Kas teadsid, et umbes kolmandik Järvamaad on kaetud soode ja rabadega? Avastamata matka- ja rabaradu on keset Eestit omajagu. Oled sa näiteks käinud Kodru raba loodusrajal ja näinud Vibujärve?
Lõuna-Kõrvemaa maastik, kus Kodru matkarada paikneb, on Eesti kultuuriloos eriline ja oluline oma seoste tõttu A.H. Tammsaare loominguga. Pole vist ühtegi teist Eestimaa piirkonda, mida oleks nii värvikalt eesti kirjanduses kirjeldatud kui neid metsi ja soid. Soovid suhestuda “Tõe ja õiguse” tegelastega, tuleb ise tulla tunnetama siinset loodust, millest Tammsaare oma raamatutes räägib.
Veidi enam kui 4 km pikkusele rajale, millest 3 km on kaetud kitsa laudteega, on võimalik suunduda kas Järva-Madise kiriku juurest või siis Vargamäe muuseumi poolt. Edasi-tagasi käies on matka pikkuseks vastavalt 8 km.
Alustades matka kiriku poolt, astu võimalusel kindlasti ka pühakotta sisse. Järva-Madise kirik on üks Järvamaa vanimaid, ehitatud 13. sajandi lõpus kloostrikirikuna, ja erineb tüübilt teistest Kesk-Eesti kirikutest, meenutades hoopis Saare- ja Läänemaal nähtut. Seda unikaalset kirikut on täiendatud erinevatel ajaperioodidel, näiteks torn lisandus alles 1858. aastal. Kirikul on oma koht ka romaanis “Tõde ja õigus”.
Kodru raba matkarada saab alguse otse kiriku kõrvalt parklast. Kilomeetri jagu tuleb astuda mööda multšiga kaetud rada piki kasealleed, mis kulgeb mööda sookraavi pervi. Terasem silm märkab metsas erinevaid seeni, näiteks valget käsnjat kasekäsnakut, millest tehtavat seenepaberit. Seejärel avardub vaade ja saad imetleda rabamaastiku värvidemängu edasi juba laudteel liikudes.
Kodru raba kuulub Epu-Kakerdi suursoostikku. Maalilist raba ümbritsevad paljud salumetsailmelised soosaared. Rabas leiduva turbalasundi paksus on kuni 8,5 m. Vetruval turbasamblal laudtee kõrval kasvavad sinikad, jõhvikad, mustikad, murakad ja pohlad. Liblikaid meelitavad kanarbik ja roosade õitega küüvits. Värve lisavad helerohelised älved, millel laiutavad valge nokkhein ja rabakas. Natuke kõrgemal mättal kasvab vaevakask – Eesti väikseim kaseliik, mille lehekesed on kevadel õrnrohelised ja sügisel tumepunased. Leidub siin ka üks hoopis isevärki taim; putuktoiduline huulhein.
Väsinud jalgadele saab hetkeks puhkust anda Vaikuse pingil. Pink on oma nime saanud Doris Kareva luuletuse “Vaikuselaul” järgi, mida pingi kõrval olevalt tahvlilt lugeda saab. Siin on hea tõmmata hinge nii neil, kes Järva-Madiselt või Vargamäelt teele asunud, aga ka märksa pikemal teekonnal olijaile – nimelt läbib Kodru raba palverännutee, mis algab Pirita kloostrist ja viib kultuurilooliste vahepeatustega Vana-Vastseliinasse välja. Palverännutee inforohkelt veebilehelt leiab ka teekonna mobiilisõbraliku versiooni, kus on võimalik määrata oma asukoht ja leida teele jäävaid põnevaid objekte.
Raba keskele jõudes sillerdab päikeselisel päeval sulle vastu Vibujärve veepind. Kodru raba suurima veesilmaga seondub mitmeid legende, näiteks, et ärevatel aegadel Järva-Madise kirikutorni kiiver just siia olevat uputatud ning aeg-ajalt küütlevat selle kuldne torniilu pruunivärvilises rabajärves ka tänastele möödujatele. Teises pärimuses räägitakse kirikukelladest ja vaskustest – ajast enne mugavaid laudteid pärineb rahvaluule arhiivis talletatud kirjeldus, mille kohaselt on järve ümbruses maa nii pehme, et “… sinna iasti ligi ei saa, aga kes sial selge ilmaga on käind, see on neid uksi sial näind.”
Vibujärve lõunaosas paikneva väikese saare on aga oma pesitsuspaigaks valinud hõbekajakate koloonia. Rabalindudest elutsevad siin ka mudatilder ja põldrüüt ning hea õnne korral võib lendamas näha kaljukotkast. Rabas liikudes proovi püsida ikka matkarajal või kui astudki kõrvale, ole ettevaatlik: Kodru rabas pesitseb öösorr. Hauduvat emalindu oma pesas rabamaastikul raske märgata, ses ta sarnaneb maas lebava puunotiga.
Vibujärvest kiviviske kaugusel asub 5 m kõrgune väike vaatetorn, kust kõrgust ja kõikumist mittepelgavad julgemad matkasellid saavad rabale teistmoodi pilgu heita.
Matka pikkuseks edasi-tagasi koos peatuste ja uudistamistega on mõistlik planeerida ca 3-4 h. Selline mõnus poolepäevane retk värskes õhus rabaval rabamaastikul.
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: 