Category: yldine_kategooria_kultuur
Wittensteini Tegevusmuuseum pakub ettetellimisel võimalust osaleda praktilistes meistrite õpitubades. Käsitöö õpitoas saavad osalejad proovile panna oma käsitööoskused. Valmib kaunis ehe. Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste.
Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskuse hõlmab tuletõrjemuuseumit, vanatehnika varjupaika ja kitsarööpmelise raudtee vagun-muuseumit.Osa majast on tuletõrjemuuseum, kus näeb 20. sajandi tuletõrjetehnikat – hobuvankreid, käsi- ja mootorpritse ja muudki. Eraldi hoones on sõidukite näitusehall. Muuseumide keskuses on avatud näitus käsikirjast kirjutusmasinani ja arvelauast kalkulaatorini koduloomuuseumist – siin on põnev suurel kui väiksel. Kui keskus on suletud, on siiski võimalik külastada vanatehnika varjupaika päevavalguse ajal, kasutades pöördväravat tehes elektroonilise sissepääsumakse.
Lihtne ja kaunis klassitsistliku interjööriga puukirik on ehitatud 1860. aastal. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Tornikell pärineb aastast 1771. Huvitav teada: * Käru kirik on üks vähestest Eestis tänaseni säilinud puukirikutest. * Viimase renoveerimise käigus kullati tornikuul- ja rist.* Käru kiriku tornikuulist on leitud huvitavat ajaloolist materjali. * Käru kirikus saad nautida ka kontserdielamusi.
Türi kolmelööviline keskaegne kodakirik on püstitatud 13. sajandil. Selle sisemust kaunistavad 1630. aastatest pärit kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni altar. Türi kirikuga saab tutvuda suvekuudel reedest pühapäevani ning muul ajal etteteatamisel. Kiriku torni tipus troonib kuldsel keral linna valvav kukk.Kiriku kooriruumi nurgas leiad unikaalsed raidmaskid.Akende kaunistuseks on Dolores Hoffmanni loodud vitraažid.Kirik uhkeldab Eesti 17. sajandi ühe tuntuima puunikerdaja, Christian Ackermanni valmistatud barokse altariga (1693), millel on säilinud originaalmaalid.
Järva-Jaani vanatehnika varjupaik on ainulaadne koht, kus saab tutvuda nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite, endisaegse põllutehnika, teetöömasinate ning tuletõrjetehnikaga. Eksponeeritav tehnika on säilitatud nende saabumise seisundis, pakkudes huvilistele autentsust ja võimalust näha ajalugu “päris kujul”. Koht on ideaalne neile, kes soovivad uurida vanatehnika ajalugu ja nautida jalutuskäiku autentse kollektsiooni keskel. Vanatehnika varjupaika saab külastada päevavalgel ajal, sisenedes pöördväravast. Tehnikat on ka muuseumide keskuse hoones, mis on avatud kindlatel aegadel.
Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal, sõdade tõttu oli kirik korduvalt hävitatud. 1767.a alustati keskaegse kiriku müüridele uue rajamist. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, võlvimata lagi ja torni ülaosa puust. 1848.a valmis neobaroksete sugemetega hilisklassitsistlik hoone. Kiriku torn asetseb läänekülje asemel lõunaküljel, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks tervikuks. Kiriku siseseinal on õlimaal “Püha õhtusöömaaeg” 1933. aastal vendade Kriisade poolt valminud orel täienes 2017.a saades juurde kolm keelregistrit.
Järva-Jaani Kinomuuseumis avati 2006. aastal. Seal saab näha linateose valmimise protsessi peaaegu otsast lõpuni: valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmi ilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi „kokku mängimise“ aparaati ning suurt projektsiooniaparaatide kollektsiooni. Demonstreeritakse ka kinopilti suriseva aparaadi saatel. Aparaate saab tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul.Järva-Jaani kinomuuseumiga saad tutvuda eelneval kokkuleppel ja giidi saatel.
Kilplaste küla atraktsioonid ja lood on seotud kilplaste muistenditega. Seiklemine on soovitatav kilplasest giidi saatel, keda saab tellida Kilplaste Kojast või ette helistades või audiogiidiga. Pakume humoorikaid elamusretki, toitlustamist, ruumide renti seminarideks, sünnipäevadeks, firmaüritusteks, majutus kämpingutes, 18-rajaga minigolfiväljak. Käsitöötoas saab meisterdada. Müügil kilplaste meened. Gruppidele avatud ettetellimisel aasta läbi iga päev. Fr. R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood saksa keelest ja pani nad elama Uppakallo külla, mis asus varem Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Laupa mõisa peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks, mis on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Mõisa parki on rekonstrueeritud ja laiendatud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. NB! Tegemist on mõisakooliga, seetõttu tuleb mõisa külastus kooliperioodil eelnevalt kokku leppida.
Kirjanik A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani “Tõde ja õigus” episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.
