Author Archives for info-admin
<p>Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Pezoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa Järvamaal. Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.</p>
<p>Läbi Järva-Jaani aleviku lookleval Pikal tänaval, vanas kõrtsihoones, ootab Sind hubane ja maitsvaid elamusi pakkuv söögikoht – Jaani Tare. Meie menüü pakub värskest kodumaisest toorainest valmistatud roogasid, millesse on pikitud isikupära ja maailmaköökide kokakunsti. Kõik road valmivad suure hoole ja armastusega – tulemuseks on nägus, maitsev, taskukohane ja toitev kõhutäis, mida serveerime kiire ja sõbraliku teenindusega. Ükskõik, kas olete siin ärilõunal, õhtusöögil, tähistate mõnda erilist sündmust või teete lihtsalt peatuse, et sõprade või perega mõnusalt aega veeta – Jaani Tare menüüst leiab igaüks midagi meelepärast. Pere pisematele on lastemenüü ning oodatud on ka hästikäituvad lemmikloomad. Meie asutaja ja peakokk Riio...</p>
<p>Järvamaa suurim liikumissündmus! 27.septembril toimub Paides korilus- ja liikumisfestival*, mille raames toimuvad ka Paide lastejooksud ning Paide Südame Sörk (2,5km). Päeva lõpetab rahvajooksu nädalavahetuse avakontsert, kus esineb Stefan. 28.septembril toimuvad lastejooksud Türil, New Balance Türi linnajooks (5km), Paide-Türi rahvakõnd koos põnevate külalistega (13,6km) ning 43. Viking Window Paide-Türi rahvajooks (13,6km). Sobiva distantsi leiab endale igaüks! Internetis registreerimine kuni 24.septembrini (k.a.) Viking Window Paide -Türi rahvajooks kuulub Rimi Eesti linnajooksude sarja. Kohtumiseni Järvamaal! * Laupäevased sündmused on osa Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevusest Euroopa Sotsiaalfondi ja Kultuuriministeeriumi (ESF-KUM) programmist lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine.</p>
<p>Järvamaa Koordi rappa sattub inimene haruharva. Rabamaastikul on märgatav ajalooline talitee ja soosaared, Siin pesitsevad linnud, mis on kohastunud elama soos. Koordi raba on muinasjutuline, kuhu saab tulla nautima vaikust ja vaikelu, loodusvärvide ilu ja maalilisust, korjata murakaid juulis ja suhu pista jõhvikaid septembris. Räätsmatka muudab elamuslikuks loodusgiid, kes tunneb kohalikke olusid, teab teed, legende ja pärandkultuuri. Matk sobib peredele, sõpradele või kollektiividele, kes ammutavad inspiratsiooni ja motivatsiooni loodusest. Räätsmatka pikkus 4-5 km ja kestus 3-5 tundi.</p>
<p>Elamus Norra allika järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki ja SUPilaua, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega. Nime sai paikkond endiste mõisnike Knorringute järgi. Allikast ära voolav vesi pani tööle veski. 1936. Aastal korraldatud mõõtmistel üllatas Norra allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis piltlikult 36 ämbritäit vett ühes sekundis! Puhastatud allikajärve põhjast paistab läbi selge vee „paepõrand“, mille lohkudest vesi välja uhab.</p>
<p>Elamus Roosna-Allika allikajärvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki ja SUPilaua, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega. Et Roosna-Alliku tõesti allikarikas paik on, reedab tema nimi: kohanimi on tuletatud mõisnike Rosenite ja piirkonna allikarohkuse järgi. Allikajärvi on Roosna-Allikul kaks. Umbes 2,5 ha suurune, pikk ja kitsas Allikajärv on veerikas ainult kevaditi. Siiski toidab ka siinsete allikate vesi Pärnu jõge. Pajuvõsast, hundinuiadest, pilliroost ja tarnamätastest ümbritsetud järveserv on hakanud meeldima kobrastele. </p>
<p>Järva-Jaani Kinomuuseumis avati 2006. aastal. Seal saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul.Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel. </p>
<p>Orina mõisas asuv Järva-Jaani Koduloomuuseum on omanäoline koht, mis toob esile Järva-Jaani ja kogu piirkonna haridus- ning kogukonnaelu loo. Mõisatoas saab tutvuda Orina mõisa ajalooga, mõisa endiste omanike lugudega ning Järva-Jaani kiriku ja kihelkonna taustaga. Näitus annab ka lühikese ülevaate Võhmuta, Järva-Jaani ja Järva valla arengust. Samuti Orina mõisas tegutseb eraldi objektina Performance pöördlava, mis pakub tehnikahuvilistele elamusi. Seal saab näha kutsekooli ajast pärit õppeklassi koos tehnika pöördlavaga, kus mootoreid saab mitte ainult vaadata, vaid ka tööle panna. Kuigi tegu on kahe eraldi sihtkohaga, on neid eelneval kokkuleppel võimalik külastada koos – ajalugu ja tehnika saavad siin põnevalt kokku.</p>
<p>Koeru Maarja-Magdaleena kirik, millel on barokse tornikiivriga katus, on üks vanimaid keskaegseid kirikuid Järvamaal. Kirikul on arhailistel piilaritel raidreljeefid, laemaalingud, XVII sajandist pärit altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), ning suur krutsifiks (Christian Ackermann). Lisaks asuvad kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring ja Hoffmann rahulad ning 2022. aastal avatud kolumbaarium. Aastatel 2012-2020 avati erakordselt silmapaistvad laemaalingud. Kirikusse pääseb etteteatamisega või pühapäeviti suvekuudel. </p>
<p>Toosikannu sügisene seiklus – Möirapulli jalgsisafari metsapiknikuga Kas oled kunagi kuulnud, kuidas mets möirgab? Hirvede pulmaajal, septembrist oktoobrini, muutub Toosikannu Looduspark tõeliseks hirvede kuningriigiks. See on aeg, mil võimsad hirvepullid möirgavad, võtavad mõõtu ja kaitsevad oma haaremit – harukordne võimalus osa saada looduse kõige põnevamast vaatemängust. Sind ootab kahetunnine elamus koos kogenud giidiga, kes juhatab sind mööda looduspargi radu, mis on koduks ligikaudu 500 punahirvele, ning jutustab põnevaid lugusid nende elust, kommetest ja metsiku looduse saladustest. Retke keskel teeme peatuse väikese metsapikniku jaoks – sind ootab Toosikannu eriline, värskelt ahjus küpsetatud ulukilihapirukas, valmistatud meie andeka peakoka käe all, ning soe...</p>
