Koeru kirik on varandust täis. Ükskõik, kuhu näpu pistad, midagi erakordset tuleb ikka välja! Ühtmoodi vaimustunult räägivad kirikust nii kunstiteadlased, ajaloolased kui ka kohaliku pärandi huvilised.

Koeru Maarja Magdaleena kirik, üks vanemaid keskaegseid kirikuid Järvamaal ja Kesk-Eestis, kõrgub oma uhke tornikiivriga keset Koeru alevikku, vana kõrtsihoone vahetus läheduses. Ootab külastajaid. Ja ka spetsialiste, kel on kannatlikkust, aega ja vahendeid, et kiht-kihi haaval avada ilmarahvale kiriku värvikirev minevik.

Värvikad on juba kiriku tekkelooga seotud muistendid, milles korduvateks peategelasteks on koerad. Ühe loo järgi ei olevat keegi kirikut ehitanud, vaid see lihtsalt leiti jahikoerte poolt Koeru metsast. Teine muistend väidab, et kirik leiti hoopis sinna lukustatud koerte haukumise järgi. Küllap ongi just nende koertega seotud lugude tõttu paik endale Koeru nime saanud. Ajaloolaste hinnangul on kolmelööviline kodarkirik ehitatud 13. sajandi lõpus Ojamaa ehk Gotlandi saare munkade poolt.

Sama salapärased kui tekkelooga seotud muistendid, on kiriku unikaalsed ja rikkalikud laemaalingud. Maalingute olemasolu Koeru kirikus mainiti küll juba 1920ndatel ja esimesed uuringud tegi legendaarne Villem Raam, kuid põhjalikumate töödega alustati alles kümmekond aastat tagasi. Alates 2018. aastast on maalinguid järjepanu avatud, sõltuvalt sellest, millises mahus töid parasjagu rahastada on õnnestunud.

Teist sellist näidet nii massiivselt säilinud 13-15. sajandi kihistustest Eestist leitud pole. Võlvkaarte maalingute avastamine Koerus annab aimu, et Eesti keskaegsed kirikud olid märksa värvilisemad kui seni arvatud. Kirikus läbi viidud uuringute andmetel on seal erinevate aegade jooksul loodud koguni viis dekoratiivset viimistlust.

Lisaks laemaalingutele pakuvad kirikus ajaloohuvilisele avastamisrõõmu 17. sajandist pärit altarisein ja kantsel ning peagi leiab tagasitee kodukirikusse Eesti barokiajastu andekaima puunikerdaja Christian Ackermanni loodud krutsifiks. 17. sajandist pärit ristilt leiti alles hiljuti figuraalmaalingud – neli evangelisti. Tundub, et Koeru kiriku müstilised lood jätkuvad….

Põnevaid lugusid Koeru kirikust

• Keskajal oli Koeru kirik palverändurite peatuspaik, tänasel päeval osaleb kirik Teeliste kirikute projektis ning ootab, uksed avatuna, külalisi.
• Esimesi kirjalikke viiteid Koerus tegutsenud kirikuõpetajast võib leida 1306. aastast. Rahva seas populaarseimaks koguduse õpetajaks saanud aga 19. sajandi teisel poolel toimetanud Heinrich Ferdinand Hoffmann. Tema ajal avati külakoole ja Hoffmanni otsesel eestvedamisel anti 1835. aastal Koeru kihelkonna inimestele perekonnanimed.
• Hoffmanniga koos tegutses Koeru koguduses kauaaegne köster Reihold Tuglas, kes moodustas ja juhtis kihelkonna koolide õpetajatest pasuna- ja laulukoore. Uhkelt võeti osa ka I üldlaulupeost Tartus 1869. aastal.

• Kulliga kroonlühter kirikus pärineb aastast 1654.
• Esimese oreli sai kirik 1784. aastal. Praegune orel on kirikus 1901. aastast ja see on valmistatud Ludwigsburgis Walckeri töökojas. Vajaliku summa oreli ostuks annetasid kohalikud.
• Wilhelm Struve kasutas Koeru kirikut ühe triangulatsioonipunktina Maa kuju ja mõõtmete täpsustamisel.
• “Otsi kirikust päkapikku ja Viiralti allkirja!” – sellise väljakutse esitab sulle kindlasti kirikuõpetaja Jaanus Tammistu. Vihjeks ütleme, et tähelepanelikult tasub uurida oreli läheduses olevaid uksi ja kapiteele. Kas on tegu tõesti päkapikuga või ehk hoopis omaaegse ehitusmeistri autoportreega või on see habetunud kapuutsiga mees üks tsistertslastest? Mida arvad sina? Käsi hoiab ta pea kohal igatahes nii, et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk, mis oli tsistertslaste käemärk kiriku jaoks.

Fotod: Silver Köster

„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: