteid rahva pärase nimetusega Kabelimäed. Möödutakse metsavendadele püstitatud mälestuskivist, taastatud punkrist, vaigutuspuudest ja
tõrvaajamise kohast. Rajal on lõkkekohti ja ööbima saab jääda Saeveski metsaonni või Tagametsa jahilossi. Selle piirkonna eripäraks on suured metsamassiivid ja hõre asustus, mis tekitab rahu ja eraldatuse tunde.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

Järvamaa Turismiinfokeskus
A: Keskväljak 8, Paide
T: +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

Türi infopunkt
A: Vabriku pst 11, Türi
T: +372 385 3111
www.turism.tyri.ee

RMK Aimla looduskeskus-teabepunkt
A: Aimla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond
T: +372 513 2994; +372 676 7505

SIMISALU – MATSIMÄE LOODUSRADA (9KM)

Simisalu – Matsimäe loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja alguspunkt on lõpppunktist 7,5 kilomeetri kaugusel. Raja läbimiseks peaks aega arvestama vähemalt
4 tundi. Kuueteistkümne huvipunktiga rada kulgeb osaliselt mööda vana taluteed ja hagudega täidetud soosilda. Märjematel raja lõikudel ja rabas kõndimise kergendamiseks laiali laotatud lahtised plangud, mida vanemate inimeste juttude järgi olevat juba neljas kiht. Rada saab alguse RMK Simisalu loodusmaja juurest. Kaunil ja vaheldus rikkal maastikul on erilist tähelepanu väärivad Kollassaare talukoht, kus näeb aita ja kaevu, Ohusilla mägi, mis on jääaja lõpul jääpragudes voolanud vee poolt kokku kantud oos, Seli järv, mis on kinnikasvav, surev järv. Samast algav rabanõlv, mille paremaks vaatlemiseks on rajale püstitatud 4 meetri kõrgune vaatetorn. Rada lõpeb järsu tõusuga Matsimäe karjääri lõkkekoha juures. Matsimäe Pühajärve ääres on korrastatud suplus-, telkimis- ja lõkkekoht.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

RMK Aegviidu teabepunkt
Jaama 7, Aegviidu
Telefon +372 604 7212

Järvamaa Turismiinfokeskus
Keskväljak 8, Paide
Telefon +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel
Vetepere, Albu vald
Telefon +372 5340 3461
www.tammsaare.albu.ee

KAKERDAJA MATKARADA (6,2 KM)

Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on kokku 6,2 km pikkune. Esimene lõik algab valgete vesiroosidega kaetud Suur-Kalajärve juurest ja möödubkausja kujuga Väike-Kalajärvest ning jõuab endise Nokko talu juurde. Sealt põhja suunas jõuab mööda teed tagasi raja algusesse Suur-Kalajärve parklasse. Sellisel moel saab läbida
Kalajärve ringi. Noku lõkkekohast itta liikudes juhatab teisele lõigule laudtee Kakerdaja rabasse. Maaliline rohkete laugastega, puutumatu kõrgraba on Kõrvemaa suurimaid rabasid. Kaks erineval kõrgusel paiknevat laukavööd tulevad eriti hästi esile ala lääneserval. Laugaste keskel paikneb väga happelise, sademetest ja sooveest toituv umbjärv – Kakerdi järv. Järve läänekaldalt juhatab matkalisi 2,8 km pikkune laudteelõik raba kirdeosas asuva
liigirikka puistuga Hiiesaareni, muistse pelgu- ja ohvripaiga juurde ning sealt edasi mööda raba idaosa Kakerdaja ja Palgi nõmme raba vahelisele Mõnuvere- Kooksi metsa teele matkaraja lõpp-punkti. Kakerdaja raba laugastiku säästlikumaks kasutamiseks pakub Rabav Matkakeskus räätsamatka.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

RMK Aegviidu teabepunkt

Jaama 7, Aegviidu
Telefon +372 604 7212

Järvamaa Turismiinfokeskus
Keskväljak 8, Paide
Telefon +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

TAMMSAARE – JÄRVA – MADISE LOODUSRADA (4,5 KM)

Tammsaare – Järva-Madise loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal loogeldes üle Kodru raba ja on 4,5 kilomeetri pikkune. Raja läbimiseks peaks aega arvestama 1,5 tundi. Üheteistkümne huvipunktiga kerge rada algab A.H.Tammsaare muuseumi lähedusest põlluservast (algus on tähistatud) ja kulgeb läbi metsa ning üle soo ja raba Järva-Madise
kiriku juurde. Enamus rajast kulgeb mööda laudteed ja raba keskel, Vibujärve lähedal, on väike vaatetorn. Soo serva sirgunud mets varjab esialgu vaate, kuid lagerabale jõudes on teelistele sihtmärgiks teiselpool raba Järva-Madise kiriku torn. Raba on püsinud aastasadu peaaegu muutumatuna, sest seal valitseb looduse tasakaal. Seda puutumatust tasubki vaatama tulla, sest seda mujal nii selgelt ei märka.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

RMK Aegviidu
teabepunkt
Jaama 7, Aegviidu
Telefon +372 604 7212

Järvamaa Turismiinfokeskus
Keskväljak 8, Paide
Telefon +372 385 0400
www.jarva.ee/turism

TAMMSAARE KIRJANDUSLIK ÕPPERADA (2,5 KM)

Romaani “Tõde ja õigus” toimumiskohas looklev kirjanduslik õpperada kulgeb Tammsaare väljamäel, mida rahvasuus Vargamäeks hüütakse. Raja läbimiseks kulub ligikaudu poolteist kuni kaks tundi. Rajal on 11 huvi punkti. Kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu tutvustav rada saab alguse soosillalt, mille lähedal parklas on seda tutvustav infotahvel.
Edasi rühib huviline väljamäest üles ja möödub Toidutarest ja “ministrite männikust” – 1972.a. Kõrvemaa kaitseala avamisel istutatud männisalu. Sealt kõnnitakse Tammsaare-Põhja talus asuva muuseumi juurde. Muuseumis on külastajale avatud kirjaniku eluga seotud hooned: rekonstrueeritud rehetarest sünnimaja, kirjaniku venna ehitatud elumaja ja isa püstitatud ait ning kaasaegse sisustusega laut – näituseruum. Aida juures üle värava kiigates paistab üleaedne Tammsaare-Lõuna talu. Muuseumi õuelt mööda karjateed edasi minnes jõuab saunikute eluhooneteni. Hoonete taga asuv info tahvel tutvustab lugejale romaanist tuntud kraavide kaevamist. Mööda Tammsaare – Lõuna talu karjateed võib jalutada Järvamaa tuntuima puu Tammsaare tamme alla. Tagasi tulles saab otse siirduda Tammsaare- Põhja talu kaevu juurde. Samas kasvab maakonna kultuuriedendajate poolt
istutatud kultuurihiis. Vargamäe kultuurihiies on koha saanud kõlakoda, külakiik ja lõkkeplats. Kui piki kiviaia serva edasi minna, jõuab karjalaste mängukivini. Metsatukka välilavast mängukivini on ehitatud madal seiklusrada “Karjapoisi kombel üle kraavide”.

Informatsiooni raja, giidide ja lähiümbruse majutuste ning toitlustuse kohta jagavad:

LOODUSES LIIKUMINE JÄRVAMAAL

Tasub meeles pidada!
• Arvesta igameheõigusega. Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad omaniku luba.
• Kavanda matk hoolega.
• Liigu jälgi jätmata. Korista prügi.
• Telkida ja lõket teha võid ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Põletamiseks korja metsaalust risu ja käbisid. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud ka lõkkealustel.
• Pese kuival maal.
• Järvamaa veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga. Kanna päästevesti.
• Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult parklas.
• Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.
• Püüa vältida metsloomade ja lindude häirimist, kohtudes nendega tõmbu tagasi ja väldi kontakti.
• Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.
• Loodusesse minnes võta kaasa laetud mobiiltelefon.
• Puugi hammustusest hoidumiseks aitab sobiv riietus. Puugihammustusest teata arstile.

• Kalastamine. Ühe lihtkäsiõngega võib kala püüda tasuta. Mitme ja keerukama püügivahendiga kalastamiseks avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel peab olema harrastuspüügiõiguse eest tasutud. Tasuda saab www.pilet.ee portaalis või SMS sõnumiga. Järvamaa forellijõgedel õngitsedes peab omama kalastuskaarti, mida väljastab Keskkonnaamet. Kalastades tuleb kindlasti kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti.

Telkimine

Esna Teemaja
A; haljasala Esna küla, Kareda vald, Järvamaa
T: +372 554 3989
E: andres@matkatee.ee
FB: Esna Teemaja
Kohti 20le telgile

Lennuvälja www.lennubaas.ee
A: puhkebaas Sargvere küla, Paide vald, Järvamaa
T: +372 5563 8800
Kohti 10le telgile

Kallisaba puhkemaja www.kallisaba.ee
A: Mägede küla, Albu vald, Järvamaa
T: +372 520 7423
Kohti 10le telgile

Kassiaru puhkemaja www.kassiaru.ee
A: Otsa talu, Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa
T: +372 510 3235
Kohti 5le telgile

Puhkus maal telkla www.puhkusmaal.ee
A: Abaja küla, Koeru vald, Järvamaa
T: +372 504 0072
Kohti 5le telgile

Järva-Jaani www.varjupaik.jjts.ee
A: vanatehnika varjupaik Lai 7, Järva-Jaani, Järvamaa
T: +372 514 9485
Kohti 5le telgile

Vana-Veski www.vanaveskipuhkekeskus.ee
A: puhkekeskus Puiatu küla,Paide vald, Järvamaa
T: +372 555 22 567;
Kohti kuni 50le telgile

Veski-Silla hotell www.veskisilla.ee
A: Türi-Alliku, Järvamaa
T: +372 385 7050
Kohti 5le telgile

Hostel Janune Kägu www.janunekagu.ee
A: Koeru , Järvamaa
T: +372 385 4302
Kohti 10le telgile

Jäägi talu www.jaagitalu.ee
A: Rutikvere küla, Koigi vald, Järvamaa
T: +372 528 4502
Kohti 50le telgile

Rabav Matkaküla www.rabav.ee
A: Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa
T: +372 504 8312
Kohti 5le telgile

Kilplaste küla www.kilplased.ee
A: Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa
T: +372 5191 4282
Kohti 5le telgile

Tagametsa jahiloss www.tagametsa.ee
A: Rassi küla, Türi vald, Järvamaa
Kohti 50le telgile

Sireli kodumajutus
A: Mäo, Järvamaa
T: +372 385 3046
Kohti 5le telgile

Metsajõe Puhkemaja www.metsajoe.ee
A: Laupa küla, Türi vald, Järvamaa
T: +372 514 0855
Kohti 10le telgile

Allika Matkamaja
A: Allika 4, Türi
T: +372 511 2135;
Kohti 30 telgile

RMK Simisalu www.rmk.ee
A: Loodusmaja Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa
T: +372 676 7532
Kohti 80le telgile. Rabarajad, saun, kaminasaal.

MaaRitza Puhkemajad www.maaritza.ee
A: Hariduse 15, Türi, Järvamaa
T: +372 514 2066;
Kohti 3le telgile. Grillimise ala, Türi järve randa 150 m, mänguväljakud.

Tõrvaaugu puhkemaja www.torvaaugu.ee
A: Mägede küla, Albu vald, Järvamaa
T: +372 510 3235; +372 661 9649
Kohti 5le telgile Saun

Piiumetsa Puhkekeskus www.piiumetsa.ee
T: +372 502 9347
Kohti 20le telgile

RMK Matsimäe
Pühajärve puhkekoht ja telkimisala
Kohti 20le telgile

FacebookTwitter
Transport

BUSSIDE AJAGRAAFIKUD
Linnadevaheline: www.bussireisid.ee ja www.peatus.ee
Kohalik: www.jytk.ee

Paide bussijaam
A: Jaama 15, Paide
T: +372 384 6131

RONGIDE AJAGRAAFIKUD

Maakonda läbivad rongiliinid: www.elron.ee

Türi reisikeskus
A: Jaama 8, Türi
T: rongiinfo +372 387 8600; bussireisikeskus +372 384 6131

 

BUSSIDE TELLIMINE
Atko Trans www.atko.ee
T: 38 46 145
Bussid: kokkulepped tellimisel

Netsest OÜ www.netsest.ee
A: Ataste Kareda vald 73103
T: 524 4315
E: info@netsest.ee
Bussid: 19+1, 20+1

OÜ Ennuka Reisid www.ennukareisid.eu
A: Paide, Järvamaa
T: 506 7166
E: buss@ennukareisid.eu
Bussid: 40+1
Lisainfo: Bussis on võimalik süüa, juua ja karaoket laulda

OÜ Niinsalu www.nbussid.ee
T: +372 503 8668
E: nbussid@hot.ee
Bussid: 8+1 kohta, 15+1, 20+1, 16+1, 48+1

OÜ Tescaal
A: Koigi vald, Järvamaa
T: +372 511 0014
Bussid: 50kohalised bussid

FacebookTwitter
Top