Mõisaaiast tänase kooliaiani.

XVIII saj lõpul rajati barokkstiilis aed, XIX saj täiendati seda vabastiilis puistuga. Siiani on säilinud kaks ristkülikukujulist tiiki. Aiaga külgneva müüri sees asub aednikumaja. Mõisaajal asus aia juures kelder, täna on sissepääs suletud, seal elavad nahkhiired. Koostöös Norra ja Eesti spetsialistidega koostati 2014. aasta sügisel mõisa- ja taluaia taimede andmebaas ning loodi pärandtaimede kollektsioon. Kogu koolipere aitab aeda korras hoida, suvel on igal õpilasel aiatöö päev. Kohalik kogukond ja vilistlased on ka abiks. Praegu on aias üle saja taimeliigi.