Category: yldine_kategooria_kultuur
Wittensteini Tegevusmuuseum pakub võimalust osaleda praktilistes meistrite õpitubades ettetellimisel. Apteekri õpituba avab uksed põnevasse maailma, kus saad teada, mis on apteek, tutvuda endisaegsete ravimitega ning õppida tundma apteekri tööd ja vahendeid. Osalejad saavad ka ise käed külge panna valmistades maitsvat martsipani! Õpituba sobib suurepäraselt nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, pakkudes harivat ja maitsvat kogemust kõigile. Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste.
Kilplaste küla atraktsioonid ja lood on seotud kilplaste muistenditega. Seiklemine on soovitatav kilplasest giidi saatel, keda saab tellida Kilplaste Kojast või ette helistades või audiogiidiga. Pakume humoorikaid elamusretki, toitlustamist, ruumide renti seminarideks, sünnipäevadeks, firmaüritusteks, majutus kämpingutes, 18-rajaga minigolfiväljak. Käsitöötoas saab meisterdada. Müügil kilplaste meened. Gruppidele avatud ettetellimisel aasta läbi iga päev. Fr. R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood saksa keelest ja pani nad elama Uppakallo külla, mis asus varem Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Laupa mõisa peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks, mis on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Mõisa parki on rekonstrueeritud ja laiendatud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. NB! Tegemist on mõisakooliga, seetõttu tuleb mõisa külastus kooliperioodil eelnevalt kokku leppida.
Kirjanik A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani “Tõde ja õigus” episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.
Rüütli Käsitöökoda asub Paide keskväljaku lähedal. Valdav osa kaupluses saadaolevatest toodetest on valminud kohapeal, valmistajaks Rüütli käsitöökoja perenaine Ave Soolepp ise ning iga toode on ainueksemplar. Siit leiad muude käsitöötoodete hulgast poolvääriskive, uneingleid, ravisalve ja uhkeid kudumeid. Tule uudistama.
Ervita tuuleveski on mandri-Eestile omaselt paekivist, Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud tuuleveski töötab tuule jõul ja veskis on võimalik jahu jahvatada. Ervita küla ja mõisa jaoks on see püstitatud tuulik uhke maamärk. Veski kõrvale on rajatud ja taastatud möldri majake, kus ka saab ringi vaadata.
Türil Vabriku pargis asub eriline puunotist pink, mis on pühendatud elukestvale õppele ning väärikate ülikooli Türi programmi kümne tegutsemisaasta täitumisele. Pink on omaette vaatamisväärsus, sest sellele nikerdatud puuskulptuurid väljendavad põlvkondade vahelist sidet, kus nii noorel kui vanal on teineteiselt palju õppida. Pingi autor on puuskulptuuride meister Andres Rattasepp.
Säreveres Tallinna–Arkma maantee ääres seisab graniitrahn, millel on pronkstahvel ja rist, meenutades Balti ketti – ajaloolist sündmust 23. augustil 1989. Sel päeval moodustasid üle kahe miljoni eestlase, lätlase ja leedulase 600 kilomeetri pikkuse inimketi, nõudes vabadust ja meenutades Molotovi-Ribbentropi pakti ohvreid. Särevere mälestuskivi sümboliseerib seda ühtekuuluvust ja vabadusvõitlust, olles tänapäevalgi koht, kus meenutatakse rahva ühist tahet ja jõudu.
Roosna-Alliku küla asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal, kohas, kus allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Mõisa peahoone arhitektiks oli omaaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, Toompea lossi autor, mistõttu on märgata olulist sarnasust kahe hoone vahel. Mõisas saab jalutada koos giidiga, kes tutvustab mõisa ajalugu ja ruume. Mõisa külastus tuleb ajaliselt eelnevalt kokku leppida ja tellimusest sõltub ka külastuse tasu.
Türi kogukonnamaja 2. korrusel on aeg peatunud ning sinna on sisustatud retrokorter. See koht on hetk ajalugu. Siin korteris on mälestused külaliste lapsepõlvest, vanaemade öökapi lõhnaõlid, tarbeesemed ja retromööbel. Osalt on esemed leiud majast, osalt kogutud ja korterisse toodud. Sahvris on aarded maja pööningult aastatest ~1866 – 2017, paigatud pasteldest kuni pudeli Bock õlleni. Korterit on võimalik külastada iseseisvalt kui ka majatuurina. Lubatud on selga proovida midagi kostüümilaost, et elustada ja taaslavastada eluhetki. Saata sõpradele toredaid pilte: Mõista, mõista, kus ma olen?
