Simisalu vaatetorn asub Vetepere küla tuulisel väljamäel Järvamaal. Mööda kitsaid käänulisi metsateid torni juurde sõites, võtab kohale jõudes silmale avanev vaade sõnatuks – nii palju avarust! Vaatetorn püstitatigi siia kohalike väljamägede ja soode kaunite vaadete imetlemiseks. Seda juba 1985. aastal. Modernne vaatetorn valmis aga alles hiljuti, 2021. aasta suvel. Uuel vaatetornil on kogukõrgust 19 meetrit ja vaateplatvorm asub 15,3 meetri kõrgusel.
Vaatetornist avanevad hunnitud vaated üle raba ja metsade. Ei ole täpselt teada, millal Simisalu väljamägi asustati, kuid ajalooürikutest on teada, et 1784. aastal elas siin 14 inimest. Kohaliku piirkonna ja talukoha looga on kõigil põhjalikumalt võimalik tutvuda tornist kiviviske kaugusel asuvas RMK Simisalu loodusmajas.
Mis aga on väljamägi? Anton Hansen Tammsaare, kelle kodukoha lähedal Simisalu asub, on väljamäge seletanud järgmiselt: “Harilikult puieta ja põõsasteta põllumägi (mitte heinamaa). Mõni puu või põõsas võib kasvada, nii nagu näiteks Vargamäe tipul mõned poolkuvainud männid.” Simisalu väljamägi olevatki Tammsaare juttude kese, mille põhjalikuma kirjelduse leiab huviline “Tõe ja õiguse” esimesest osast. Võib-olla on hea mõte see köide kaasa võtta, et lasta tornis tammsaarelikult kujutlusvõimel lennata? Kujutlusvõimet läheb vaja, sest sada aastat tagasi olid väljamägede vahelised sooalad lagedad heina- või karjamaad, mille madalamad soosaarte vahelised alad kevadeti Jägala jõe veega üle ujutatud said. Kohalikel lastel tulnud kooli saamiseks kõigepealt paadisõit ette võtta. Tänasel päeval avaneb tornist märksa metsasem vaade. Ilusa selge ilma korral paistab aga praegugi tornist, kui oskad vaadata, Järva Madise kiriku tornitipp.
Simisalus on, lisaks vaatetornis uudistamisele, võimalik teha nii mõndagi. Näiteks minna avastama Simisalu pärandkultuuri rada. Kohalike RMK matkakodu töötajate poolt kokku pandud orienteeriumismäng on kaasakiskuv ja hariv. Selle käigus on vaja tuvastada ümbruskonna pärandkultuuri 9 objekti, vastata nende kohta käivatele küsimustele (väike vihje: vastused leiad lähedal asuvatelt infotahvlitelt) ja liikuda siis edasi. Mängu jaoks on vaja vaid QR-koodi tuvastusega nutiseadet ja alla laadida Loquiz äpp, soovitavalt juba kodus. Pärast matka saab teha lõket ja vahetada muljeid elamusterohkest retkest vaatetorni lõkkeplatsil. Puid pole vaja kaasa võtta, selle eest on juba hoolitsenud teabekeskuse pererahvas.
Häid mõtteid saab Simisalus mõlgutada ka loodusmehe Rein Arjukese mälestuspingil. RMK Simisalu teabepunkti juhi Tiina Paltseri kinnitusel oli just Rein matkakodu idee autor. 77 eluaasta jooksul jõudis austusväärne loodusmees rajada Seli järve ümbruse rabadesse kaitseala, käiku anda hulga matkaradasid, olla pühendunud loodusfotograaf, innustada ja õpetada mitmeid põlvkondi loodusinimesi ning olla auväärne ja tark eeskuju oma elupäevade lõpuni siinsamas Simisalu kodus. Ümbritsevast loodusest inspireeritud puidust mälestuspingi autoriks on noor andekas kujur Joosep Perandi.
RMK Simisalu loodusmajas on vaatamiseks ka Kodru rabast tehtud loodusfotode näitus, endises kuivatihoones aga tutvumiseks kivimite ja kivististe näitus. Endine matkakodu on oma inspireeriva asukoha ja koduse atmosfääriga suurepärane koht seminaride, looduslaagrite või perekondlike sündmuste korraldamiseks. Majutuskohti jagub koos kõrvalhoonetega ligi 50 inimesele. Külaliste kasutuses on ka suur täisvarustusega köök ning saun. Suvisel ajal jagub väljamäel telkimiskohti aga kordades enamatele.
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: 