Category: yldine_kategooria_kultuur
Kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnikodu Vargamäel kutsub Sind avastama romaani „Tõde ja õigus“ lugu selle sünnipaigas. Rohelises majas ootab Sind kaasaegne püsinäitus. Suurtel digiekraanidel jookseb lühilavastus, mis põhineb „Tõde ja õigus“ viie osa sümbolitel. Ekraanid justkui suhtlevad omavahel ja loovad ühtse lummava visuaalse elamuse. Lisaks saad valida kuuel teemal esitlusi, mis räägivad Tammsaare elust, tema loomingust ja sünnikodu tähendusest. Näitusel on välja toodud viis tähenduslikku originaaleset, mis asuvad mustades „black box“ vitriinides. Eksponeeritud on ka valik Tammsaare teoseid. Väliekspositsioon viib Sind loodusesse: telefoniga skaneeritav kood avab mobiilirakenduse, kust saad valida viie eri raja vahel. Iga tähise juures skaneeri vöötkood, kuula…
Eesti jalgrattamuuseum kajastab jalgratta kui transpordivahendi ajalugu Eestis kuni 1990. aastateni. Eksponeeritud on üle 190 ajaloolise ratta ja hulk esemeid ja fotosid. Erilise tähelepanu all on Eesti 1920.-30. aastate rattatööstuse toodang. Vaadata saab 1869. aasta täismetallist jalgratast, kardaanveoga ratast, raudteejalgratast, ümber maailma reisinud ratast, ja palju muud põnevat. Lisaks näitame mitmesugust muud vana väiketehnikat (raadiod, grammofonid, kirjutusmasinad, arvutusmasinad jm 20. sajandi esimeses poolest ja vanemast ajast. Meil töötab ka Eesti üks vanimaid kappkellasid 17. sajandist. Muuseumimaja on sisustatud 20. sajandi alguse stiilis, külastajaile mängine 1929. aasta grammofoni. Muuseum tegutseb 1893 ehitatud Väätsa ajaloolises vallamajas, mis on ümber ehitatud kunagises Eestimaa…
Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumi asukohaks valiti Türi, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille 196,6 meetri kõrgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Ette teatades on võimalik tellida muuseumis giidituur. Alates 1. detsembrist on uuendatud teleajaloo püsinäitus avatud ja ootab külalisi. Kahe aasta jooksul läbis uuenduskuuri kogu näitus. Projekti toetas Muinsuskaitseamet läbi “Muuseumide kiirendi” programmi.
Türi kolmelööviline keskaegne kodakirik on püstitatud 13. sajandil. Selle sisemust kaunistavad 1630. aastatest pärit kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni altar. Türi kirikuga saab tutvuda suvekuudel reedest pühapäevani ning muul ajal etteteatamisel. Kiriku torni tipus troonib kuldsel keral linna valvav kukk.Kiriku kooriruumi nurgas leiad unikaalsed raidmaskid.Akende kaunistuseks on Dolores Hoffmanni loodud vitraažid.Kirik uhkeldab Eesti 17. sajandi ühe tuntuima puunikerdaja, Christian Ackermanni valmistatud barokse altariga (1693), millel on säilinud originaalmaalid.
Kirjanik A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani “Tõde ja õigus” episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.
Türil Vabriku pargis asub eriline puunotist pink, mis on pühendatud elukestvale õppele ning väärikate ülikooli Türi programmi kümne tegutsemisaasta täitumisele. Pink on omaette vaatamisväärsus, sest sellele nikerdatud puuskulptuurid väljendavad põlvkondade vahelist sidet, kus nii noorel kui vanal on teineteiselt palju õppida. Pingi autor on puuskulptuuride meister Andres Rattasepp.
Ervita tuuleveski on mandri-Eestile omaselt paekivist, Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud tuuleveski töötab tuule jõul ja veskis on võimalik jahu jahvatada. Ervita küla ja mõisa jaoks on see püstitatud tuulik uhke maamärk. Veski kõrvale on rajatud ja taastatud möldri majake, kus ka saab ringi vaadata.
Rüütli Käsitöökoda asub Paide keskväljaku lähedal. Valdav osa kaupluses saadaolevatest toodetest on valminud kohapeal, valmistajaks Rüütli käsitöökoja perenaine Ave Soolepp ise ning iga toode on ainueksemplar. Siit leiad muude käsitöötoodete hulgast poolvääriskive, uneingleid, ravisalve ja uhkeid kudumeid. Tule uudistama.
Arvo Pärdi Muusikaaed on ainulaadne paik, mis tähistab helilooja sünnikodu asukohta. Muusikaaed hõlmab kahte Riho Kulla loodud paeskulptuuri: “Paesümfoonia”, mis sümboliseerib muusikalist mitmekihilisust ning klaverikujulist teost “Loomingu läte” – need on kunstiteosed on nagu ka aed ise, mis on sügavalt seotud Arvo Pärdi loomingu vaimuga. Järvamaa elanikele tähendab Muusikaaed palju – Järvamaa valis 2016. aasta kõige olulisemaks sündmuseks. Arvo Pärdi Muusikaaed on justkui elav monument, mis ühendab helilooja pärandi Paide linnaga ning toob muusika ja kunsti inimestele lähemale.
Resa Tiitsmaa on vabakutseline kunstnik, kes ateljees oma töid tutvustab, jutustades igal nuku saamis- ja loomislugu. Nukuateljee asub vaiksel tänaval Türi linnas ja mahutab korraga 10 – 12 vaatajat. Ateljee külastamine teistel aegadel kokkuleppel. Võimalus on tellida ka töötuba erinevatel teemadel: käsitöövildist nukud ja loomad, lihtsamad riidest nukud, Nukuprossid, jõuluehted. Resa Nukutoas on huvitav nii suurtel kui väikestel. Resalt saab tellida ka portreenukke. Portreenukud on kahte varianti: nägu on maalitud-tikitud või prinditud riidele. See on hea ja armas kingitus.
