Category: yldine_kategooria_kultuur
Reopalu kalmistu on kui mälumaastik keset Eestimaa südant, olles kui värvikas palett Eesti kultuuriloost, kuhu on maetud Eesti uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, prohvet Maltsvet, nobelist Hesse esivanemad ning mitmed teised Järvamaa ajaloos lokaalset tähtsust omanud tegelased. Külastades Paide vanalinna jaluta ka Reopalu kalmistul! Carl Hermann Hesse töötas 1833 – 1885 Paides maakonnaarstina. Hesse kolmest abielust sündis 11 last. Üks lastest Carl Otto Johannes (1847-1916) oli kirjanik Hermann Hesse isa. Reopalu kalmistul on üheksa Hesse perekonnaliikme hauad, seal hulgas ka C. H. Hesse
Kirna mõisahoonet ja parki arvatakse maailma viie ürgjõulisema loodusliku paiga hulka. Suurim looduslik tulbiväli Põhja- ja Baltimaades, kus mai keskel läheb korraga õide ca 300 000 tulpi. Berliini turismimessil ITB 2023 valiti Kirna mõis Green Destinationsi viie parima eduloo hulka! Mõisas on koha leidnud loodusravi ja tervenduskeskus. Suurt rõhku pannakse vaimsele tervisele. Kirna mõis on Järvamaa kõige külastatavam vaatamisväärsus, kus toimuvad erinevad loengud, õpitoad, kontserdid, salongiõhtud ja näitused. Väega paik töise ja eduka seminari korraldamiseks.
Lihtne ja kaunis klassitsistliku interjööriga puukirik on ehitatud 1860. aastal. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Tornikell pärineb aastast 1771. Huvitav teada: * Käru kirik on üks vähestest Eestis tänaseni säilinud puukirikutest. * Viimase renoveerimise käigus kullati tornikuul- ja rist.* Käru kiriku tornikuulist on leitud huvitavat ajaloolist materjali. * Käru kirikus saad nautida ka kontserdielamusi.
Eesti jalgrattamuuseum kajastab jalgratta kui transpordivahendi ajalugu Eestis kuni 1990. aastateni. Eksponeeritud on üle 190 ajaloolise ratta ja hulk esemeid ja fotosid. Erilise tähelepanu all on Eesti 1920.-30. aastate rattatööstuse toodang. Vaadata saab 1869. aasta täismetallist jalgratast, kardaanveoga ratast, raudteejalgratast, ümber maailma reisinud ratast, ja palju muud põnevat. Lisaks näitame mitmesugust muud vana väiketehnikat (raadiod, grammofonid, kirjutusmasinad, arvutusmasinad jm 20. sajandi esimeses poolest ja vanemast ajast. Meil töötab ka Eesti üks vanimaid kappkellasid 17. sajandist. Muuseumimaja on sisustatud 20. sajandi alguse stiilis, külastajaile mängine 1929. aasta grammofoni. Muuseum tegutseb 1893 ehitatud Väätsa ajaloolises vallamajas, mis on ümber ehitatud kunagises Eestimaa…
Türi kolmelööviline keskaegne kodakirik on püstitatud 13. sajandil. Selle sisemust kaunistavad 1630. aastatest pärit kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni altar. Türi kirikuga saab tutvuda suvekuudel reedest pühapäevani ning muul ajal etteteatamisel. Kiriku torni tipus troonib kuldsel keral linna valvav kukk.Kiriku kooriruumi nurgas leiad unikaalsed raidmaskid.Akende kaunistuseks on Dolores Hoffmanni loodud vitraažid.Kirik uhkeldab Eesti 17. sajandi ühe tuntuima puunikerdaja, Christian Ackermanni valmistatud barokse altariga (1693), millel on säilinud originaalmaalid.
Kirjanik A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani “Tõde ja õigus” episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.
Türil Vabriku pargis asub eriline puunotist pink, mis on pühendatud elukestvale õppele ning väärikate ülikooli Türi programmi kümne tegutsemisaasta täitumisele. Pink on omaette vaatamisväärsus, sest sellele nikerdatud puuskulptuurid väljendavad põlvkondade vahelist sidet, kus nii noorel kui vanal on teineteiselt palju õppida. Pingi autor on puuskulptuuride meister Andres Rattasepp.
Ervita tuuleveski on mandri-Eestile omaselt paekivist, Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud tuuleveski töötab tuule jõul ja veskis on võimalik jahu jahvatada. Ervita küla ja mõisa jaoks on see püstitatud tuulik uhke maamärk. Veski kõrvale on rajatud ja taastatud möldri majake, kus ka saab ringi vaadata.
Rüütli Käsitöökoda asub Paide keskväljaku lähedal. Valdav osa kaupluses saadaolevatest toodetest on valminud kohapeal, valmistajaks Rüütli käsitöökoja perenaine Ave Soolepp ise ning iga toode on ainueksemplar. Siit leiad muude käsitöötoodete hulgast poolvääriskive, uneingleid, ravisalve ja uhkeid kudumeid. Tule uudistama.
Arvo Pärdi Muusikaaed on ainulaadne paik, mis tähistab helilooja sünnikodu asukohta. Muusikaaed hõlmab kahte Riho Kulla loodud paeskulptuuri: “Paesümfoonia”, mis sümboliseerib muusikalist mitmekihilisust ning klaverikujulist teost “Loomingu läte” – need on kunstiteosed on nagu ka aed ise, mis on sügavalt seotud Arvo Pärdi loomingu vaimuga. Järvamaa elanikele tähendab Muusikaaed palju – Järvamaa valis 2016. aasta kõige olulisemaks sündmuseks. Arvo Pärdi Muusikaaed on justkui elav monument, mis ühendab helilooja pärandi Paide linnaga ning toob muusika ja kunsti inimestele lähemale.
