Category: yldine_kategooria_kultuur
Türi raudteejaam on transpordisõlm Järvamaal, mis rajati koos kitsarööpmelise Tallinn – Viljandi liiniga 1900. 1920. aastal kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks 9 tundi. Kaunis puithoone on täielikult reisijate päralt ja seal asub pika traditsiooniga söögikoht. Jaamahoone seest leiab ka alati avatud muuseaalse väljapaneku, mida võib külastada rongi või bussi oodates.Lisaks jaamahoonele kuuluvad kompleksi kauba- ja magasiait, puidust elamu, veetorn, abihooned ja auruvedurid.Kas teadsid, et Türi jaamast sai mööda kitsarööpmelist raudteed Paide kaudu Tamsallu? See lõik suleti 1972.a.
Ajaloohõnguline jalutuskäik Roosna-Alliku mõisas. Roosna-Alliku mõis asub looduskaunis paigas Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiril, seal, kus allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Mõisa elegantne peahoone meenutab Toompea lossi – pole ka ime, sest mõlemad on kavandanud sama arhitekt Johann Schultz. Giidiga ringkäik viib Sind läbi mõisa väärikate ruumide ja räägib lugusid möödunud aegadest. Soovi korral saad uudistada ka mõisaparki ja kauneid kõrvalhooneid. Kindlasti vajab külastus ette broneerimist! Avasta mõisa võlu!
Hirvesarve töötuba – koosloomine loodusega Toosikannu hirvesarve töötuba on üks erilisemaid elamusi, mida meie looduspargis kogeda saab – tõeline kohtumine metsiku looduse ja sajanditevanuste traditsioonidega. Hirvesarved, mida töötoas kasutame, on kogutud Toosikannu Looduspargist perioodil, mil hirved kevadel oma sarvi maha ajavad. See teeb materjalist midagi tõeliselt haruldast ja looduslikku – igal sarvel on oma lugu ja oma ainulaadne kuju. Läbi aegade on hirvesarvi kasutatud ehete ja tarbeesemete loomisel kui ilu, väe ja kestvuse sümbolit. Meie töötoas avaneb sul võimalus oma kätega luua ehe või ese, mis on täiesti kordumatu – olgu see ripats, sõrmus, käevõru või väike tarbeese, iga töö…
Kujuta ette paika, kus aeg on justkui peatunud ja iga nurga tagant avaneb uus vaade Eesti tehnika- ja eluloo värvikasse minevikku — see on Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus! Peahoone seinte vahel asuvad erinevad toad, kus saab turvuda nutiajastu eelsete kirjutus- ja arvutusmasinatega, mudelautodega, telefonidega läbi aegade. Perenaised saavad uudistada köögitehnikat ja toidunõusid. Keskuses vasakpoolses tiivas asub tuletõrjemuuseum, kus saab näha ajaloolisi tuletõrjeautosid ning varustust. Välialal ootab külastajat vanatehnika varjupaik. Ligi 2 ha suurusel õuealal ootavad sind sajad ajastutruud sõidukid: traktorid, bussid, kombainid ja isegi kitsarööpmelise raudtee vagunid. Jalutuskäigu kaugusel asuvad veel Järva-Jaani Koduloomuuseum ja Järva-Jaani Kinomuuseum, mis täiendavad külastuselamust. Väiksematel…
Järva-Jaani Kinomuuseumis saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul. Majas on ka telestuudio koht ja hoovis saad tutvuda teleülekdejaama bussiga. Hoone otsaseinale on paigaldatud Eesti kaart, kuhu märgitud kõik Eesti täispikkade mängufilmide võttekohad. Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel. Kinomuuseum on osa Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusest ning asub Järva-Jaani alevis. Keskuse peamajas saad külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit ning tutvuda kohaliku ajaloo ja muu väljapanekuga. Keskuse…
Aruküla mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt. Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks. Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. Täna on mõisas Koeru Keskkool. Mõisast on võimalik tellida ka giidituuri.
Tule kaunistama küünlaid dekupaaži võlujõul – see on nagu kunst, kus salvrätik muutub oluliseks tegelaseks.Sobib nii lastele kui täiskasvanutele: ei pea olema kunstigeenius, piisab heast tujust ja valmisolekust käed liimiga kokku teha Meie anname küünlad, paljude erinevate piltidega salvrätid ja juhendamise. Sina tood kaasa vaid mõnusa meele.Kui tulemuseks on kunstiteos või äge meistriteos… see jääb juba meie ühiseks üllatuseks Aegu saab broneerida või tule kohale üksi, perega või seltskonnagaKüünalde kaunistamise õpitoa tarvikud on valmis pandud ja ootavad sind. Teeme koos valgust pimedasse aega!
Kilplaste käsitöö õpituba “Kilplased vaatavad seepe” kujutab endast ürdiseepide või nahasõbralikust glütseriinseebimassist erikujuliste ja erivärviliste seepide valmistamist. Sulatatud valmismassist nahasõbraliku seebi tegemisel saab fantaasiat rakendada erivärvi massi kokkupanemisel. Valmis glütseriinseebimassi tegemiseks on kasutatud taimset glütseriini, mis teeb naha pehmeks. Seepide sisse võib panna kaerahelbeid, meegraanuleid, kohvipuru, ravimtaimi, lilleõisi, eeterlikke õlisid paar tilka jm. Õpituba viiakse läbi Kilplaste Kojas.
Kilplaste külas on võimalik tuuritada, kus kõigile jagub tegevust, on lõbus ning saab ise midagi meisterdada. Suureks boonuseks on koivasirutus ja liikumine vabas õhus. Kilplased on naljakad tegelased, kes tuntud ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Tuuril tutvud kilplaste äraspidise maailmaga läbi koomiliste lugude, võistluste, näidendi ja atraktsioonide. Osad saavad näpuosavust proovida erinevates käsitöötubades. Kes pole ivagi hamba alla saanud, neile pakume kõva kere täie. Tule elamust saama, kas perega, õpilasgrupi, sõpruskonna või töökaaslastega. Kõigil on tore!
Paide raekoda on 1925. a puithoone ümberehituse käigus püstitatud hilisjuugendliku fassaadiga ehitis. Ümberehituse käigus sai hoone juurde teise korruse ja fassaadid. Hoone rekonstrueeriti 2008. aastal. Paide raekoda on võimalik külastada ettetellimisel gruppidele korraldatud ekskursiooni käigus. Huvitav teada: Paide raekojas on asunud linnavõimu, panga ja õnnepalee ruumid. Täna asuvad hoones Paide linnapea ja volikogu ruumid. Paide raekojas on suurepärase akustikaga saal, kus korraldatakse kontserte. Saale on võimalik erinevateks üritusteks rentida. Kultuurimälestiste riiklik register
