Category: yldine_kategooria_kultuur
Kujuta ette paika, kus aeg on justkui peatunud ja iga nurga tagant avaneb uus vaade Eesti tehnika- ja eluloo värvikasse minevikku — see on Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus! Peahoone seinte vahel asuvad erinevad toad, kus saab turvuda nutiajastu eelsete kirjutus- ja arvutusmasinatega, mudelautodega, telefonidega läbi aegade. Perenaised saavad uudistada köögitehnikat ja toidunõusid. Keskuses vasakpoolses tiivas asub tuletõrjemuuseum, kus saab näha ajaloolisi tuletõrjeautosid ning varustust. Välialal ootab külastajat vanatehnika varjupaik. Ligi 2 ha suurusel õuealal ootavad sind sajad ajastutruud sõidukid: traktorid, bussid, kombainid ja isegi kitsarööpmelise raudtee vagunid. Jalutuskäigu kaugusel asuvad veel Järva-Jaani Koduloomuuseum ja Järva-Jaani Kinomuuseum, mis täiendavad külastuselamust. Väiksematel…
Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum viib Sind rännakule Eesti tuletõrjeajalukku. Ekspositsioon annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tuletõrjetehnikast: näha saab käsipritse, mootorpritse ja paakautosid, mis kõik räägivad loo sellest, kuidas tuld hakati taltsutama. Muuseumis ootab interaktiivne majamakett, mis demonstreerib tuleohutuse põhitõdesid. Julgematel on võimalus proovida vabatahtliku tuletõrjuja rolli ning laskuda torust alumisele korrusele – nagu päris pritsimees. Esimesel korrusel on esindatud tuletõrjujate kiivrid, vormid ja haruldased sõidukid. Uudistamist jagub kogu perele. Põhjaliku ülevaate saamiseks saad keskusest tellida giidituuri. Tuletõrjemuuseum on osa Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusest ning asub peamaja ühes tiivas. Peamajas saad lisaks tutvuda Järva-Jaani ajalooga. Keskuses on vanatehnika varjupaik ja lähedalasuvad Järva-Jaani Kinomuuseum ja…
Järva-Jaani Kinomuuseumis saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul. Majas on ka telestuudio koht ja hoovis saad tutvuda teleülekdejaama bussiga. Hoone otsaseinale on paigaldatud Eesti kaart, kuhu märgitud kõik Eesti täispikkade mängufilmide võttekohad. Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel. Kinomuuseum on osa Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusest ning asub Järva-Jaani asulas. Keskuse peamajas saad külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit ning lisaks tutvuda Järva-Jaani ajalooga. Keskuse välialal on…
Avasta tõeline Eesti lugu Järva-Jaani koduloomuuseumis, mis asub võluvas Orina mõisas – paigas, kus ajalugu, haridus ja tehnika põimuvad elavaks tervikuks. Endine mõis, hilisem kodumajanduskool, kätkeb endas sajandite tarkust ja kohaliku kogukonna mälestusi. Mõisas saab tutvuda Orina mõisa ajalooga, mõisa endiste omanike lugudega ning Järva-Jaani kiriku ja kihelkonna taustaga. Näitused hõlmavad kohaliku hariduse ja koolilooga seotud ruume: kodumajanduskooli ajalugu, koolielu, kihelkonnalugu. Lisateenusena on võimalik avastada unikaalne 1970. aastate traktoriõppeklassi pöördlava, kus performance`i kaudu saab mootoreid mitte ainult vaadata, vaid ka tööle panna! Koduloomuuseum on osa Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusest ning asub Orina mõisahoones. Peamajas saad külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit ning lisaks…
Käru muuseumi püsinäitusel on väljas enam kui 200 lapsevankrit ja -käru erinevatest ajastustest. Võimalus tutvuda muuseumiga giidi saatel, kes ekskursiooni käigus tutvustab nii ajaloolist ekspositsiooni kui ka räägib kuidas elasid inimesed 18.-19. sajandil. Lastele näitame millega mängisid lapsed vanasti. Muuseumis on näha ka erinevate ajastute kostüüme ja külastajad võivad end neis pildistada. Ettetellimisel võtame vastu ka gruppe, pakume seminari pidamise võimalust ja toitlustust. Käru alevikus muuseumi lähistel on ka rongijaam, seega saab külla tulla mugavalt ka rongiga. Käruta Kärru!
Reopalu kalmistu on kui mälumaastik keset Eestimaa südant, olles kui värvikas palett Eesti kultuuriloost, kuhu on maetud Eesti uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, prohvet Maltsvet, nobelist Hesse esivanemad ning mitmed teised Järvamaa ajaloos lokaalset tähtsust omanud tegelased. Külastades Paide vanalinna jaluta ka Reopalu kalmistul! Carl Hermann Hesse töötas 1833 – 1885 Paides maakonnaarstina. Hesse kolmest abielust sündis 11 last. Üks lastest Carl Otto Johannes (1847-1916) oli kirjanik Hermann Hesse isa. Reopalu kalmistul on üheksa Hesse perekonnaliikme hauad, seal hulgas ka C. H. Hesse
Eesti piimandusmuuseum Imaveres viib Sind rännakule Eesti piimanduse ajalukku. Ajaloolises meiereis saad näha, kuidas talude lihtsatest puunõudest on jõutud tänapäevase tööstustehnoloogiani. Saa teada uusi fakte piimast, tutvu piimanduse ajalooga ja vaata silma elusuuruses lehmale. Muuseum pakub avastamisrõõmu igas vanuses külastajale, nii lastele kui ka neile, keda huvitab Eesti maaelu ja toidukultuuri ajalugu. Soovi korral saad ise proovida võitegu, karaski küpsetamist või õppida sõira ja jäätise valmistamist. Muuseumi vahvast suveniirivalikust leiad kindlasti midagi toredat, mis jääb meenutama meelolukat külaskäiku Imaveresse. Kui aga parasjagu pole võimalik muuseumisse kohale tulla, võid mõne õpitoa kasvõi koju külla kutsuda, et oma seltskonnaga lõbusalt ja harivalt…
Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal, sõdade tõttu oli kirik korduvalt hävitatud. 1767.a alustati keskaegse kiriku müüridele uue rajamist. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, võlvimata lagi ja torni ülaosa puust. 1848.a valmis neobaroksete sugemetega hilisklassitsistlik hoone. Kiriku torn asetseb läänekülje asemel lõunaküljel, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks tervikuks. Kiriku siseseinal on õlimaal “Püha õhtusöömaaeg” 1933. aastal vendade Kriisade poolt valminud orel täienes 2017.a saades juurde kolm keelregistrit.
Kirna mõisahoonet ja parki arvatakse maailma viie ürgjõulisema loodusliku paiga hulka. Suurim looduslik tulbiväli Põhja- ja Baltimaades, kus mai keskel läheb korraga õide ca 300 000 tulpi. Berliini turismimessil ITB 2023 valiti Kirna mõis Green Destinationsi viie parima eduloo hulka! Mõisas on koha leidnud loodusravi ja tervenduskeskus. Suurt rõhku pannakse vaimsele tervisele. Kirna mõis on Järvamaa kõige külastatavam vaatamisväärsus, kus toimuvad erinevad loengud, õpitoad, kontserdid, salongiõhtud ja näitused. Väega paik töise ja eduka seminari korraldamiseks.
Lihtne ja kaunis klassitsistliku interjööriga puukirik on ehitatud 1860. aastal. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Tornikell pärineb aastast 1771. Huvitav teada: * Käru kirik on üks vähestest Eestis tänaseni säilinud puukirikutest. * Viimase renoveerimise käigus kullati tornikuul- ja rist.* Käru kiriku tornikuulist on leitud huvitavat ajaloolist materjali. * Käru kirikus saad nautida ka kontserdielamusi.
