Category: yldine_kategooria_kultuur
Eesti piimandusmuuseum asub Järvamaal Imavere külas – siit sai alguse XX sajandi alguses piimandusühistute aeg! Eesti piimandusmuuseumis leiad huvitavaid eksponaate. Nostalgiat lisavad vanad piimapudelid ja pakendid. Muuseumi giidiga saad põhjaliku ülevaate muuseumi ajaloost, näed haruldasi eksponaate ja saad nende kohta rohkem teada. Giid tutvustab Eesti piimanduse ajalugu alates XIX sajandi keskpaigast kuni nõukogude aastateni. Muuseumi esimesel korrusel asuvas piimavastuvõturuumis ja masinasaalis tutvustatakse meierei igapäevatööd alates piimakaalumisest kuni võipakkimiseni.
Soovid teha põneva ja nostalgilise ajarännaku Eesti piimanduses? Eesti Piimandusmuuseum on selleks õige paik. Peale näitusesaalide saad ringi vaadata 100 aasta vanuses meiereis ning kohtuda isegi elusuuruses lehmaga. Kui soovid, saad valmistada imemaitsvat võid ning nautida seda iseküpsetatud karaskil või siis hoopis õppida selgeks sõira tegemise. Kui sulle aga magus suupärasem on, saad otsustada kohukese- või jäätiseteo kasuks.
Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumi asukohaks valiti Türi, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille 196,6 meetri kõrgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Ette teatades on võimalik tellida muuseumis giidituur. Alates 1. detsembrist on uuendatud teleajaloo püsinäitus avatud ja ootab külalisi. Kahe aasta jooksul läbis uuenduskuuri kogu näitus. Projekti toetas Muinsuskaitseamet läbi “Muuseumide kiirendi” programmi.
Wittensteini Tegevusmuuseum pakub ettetellimisel võimalust osaleda praktilistes meistrite õpitubades. Käsitöö õpitoas saavad osalejad proovile panna oma käsitööoskused. Valmib kaunis ehe. Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste.
Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskuse hõlmab tuletõrjemuuseumit, vanatehnika varjupaika ja kitsarööpmelise raudtee vagun-muuseumit.Osa majast on tuletõrjemuuseum, kus näeb 20. sajandi tuletõrjetehnikat – hobuvankreid, käsi- ja mootorpritse ja muudki. Eraldi hoones on sõidukite näitusehall. Muuseumide keskuses on avatud näitus käsikirjast kirjutusmasinani ja arvelauast kalkulaatorini koduloomuuseumist – siin on põnev suurel kui väiksel. Kui keskus on suletud, on siiski võimalik külastada vanatehnika varjupaika päevavalguse ajal, kasutades pöördväravat tehes elektroonilise sissepääsumakse.
Lihtne ja kaunis klassitsistliku interjööriga puukirik on ehitatud 1860. aastal. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Tornikell pärineb aastast 1771. Huvitav teada: * Käru kirik on üks vähestest Eestis tänaseni säilinud puukirikutest. * Viimase renoveerimise käigus kullati tornikuul- ja rist.* Käru kiriku tornikuulist on leitud huvitavat ajaloolist materjali. * Käru kirikus saad nautida ka kontserdielamusi.
Türi kolmelööviline keskaegne kodakirik on püstitatud 13. sajandil. Selle sisemust kaunistavad 1630. aastatest pärit kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni altar. Türi kirikuga saab tutvuda suvekuudel reedest pühapäevani ning muul ajal etteteatamisel. Kiriku torni tipus troonib kuldsel keral linna valvav kukk.Kiriku kooriruumi nurgas leiad unikaalsed raidmaskid.Akende kaunistuseks on Dolores Hoffmanni loodud vitraažid.Kirik uhkeldab Eesti 17. sajandi ühe tuntuima puunikerdaja, Christian Ackermanni valmistatud barokse altariga (1693), millel on säilinud originaalmaalid.
Järva-Jaani vanatehnika varjupaik on ainulaadne koht, kus saab tutvuda nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite, endisaegse põllutehnika, teetöömasinate ning tuletõrjetehnikaga. Eksponeeritav tehnika on säilitatud nende saabumise seisundis, pakkudes huvilistele autentsust ja võimalust näha ajalugu “päris kujul”. Koht on ideaalne neile, kes soovivad uurida vanatehnika ajalugu ja nautida jalutuskäiku autentse kollektsiooni keskel. Vanatehnika varjupaika saab külastada päevavalgel ajal, sisenedes pöördväravast. Tehnikat on ka muuseumide keskuse hoones, mis on avatud kindlatel aegadel.
Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal, sõdade tõttu oli kirik korduvalt hävitatud. 1767.a alustati keskaegse kiriku müüridele uue rajamist. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, võlvimata lagi ja torni ülaosa puust. 1848.a valmis neobaroksete sugemetega hilisklassitsistlik hoone. Kiriku torn asetseb läänekülje asemel lõunaküljel, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks tervikuks. Kiriku siseseinal on õlimaal “Püha õhtusöömaaeg” 1933. aastal vendade Kriisade poolt valminud orel täienes 2017.a saades juurde kolm keelregistrit.
Järva-Jaani Kinomuuseumis avati 2006. aastal. Seal saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul.Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel.
