Category: yldine_kategooria_kultuur
Paides linnas asuv Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste. Sind ootab Wittensteini Tegevusmuuseumi hõbemeistri töötuba! See on praktiline ja elamuslik kogemus, kus saad ise endale valmistada hõbeehte. Hõbedameistri juhendamisel avastad vanu töövõtteid ja lood endale unikaalse hõbeeseme. Töötoas osalemine sobib igas vanuses uudishimulikule. Võta kaasa pere, sõbrad või kolleegid ning meisterda endale ehe, millel on Sinu lugu!
Tule ja avasta Järvamaa kõrgeima torniga Järva-Peetri kirik! See kolmelööviline kodakirik rajati 14. sajandi teisel veerandil. Järva-Peetri kiriku sisekujundus on omanäoline ja erineb teistest Järvamaa kirikutest, eriti silmapaistev on kõrge ja monumentaalne võidukaar. Eesti maakirikute seas on Järva-Peetri kiriku torn pikkuselt teine kõrgeim maakiriku torn. Kirikuaias saad imetleda haruldast ratasristi ning suvehooajal ootab Sind külalislahkelt teeliste kirik. Järva-Peetri kirik asub Piritalt Vastseliinani viiva palverännutee ääres.
Johan Pitka tubamuuseum asub Jalgsema külamajas Järva-Jaani vallas Järvamaal. Muuseum asub Pitka lapsepõlvekodust ja mälestuspaigast kilomeetri kaugusel. Muuseumi kahes toas tutvustatakse Kaitseliidu Järva Maleva taastamise lugu ja Jalgsema külast pärit Eesti riigi suure kodaniku admiral Johan Pitka elulugu.
Türi raudteejaam on transpordisõlm Järvamaal, mis rajati koos kitsarööpmelise Tallinn – Viljandi liiniga 1900. 1920. aastal kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks 9 tundi. Kaunis puithoone on täielikult reisijate päralt ja seal asub pika traditsiooniga söögikoht. Jaamahoone seest leiab ka alati avatud muuseaalse väljapaneku, mida võib külastada rongi või bussi oodates.Lisaks jaamahoonele kuuluvad kompleksi kauba- ja magasiait, puidust elamu, veetorn, abihooned ja auruvedurid.Kas teadsid, et Türi jaamast sai mööda kitsarööpmelist raudteed Paide kaudu Tamsallu? See lõik suleti 1972.a.
Ajaloohõnguline jalutuskäik Roosna-Alliku mõisas. Roosna-Alliku mõis asub looduskaunis paigas Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiril, seal, kus allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Mõisa elegantne peahoone meenutab Toompea lossi – pole ka ime, sest mõlemad on kavandanud sama arhitekt Johann Schultz. Giidiga ringkäik viib Sind läbi mõisa väärikate ruumide ja räägib lugusid möödunud aegadest. Soovi korral saad uudistada ka mõisaparki ja kauneid kõrvalhooneid. Kindlasti vajab külastus ette broneerimist! Avasta mõisa võlu!
Hirvesarve töötuba – koosloomine loodusega Toosikannu hirvesarve töötuba on üks erilisemaid elamusi, mida meie looduspargis kogeda saab – tõeline kohtumine metsiku looduse ja sajanditevanuste traditsioonidega. Hirvesarved, mida töötoas kasutame, on kogutud Toosikannu Looduspargist perioodil, mil hirved kevadel oma sarvi maha ajavad. See teeb materjalist midagi tõeliselt haruldast ja looduslikku – igal sarvel on oma lugu ja oma ainulaadne kuju. Läbi aegade on hirvesarvi kasutatud ehete ja tarbeesemete loomisel kui ilu, väe ja kestvuse sümbolit. Meie töötoas avaneb sul võimalus oma kätega luua ehe või ese, mis on täiesti kordumatu – olgu see ripats, sõrmus, käevõru või väike tarbeese, iga töö…
Järva-Jaani Kinomuuseumis saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul. Majas on ka telestuudio koht ja hoovis saad tutvuda teleülekdejaama bussiga. Hoone otsaseinale on paigaldatud Eesti kaart, kuhu märgitud kõik Eesti täispikkade mängufilmide võttekohad. Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel. Kinomuuseum on osa Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusest ning asub Järva-Jaani alevis. Keskuse peamajas saad külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit ning tutvuda kohaliku ajaloo ja muu väljapanekuga. Keskuse…
Aruküla mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt. Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks. Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. Täna on mõisas Koeru Keskkool. Mõisast on võimalik tellida ka giidituuri.
Tule kaunistama küünlaid dekupaaži võlujõul – see on nagu kunst, kus salvrätik muutub oluliseks tegelaseks.Sobib nii lastele kui täiskasvanutele: ei pea olema kunstigeenius, piisab heast tujust ja valmisolekust käed liimiga kokku teha Meie anname küünlad, paljude erinevate piltidega salvrätid ja juhendamise. Sina tood kaasa vaid mõnusa meele.Kui tulemuseks on kunstiteos või äge meistriteos… see jääb juba meie ühiseks üllatuseks Aegu saab broneerida või tule kohale üksi, perega või seltskonnagaKüünalde kaunistamise õpitoa tarvikud on valmis pandud ja ootavad sind. Teeme koos valgust pimedasse aega!
Kilplaste käsitöö õpituba “Kilplased vaatavad seepe” kujutab endast ürdiseepide või nahasõbralikust glütseriinseebimassist erikujuliste ja erivärviliste seepide valmistamist. Sulatatud valmismassist nahasõbraliku seebi tegemisel saab fantaasiat rakendada erivärvi massi kokkupanemisel. Valmis glütseriinseebimassi tegemiseks on kasutatud taimset glütseriini, mis teeb naha pehmeks. Seepide sisse võib panna kaerahelbeid, meegraanuleid, kohvipuru, ravimtaimi, lilleõisi, eeterlikke õlisid paar tilka jm. Õpituba viiakse läbi Kilplaste Kojas.
