Category: yldine_kategooria_kultuur
Kirjanik A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani “Tõde ja õigus” episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.
Türil Vabriku pargis asub eriline puunotist pink, mis on pühendatud elukestvale õppele ning väärikate ülikooli Türi programmi kümne tegutsemisaasta täitumisele. Pink on omaette vaatamisväärsus, sest sellele nikerdatud puuskulptuurid väljendavad põlvkondade vahelist sidet, kus nii noorel kui vanal on teineteiselt palju õppida. Pingi autor on puuskulptuuride meister Andres Rattasepp.
Ervita tuuleveski on mandri-Eestile omaselt paekivist, Hollandi tüüpi tuulik, mille läbimõõt jalamil on 11,3 m, üleval 5,9 m ja tuuleveski kõrgus on 10,4 m. Restaureeritud tuuleveski töötab tuule jõul ja veskis on võimalik jahu jahvatada. Ervita küla ja mõisa jaoks on see püstitatud tuulik uhke maamärk. Veski kõrvale on rajatud ja taastatud möldri majake, kus ka saab ringi vaadata.
Rüütli Käsitöökoda asub Paide keskväljaku lähedal. Valdav osa kaupluses saadaolevatest toodetest on valminud kohapeal, valmistajaks Rüütli käsitöökoja perenaine Ave Soolepp ise ning iga toode on ainueksemplar. Siit leiad muude käsitöötoodete hulgast poolvääriskive, uneingleid, ravisalve ja uhkeid kudumeid. Tule uudistama.
Arvo Pärdi Muusikaaed on ainulaadne paik, mis tähistab helilooja sünnikodu asukohta. Muusikaaed hõlmab kahte Riho Kulla loodud paeskulptuuri: “Paesümfoonia”, mis sümboliseerib muusikalist mitmekihilisust ning klaverikujulist teost “Loomingu läte” – need on kunstiteosed on nagu ka aed ise, mis on sügavalt seotud Arvo Pärdi loomingu vaimuga. Järvamaa elanikele tähendab Muusikaaed palju – Järvamaa valis 2016. aasta kõige olulisemaks sündmuseks. Arvo Pärdi Muusikaaed on justkui elav monument, mis ühendab helilooja pärandi Paide linnaga ning toob muusika ja kunsti inimestele lähemale.
Resa Tiitsmaa on vabakutseline kunstnik, kes ateljees oma töid tutvustab, jutustades igal nuku saamis- ja loomislugu. Nukuateljee asub vaiksel tänaval Türi linnas ja mahutab korraga 10 – 12 vaatajat. Ateljee külastamine teistel aegadel kokkuleppel. Võimalus on tellida ka töötuba erinevatel teemadel: käsitöövildist nukud ja loomad, lihtsamad riidest nukud, Nukuprossid, jõuluehted. Resa Nukutoas on huvitav nii suurtel kui väikestel. Resalt saab tellida ka portreenukke. Portreenukud on kahte varianti: nägu on maalitud-tikitud või prinditud riidele. See on hea ja armas kingitus.
Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Pezoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa Järvamaal. Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.
Koeru Maarja-Magdaleena kirik, millel on barokse tornikiivriga katus, on üks vanimaid keskaegseid kirikuid Järvamaal. Kirikul on arhailistel piilaritel raidreljeefid, laemaalingud, XVII sajandist pärit altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), ning suur krutsifiks (Christian Ackermann). Lisaks asuvad kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring ja Hoffmann rahulad ning 2022. aastal avatud kolumbaarium. Aastatel 2012-2020 avati erakordselt silmapaistvad laemaalingud. Kirikusse pääseb etteteatamisega või pühapäeviti suvekuudel.
Johann Adam von Grünewaldt alustas 18. saj. II poolel mõisasüdame ümberkujundamist vastavalt majanduslikele võimalustele ja tolleaegsetele arhitektuurisuundumustele. Baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal. Koigi mõisa peamaja renoveeriti 2008-2009 Euroopa Finantsmehhanismide ja Koigi valla toel, mille tulemusena on täna Sinu päralt ajatu hoone kaasaegsete võimalustega. Koigi mõisa juures on väga kaunis aed.
Järva-Jaani kiriku ehitamisele asuti 13. sajandi lõpul. Algselt ilma tornita ehitatud kirik koosneb pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on käärkamber. Ühelöövilisele kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised võlvid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. saj põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna jalg, mida kasutatud keskajal ka häbipostina. Kantsel pärineb 1648. aastast olles barokiajastu üks kaunimaid. Altari autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.
