Tõesti-tõesti, nii see on! Tarkust on võimalik Kilplaste külas Järvamaal nii juurde saada kui ka üleliigsest vabaneda. Tarkusekott asub kilplastel kenasti varnas, kõrval täpne juhis, millest tuleb kinni pidada, sest ega targaks saamine pole mingi naljaasi, vaid täpset ja tasakaalukat tegutsemist nõudev tegevus.
Kilplased on eestlaste jaoks teada-tuntud naljanditegelased, kes on kuulsaks saanud oma otstarbetute toimetamiste ja narritempude poolest läbi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirja pandud lugude. Teemapargi eestvedaja, väsimatu lugude jutustaja Helena Siiroja sõnul pole see aga teps’ mitte alati nii olnud. Oli aeg, kui kilplasi tunti kui kõige targemat rahvast maailmas, keda kõik valitsejad endale nõunikeks soovisid. Mis nendega aga juhtus, et kuulsaks said nad hoopis oma äraspidiste tempude poolest, sellest kilplaste teemapargis Järva vallas Müüsleri külas räägitaksegi. Lugusid jutustatakse Kilplaste külas läbi teatrietenduste, humoorikate võistlusmängude ja elamusretkede. Küll aetakse kepphobustega võidu, siis mängitakse munagolfi või visatakse toikaga täpsust. Võib juhtuda, et tegutsemise tuhinas saab seltskonna mänguhoog nii suur, et aeg tuleb korraks maha võtta. Selleks kasutatakse hoo pidurdamise kivi. Kuidas see täpselt aset leiab, tuleb teemaparki ise kogema tulla.
Igal suvel korraldatakse Kilplaste külas ka nooremale ja keskmisele koolieale mõeldud menukaid kolmepäevaseid kilp-laste-laagreid, kus päevad on täis kilplastele paslike mänge, võistlusi, lõkkeõhtuid, isetegevust ja kokatädide poolt neli korda päevas pakutavat head-paremat. Kui tõeliste kilplaste kombel terve päev rõõmsalt värskes õhus rassida, tuleb ka kõhtu korralikult täita.
Head huumorit ja näitusi leiab teemapargis igalt objektilt. Olgu selleks siis kemmergukultuuri- ja asjakohaste nõuannete väljapanek õuekempsus või omaaegse menuka satiiriiajakirja “Pikker” huumorikooli paremate palade näitus tarkade kojas. Pererahvas unistab vahetevahel, et kui kõik need humoorikad tootedisaini ideed ühel heal päeval esemeteks realiseerida, siis küll saaks Eesti rahvas alles südamest naerda. Kas poleks tore, kui müüki tuleksid trendikad kadumiskindla ninarõngaga, mitte igava klõpsuga, lutihoidjad või 16-kilosed koolikellad spordikoolidele, mille helistamisega saaksid hakkama vaid atleetliku kehaehitusega mehepojad. Tugitoolisportlased vaimustuksid naelikutega toasussidest ja võrukaelad alati märki tabavast snaiperragulkast. Ühtmoodi elevil oleksid aga arvatavasti nii suured kui väikesed kilplaste fännid loomakaitsjate poolt heaks kiidetud kärbeste hirmutamise piitsast, mis sobib hästi ka sääskede peletamiseks. Viimaseid peetakse, muuseas, kilplaste külas lemmikloomadena. Ja neid on palju! Peranaise sõnul on neid hea kerge pidada, sest toita saab neid külalistega.
Lisaks kõigile neile muhedatele pajatustele ja mängudele, saab Kilplaste Kojas aastaringselt osaleda ka harivates õpitubades, korraldada seminare ja koolitusi, nautida kontserte, tähistada sünnipäevapidusid, pulmi, kokkutulekuid, firmade suve- ja talvepäevi ning vaadata kilplaste leiutiste näituseid. Samuti on kilplaste küla koht, kus Järvamaal koos pere ja lastega otsatult naeru lagistada ning ühiseid mälestusi toota.
Suveniiripoest leiab kilplaste äraspidise maailmaga seotud lahedaid meeneid, käsitööesemeid ja raamatuid. Näiteks võib teravmeelsete esemete seast leida kambaga kaanimise kruusi, millel seltskonna jaoks sobivalt mitu haaramise sanga. Iga eseme kohta on naerusuisel teenindajal rääkida ka oma lugu, kas siis kilplaste muistend või muu naljand. Kõik suveniiripoes müügil olevad tooted on unikaalsed ja kohalike käsitöömeistrite poolt loodud looming, mida saab osta vaid teemapargi suveniirpoest.
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad:
