Author Archives for info-admin
<p>Paide raekoda on 1925. a puithoone ümberehituse käigus püstitatud hilisjuugendliku fassaadiga ehitis. Ümberehituse käigus sai hoone juurde teise korruse ja fassaadid. Hoone rekonstrueeriti 2008. aastal. Paide raekoda on võimalik külastada ettetellimisel gruppidele korraldatud ekskursiooni käigus. Huvitav teada: Paide raekojas on asunud linnavõimu, panga ja õnnepalee ruumid. Täna asuvad hoones Paide linnapea ja volikogu ruumid. Paide raekojas on suurepärase akustikaga saal, kus korraldatakse kontserte. Saale on võimalik erinevateks üritusteks rentida. Kultuurimälestiste riiklik register</p>
<p>Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Pezoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa Järvamaal. Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.</p>
<p>Pärast Jüriöö ülestõusu 4. mail 1343. aastal hukati Paide linnuses reeturlikult Saksa Ordu poolt neli eestlasest ülestõusnute juhti (kuningat) koos kolme sõjasulasega. 20. augustil 1965. a. püstitasid paidelased Vallimäele seitsme mõrvatud saadiku auks mälestuskivi. </p>
<p>Aruküla mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt. Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks. Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. Täna on mõisas Koeru Keskkool. Mõisast on võimalik tellida ka giidituuri.</p>
<p>Koeru Maarja-Magdaleena kirik, millel on barokse tornikiivriga katus, on üks vanimaid keskaegseid kirikuid Järvamaal. Kirikul on arhailistel piilaritel raidreljeefid, seinamaalid, XVII sajandist pärit altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), ning suur krutsifiks (Christian Ackermann, hetkel restaureerimisel). Lisaks asuvad kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring ja Hoffmann rahulad. Aastal 2020 tulid renoveerimise käigus ilmsiks seinamaalingud, mis on erakordselt silmapaistvad ja seni nägemata. Kirikusse pääseb etteteatamisega või pühapäeviti suvekuudel. </p>
<p>Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles. Huvitav teada:* Paidesse rajatud kindlus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. * Paide Vallitornist sai Paide linna kui ka Järvamaa vapisümbol. * Paide Vallimäel on mälestusmärk ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks.</p>
<p>Konna maja jutustab turistidele renoveerimishobi ja vanadesse majadesse uskumise loo. Pooleteisttunnise maja- ja hoovituuri vältel näidatakse, kuidas selts on saanud toimima kogukonnakeskuse ja toonud elule tagasi 150aastase maja.Tuuril kiikame sisse 4-5 käsitöökotta, kus igal toal on oma loomislugu. Maja on heaks näiteks, kuidas vana väärib taastamist. Tuuri juurde kuulub esitlus Konnamaja sündmustest – selts korraldab projektide toel aastaringselt koolitusi, august toimub Rohevest ja septembris korraldatakse Retrovesti. Tule Konna!</p>
<p>Järva-Jaani koduloomuuseum Orina mõisas annab oma väljapanekuga ülevaate piirkonna ja sealsete koolide ajaloost. Näitusetubades on väljapanek Orina mõisa ajaloost, Järva-Jaani kodumajanduskoolist, ja põllutöökoolist ning Järva-Jaani kooliloost üldisemalt. Tõeline “pärl” on kutsekooli ajal ehitatud õppeklass tehnika pöördlavaga, kus on mootoreid võimalik ka tööle panna. Esitlust Performance korraldab Järva-Jaani Autosert OU. Vt orina.ee. Aeg kokkuleppel.Koduloomuuseum avatakse külastajatele eelneval kokkuleppel. Info https://jjmuuseum.ee/koduloomuuseum</p>
<p>Tere tulemast Rätsepa talusse Metsla külas, Järvamaal! Meie talu mahutab kokku kuni 44 külalist, kellele pakume mugavaid neljakohalisi majakesi ja telkimisvõimalust. Meil on avar väliköök, suur terrass, lõkkeplats, saunaga kümblustünn ning mänguväljak. Rätsepa talu on suurepärane valik sünnipäevade, juubelite, firmaürituste või kokkutulekute korraldamiseks. Pakume täispaketti – majutust, toitlustust ja joogivalikut, et teie üritus oleks meeldejääv ning muretu – olgu see siis ühe päevaks või terveks nädalavahetuseks. Kohtumiseni Rätsepa talus! </p>
<p>Muuseum Türil avati 1995. aastal. Mõeldi sellele, aga juba palju varem, sest agarad kohalikud koduurijad olid sellega tegelenud juba aastaid. Sajandivahetusest, aastast 2000, jagab Türi muuseum maja Eesti Ringhäälingumuuseumiga. Muuseumis tutvustatakse Türi kasvamiseks tõuke andnud raudtee ja Türi paberi- ja puupapivabriku lugu. Ülevaate saab ennesõjaaegsest väikeettevõtlusest: tellisetööstus, daamide juuksetööstus ja õmbluskoda.Muuseumis on ajutised näitused, mis lisavad meeleolukat värvi Türiga seotud inimeste tegemistest ja hobidest.Kasuta võimalust, et külastada kahte muuseumit korraga! </p>
