Kärudega Kärust suurde maailma

Eestis on lugematul hulgal põnevate nimedega kohti, millest pole varem midagi kuulnud, kuid kui teadma saad ja tundma õpid, vaimustud neist nii sügavalt, et naased sinna üha uuesti ja uuesti. Üks selliseid paiku on Tallinnast 80 km kaugusel, Järvamaa rabade ja metsade keskel asuv idülliline Käru alevik, mis võlub juba esimesest silmapilgust.

Käru muuseum
Poole tuhande elanikuga alevikus on olemas kõik, mida mõnusaks maaeluks vaja: rahvamaja, raamatukogu, lasteaed, põhikool, üks Eesti paremini säilinud romantilisi 19. sajandi puitkirikuid ning aleviku külalislahkuse keskus – lapsevankrite ajalugu efektselt esitlev KÄRU muuseum. Kuigi muuseum on tegutsenud vaid mõned aastad, vallutab ta hoogsalt nii eestlaste südameid kui kogub tuntust, saab oma ettevõtlikkuse eest tunnustust ka piiri tagant. Muuseumi loojate suur unistus ongi saada maailma kõige suuremaks kärude muuseumiks, kus oleks igast riigist vähemalt üks lapsevanker.

Juba täna jagub muuseumis põnevaid leide vaatamiseks mitmeteks tundideks: esindatud on umbes 30 riiki 200 vankriga 19. ja 20. sajandist. Igaühel oma kirev ajalugu, mida muuseumi giidid värvikalt külalistega jagavad. Näiteks leiab siit samasugused nukuvankrid nagu olid Vene tsaari Nikolai II lastel, Eesti firma Tormolen & Ko 1928. a. lapsevankrite originaalkataloogi ja mudeli, mis annab oma funktsionaalsusega silmad ette tänapäevastelegi ning nõukaaegsed ohoo-efektiga Pobeda kärud, millel ka suuskade lisamise võimalus. Lisaks ekspositsiooni loomisele kihab muuseumis aktiivne seltsielu. Aset leiavad kunsti- ja sotsiaalprojektid, laagrid, konverentsid, töötoad, näitused, võimalik on korraldada fotolavastusi või stiiliüritusi muuseumi rekvisiitidega jpm. Väga hea võimalus veeta päev lastega Järvamaal.

Tallinna suunalt on mugav tulla Kärusse rongiga: poolteist tundi sõitu Balti jaamast ja oledki kohal. Esimesed teated Käru küla ja mõisa kohta pärinevad küll varasemast ajast, kuid piirkonna arengule andis uue hingamise eelmise sajandi alguses rajatud Tallinn-Viljandi raudtee, tänu millele kasvas varasem väike küla kiiresti alevikuks. Esmasel kirjapanekul aastal 1435 oli kohanime kirjapilt Kerro, täna on peatuse nimi muidugi – KÄRU. Õige peatuse, kus maha tulla, tunned ära ka krokodill Gena järgi, kes tervitab rongipeatuse katusel kõiki külalisi, nii vanu sõpru kui uusi uudistajaid. Gena on vene lastekirjaniku Eduard Uspenski loodud ülipopulaarne tegelane – intelligentne ja nutikas krokodill, kes armastas mängida lõõtspilli ja pani sõprade leidmiseks ajalehte kuulutuse. Leidiski! Kuulutuse abil leitud Potsatajaga koos rajasid nad Sõpruse Maja, et viia kokku ka teisi, kes seda vajavad ning maailma paremaks muuta.

Ka Käru muuseumisse on paljud eksponaadid jõudnud kuulutuse abil ning MTÜ Käru Heade Tegude Muuseum on justkui üks suur sõpruse maja. Maja, kuhu sarnaselt Potsatajale suurte pruunide sõbralike silmadega sädeinimese Aljona Suržikova ümber koonduvad maailma paremaks muutvad ideed ja tegijad. Režissööriks õppinud Aljona kolis perega Tallinnast Kärusse, sest soovis oma lastele stressi- ja müravaba kasvukeskkonda. Eestiaegses majas, kuhu pere elama asus, leidus palju vanavara, sealhulgas ka 1920-30ndatest pärit mängukaru, millest saigi alguse muuseumi idee. Koos toetava perekonna ja kaasmõtlejatega viidi idee ka ellu – kärude muuseum Kärus loodi 2018. aastal. Ikka selleks, et endal oleks lõbus ja Käru saaks paigana maailmakaardile.

Ideid on veel palju! Näiteks on Aljonal lähiajal kavas restaureerida lisaks ajaloolisele jaamahoonele ja jaama aidahoonele, kus muuseum asub, veel kaks läheduses asuvat eestiaegset maja. Kavas on luua ajastutruu kohvik ja disainida eelmise sajandi erinevate aastakümnete stiilis tube, mida oleks võimalik kasutada nii filmivõtete kui fotolavastuste jaoks, aga ka külalistele ehedate majutuselamuste pakkumiseks.

Seni, kuni neid plaane realiseeritakse, kärutab aga Käru muuseumi reklaamvanker südikalt koos kohaliku rahvatantsuansambliga “Kärutajad” mööda maailma, pajatab toredaid lugusid Käru-nimelisest kohast Eestimaal ning kutsub uusi sõpru Eestisse külla.

Fotod: Silver Köster

„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: