Category: yldine_kategooria_kultuurjaajalugu

Aruküla mõis

Aruküla mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt.  Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks. Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. Täna on mõisas Koeru Keskkool.  Mõisast on võimalik tellida ka giidituuri.

Paide Püha Risti kirik

Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal, sõdade tõttu oli kirik korduvalt hävitatud. 1767.a alustati keskaegse kiriku müüridele uue rajamist. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, võlvimata lagi ja torni ülaosa puust. 1848.a valmis neobaroksete sugemetega hilisklassitsistlik hoone.  Kiriku torn asetseb läänekülje asemel lõunaküljel, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks tervikuks. Kiriku siseseinal on õlimaal “Püha õhtusöömaaeg” 1933. aastal vendade Kriisade poolt valminud orel täienes 2017.a saades juurde kolm keelregistrit.   

EELK Anna kirik

Anna kirik on väikseim 18. sajandi kirik Järvamaal. Hilisbarokne kirikuhoone on ehitatud 1776-1780. aastal. Pikihoonega liitub 4-nurkse põhiplaaniga torn. Torn on restaureeritud ja saanud tagasi oma esialgse männipilpa katte. Orel pärineb aastast 1877. Kirikukellad on valatud Tallinnas 1790 ja 1853. Altarimaal “Aita mind, Issand.” on valminud ühel ajal kantsli ja altariga ning moodustab ühtse terviku. Altarimaali autor on Rudolf Julius von Mühlen. Kiriku põrandal on Georg von Boci hauaplaat. Kiriku interjööris on algne laudadest peegellagi. Sisustus on neogooti stiilis ja tagasihoidlik. 

Koeru Maarja-Magdaleena kirik

Koeru Maarja-Magdaleena kirik, millel on barokse tornikiivriga katus, on üks vanimaid keskaegseid kirikuid Järvamaal.Kirikul on arhailistel piilaritel raidreljeefid, seinamaalid, XVII sajandist pärit altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), ning suur krutsifiks (Christian Ackermann, hetkel restaureerimisel). Lisaks asuvad kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring ja Hoffmann rahulad. Aastal 2020 tulid renoveerimise käigus ilmsiks seinamaalingud, mis on erakordselt silmapaistvad ja seni nägemata. Kirikusse pääseb etteteatamisega või pühapäeviti suvekuudel. 

Järva-Jaani Ristija Johannese kirik

Järva-Jaani kiriku ehitamisele asuti 13. sajandi lõpul. Algselt ilma tornita ehitatud kirik koosneb pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on käärkamber. Ühelöövilisele kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised võlvid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. saj põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna jalg, mida kasutatud keskajal ka häbipostina. Kantsel pärineb 1648. aastast olles barokiajastu üks kaunimaid. Altari autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.

Eivere mõis

Eivere mõis asub Järvamaal, mitte kaugel Paidest. Eivere küla esmamainiti aastal 1414, mõisa aga 1552. aastal.  Aastal 1836 läks mõis Stackelbergi perekonna omandisse.  Ernst von Stackelberg oli mõisa viimane omanik kuni aastani 1919, mil hoone läks iseseisvuse- ning maareformi käigus Eesti valitsuse omandisse. II Maailmasõja lõpul (1945) kuni aastani 2000 tegutses hoones lastekodu ja vanurite hooldekodu. Pikka aega seisis mõis tühjana, kuni uue omaniku leides mõis taas korda tehti ja kasutust leidis.  Mõis on eraomandis ja vaadeldav ainult väljast. 

Tori mõis ja altarimaalid

Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Needsamad Pezoldi maalid on nüüd alates 2005 paigaldatud Tori mõisa Järvamaal. Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.

Johan Pitka tubamuuseum

Johan Pitka tubamuuseum asub Jalgsema külamajas Järva-Jaani vallas Järvamaal. Muuseum asub Pitka lapsepõlvekodust ja mälestuspaigast kilomeetri kaugusel. Muuseumi kahes toas tutvustatakse Kaitseliidu Järva Maleva taastamise lugu ja Jalgsema külast pärit Eesti riigi suure kodaniku admiral Johan Pitka elulugu.

Eesti Jalgrattamuuseum

Eesti jalgrattamuuseum kajastab jalgratta kui kunagise olulise transpordivahendi ajalugu Eestis kuni 1990. aastani. Väljas on üle 170 ajaloolise ratta, samuti hulga esemeid ja fotosid. Erilise tähelepanu all on Eesti 1920.-30. aastate rattatööstus. Siit leiab 1869. aasta täismetallist jalgratta,  ümber maailma reisinud ratta,  kui muud põnevat. Muuseumimaja on sisustatud 20. sajandi alguse stiilis, külastajaile mängib 1920.a grammofoni.  Muuseum tegutseb 1893 ehitatud Väätsa ajaloolises vallamajas, mis on ümber ehitatud kunagises Eestimaa teede keskpunktis asunud keskaegsest maanteekõrtsist.

Ervita tuuleveski

Ervita tuuleveski on mandri-Eestile omaselt paekivist, Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud tuuleveski töötab tuule jõul ja veskis on võimalik jahu jahvatada. Ervita küla ja mõisa jaoks on see püstitatud tuulik uhke maamärk. Veski kõrvale on rajatud ja taastatud möldri majake, kus ka saab ringi vaadata.