Eestimaa südames, mõni kilomeeter suurest Tallinn-Tartu maanteest eemal, asub idüllilises Valgma külas Hindreku turismitalu. Kui oled juba mõnda aega unistanud heast toidust või uutest põnevatest elamustest, siis Hindreku turismitalu on koht, kuhu suunduda. Teenuste valik, mida Hindrekul teha või maitsta saab, on muljeatavaldav. Lihtsalt keera suurelt maanteelt kõrvale ja lase Hindreku turismitalul end üllatada.
Aastaringselt avatud väärika ajalooga talus tervitavad külalisi juba väravas toimekas pererahvas ja pere suured lemmikud – väike valge malta bichon Säde ja öömust kiisu Süsi. Ja hingele pai tegevad üllatused saavadki alata.
Astudes vaid mõni samm väravast maja poole, leiad end sel suvel debüteerivast Hoovirestost. Õunapuuaias asuvast restost õhkub suveromantikat: maitsenautlejaid ootavad valge laudlinaga kaetud lauad, vaasides lõhnamas roosad pojengid või kaarduvad nõtkelt murtud südamed. Kiiktool saunamaja ees kõigub tuules sama kutsuvalt kui kuuri najale graatsiliselt nõjatuv punutud korviga valge jalgratas. Naerusuised teenindajad, pitsivahus valge põll ees, ulatavad küllatulnuile täpselt paraja pikkusega menüü. Menüüst, mille on koostanud noor andekas järvamaalasest peakokk Johannes Sihver, leiab nii klassikalisi põhjamaiseid palu kohalikus võtmes kui ka vau-maitseelamuse – hõrgu šašlõki Rutikvere tuurast. Ainuüksi selle roa pärast tasub just siin poolel teel Tartust Tallinna peatus teha!
Pilvisematel päevadel serveeritakse toite talu kaminasaalis või Eesti veini kambris. See on kamber, kust saab garanteeritult parima ülevaate Eesti veinitootjate suurepärasest toodangust. Vinoteegis toimuvad veinide degusteerimised särava perenaise Tuuli eestvedamisel. Tema sõnul mulksunud vanasti igas majapidamises mõni marja- või õunavein, tänapäeval on aga Eesti veinitalude poolt toodetavad veinid nii kõrge kvaliteediga, et võistlevad väärikalt välismaiste mõnujookidega. Pakutavate jookide seast leiab nii mullijooke rabarberist, valget veini õuntest ja astelpajust, punaveini marjadest kui ka kodumaist eksklusiivset viinamarjaveini, mille tootmist soosib üleilmselt soojenev kliima. “Kes Hindrekul kord Eesti käsitööveinide maitse suhu saanud, see neid edaspidi välismaiste asemel eelistama jääbki,” on sommeljeeks õppiv Tuuli kindel.
Suvel toimuvad Hindreku talu veinikambris degustatsioonid eriüritustena, jälgi vaid reklaami. Seltskondadega tulles on, olenemata aastaajast, mõistlik oma tulekust aegsasti ette teatada, sest valida saab erineva pikkuse ja veinivalikuga degustatsioonipakettide vahel. Lemmikuks osutunud veine ja siidreid on võimalik mugavalt ka kaasa osta, kingiks endale või sõbrale.
Hindreku talus on tegelikult nii mõnus olla, et ainuõige mõte tundub tallu tulla kindla plaaniga ka ööseks jääda. Miks? Kui päeval mekutad maitseid taluõue hoovirestos, siis õhtusöögi tellid hoopis müstikalooriga kaetud ja külalistele teadmata koordinaatidega Rabarestosse. Istud lihtsalt koos teejuhiga kanuusse ja asudki teele. Lased end lummata Mündi raba võrratutel vaadetel ja tajud Hindreku talu peremehe poolt rabas pakutaval õhtusöögil maitseid hoopis teistmoodi. Esna jõel saab kanuumatku teha aastaringselt, sest vesi selles ei jäätu, niisamuti saab tellida ka räätsamatku rabasse.
Headest maitsetest ja vaadetest roidunud keha on alati mõnus turgutada Hindreku talu ehedas Eesti saunas. Kui energiat jagub, saab enne sauna toksida võrkpalli talu rannavolleplatsil (neid on Hindrekul lausa kolm) või ampsata õhtune kergem eine hoovi vabaõhu-spordibaar.
Magamiskohti on talus suvel 75-le, talvel 50-le inimesele. Kas suunduda puhkama väärika ajalooga talumaja teisel korrusel asuvasse kaasaegse sisustusega tuppa või hoopis meelepärasesse kämpingumajja, mida seisab saunamaja taga tiigi pervel 6 tükki, sõltub igaühe eelistustest.
Hindreku tegus pererahvas ootab külalisi aastaringselt. Tule üksi, kahekesi, suurema või väiksema seltskonnaga lihtsalt sööma või oma üritust korraldama. Rahulik keskkond looduskaunis külas koos mugava majutuse ja maitseüllatusi pakkuvate restoranidega on viljakas pinnas uuteks lennukateks ideedeks ja loob elamusi, mis jäävad kaunite mälestustena ajas kestma.
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad:
