„Ära lihtsalt matka, ole meeltega kohal.“ – Väe talu perenaine Kristine

„Näe, siin on hea kivi, millele istuda, kui soovid kuulata allikavee vulinat. Vesi on elementidest kõige võimsam. Ta leiab alati tee… Fred Jüssi on öelnud, et istudes 15 minutit voolava vee ääres, hakkad kuulama metsa sosinaid.“ Need sügava mõttega sõnad lausub habras matkajuht Kristine, maagilise Väe talu tarmukas perenaine, retkel Eestimaa südames asuvate Norra-Oostriku allikateni, mis asuvad Endla Looduskaitsealal Norra mõisa lähistel, Paidest umbes 30 km kaugusel.

Eesti kõige sügavamate ja veerohkemate allikate ala pakub võimalusi erineva pikkusega loodusmatkadeks, mõnest tunnist mitmepäevasteni. Meie otsustame sel korral külastada kolme – Sopa, Võlingi ja purskavat allikat. Kuuldavasti pulbitseb siin iga tund maapinnast välja ligi miljon liitrit vett, kuigi veekogus sõltub mõistagi ilmastikuoludest ja aastaajast.

Teel allikatele möödume Norra mõisast, mille kunagisest suursugusest on täna alles vaid hoonekarbid. Mõisa õitsenguajaks peetakse 17. sajandit ja sealt on pärit ka nimi Norra, tolleaegse omaniku Heinrich von Knorringi järgi. Muuseas, mitte kaugel mõisast, asub 19. sajandi Eesti ühe värvikaima isiku prohvet Maltsveti sünnikodu.

SOPA ALLIKAS

Sopa allika matkaraja läbimiseks kulub umbes 1 tund, kuid… võib minna ka pikemalt. Sul võib näiteks tekkida kiusatus teha pai matkarajaga kõrvuti looklevale tervendava väega taimele karukold (Lycopodium clavatum) või unustad end hoopis kuulama matkajuhi pajatusi pööripäeva väelaagritest.

Jõudes ligi 6-meetrise läbimõõduga Sopa allika, Eesti sügavaima lätte vaateplatvormile, ei usukski, et veesilmal on sügavust koguni 4,8 m – nii kristalselt selge on selle vesi! Räägitakse, et siin elab Vete-ema. Rahvajutul võib tõetera sees olla: allikavetes võib suvel näha roheliste haldjajuustena looklemas niitjat rohevetikat. Mitte kaugel Sopa allikast, Väinjärves, elavat ka Vetevana. Muidu ta end rahvale väga ei ilmuta, kuid kord aastas juulikuus võib teda kohata lõbutsemas Väinjärve veepeol. Ja seda juba ligi 60 aastat!

VÕLINGI ALLIKAS
Võlingi matkarada on veidi pikem kui Sopal, sinna ja tagasi kokku 2,4 km. Võrguga kaetud laudtee lookleb ojaga paralleelselt, kord siksakitades pilliroo vahel, kord pakkudes silmailu avarale veteväljale. Paekihtide vahel voolavat Võlingi oja võiks oma laiuse poolest vabalt jõeks nimetada. Matkarada palistavad kõrgustesse sirutuvad ligi 100-aastased haavad ja kased. Matkajuht Kristine juhib tähelepanu juurtpidi koos sirguvale kasele ja kuusele – huvitav, miks nad kokku hoiavad, kuidas üksteist toetavad? Kas Sina tead?

Raja lõpus asuval ringikujulisel laudteel on piisavalt ruumi, et hetkeks peatuda, otsida matkakotist välja soe tee ja värskelt küpsetatud muffin ning lihtsalt olla. Rahulikult. Imetleda viljakal pinnasel kasvava metsa liigirikkust (siit olevat leitud ligi 70 erinevat taime) või vaadata ringi lootusrikka pilguga, soovides, et silm tabaks siin aeg-ajalt tiirutavat jäälindu. Tagasiteel teeme puudele pai; matkajuhi sõnul vajavad nemadki tähelepanu ja on rõõmsad iga külla tulnud ränduri üle.

PURSKAV ALLIKAS

Võlingi allika matkakohast vastassuunda jääb purskav allikas. Kohalikud teavad rääkida, et kunagiste geoloogiliste puurimiste käigus satuti kogemata veesoonele, mille tulemusena purskus maapõuest välja ligi meetrikõrgune veesammas. Aastatega on loodusliku purskkaevu kõrgus kahanenud ja ulatub praegu ca 30 sentimeetrini. Linnulennult vaadatuna meenutab allikas metsavana silma. Allikale tasub tulla ikka oma anum kaasas, et puhast allikavett koju kaasa võtta, või kosutada end siinsamas piknikuplatsil.

Kui soovid Norrasse jääda kauemaks, leiad siit sobiva laagripaiga, kuhu telk üles panna, lõkke ääres matkajutte pajatada ja koos loodusega ööunne vajuda.

Allikatel ringi liikudes püsi ikka laudteedel, et loodust hoida. Püsi hetkes, ole meeltega kohal! Ja kohtumispaik sõbraga lepi eelnevalt kokku, sest mobiililevi Norra allikatel ei ole.

Fotod: Silver Köster photography

„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: