Järva-Jaani on justkui Eesti muuseumide Meka: teist sellist kohta Eestis vist ei leidu, kus iga mõnesaja inimese kohta tuleks üks muuseum. Teistmoodi tunne poeb rändajale põue juba siis, kui keerata liiklusrohkelt Tallinn-Tartu maanteelt auto ninaots Järva-Jaani suunas. Tekib tunne nagu sõidaksid ringi välismaal: iga lookleva kurvi taga avaneb silmale hoole ja armastusega kasutusse võetud põllulapp või metsaviir.
Järva-Jaani alev on kõigi vanatehnika fanaatikute paradiis, eriti nende, kellele südamelähedane nõukogude periood Eestis, sest just selle ajastu teemamuuseumeid on Järva-Jaanis mitmeid.
Ekskurseerimist on mõttekas alustada stiilses ajaloolises hoones asuvast Vahatehnika Muuseumide Keskusest, kus asub lausa kaks muuseumi: Tuletõrjemuuseum ja Vanatehnika Varjupaik. Keskusest on võimalik tellida tuure ka Kinomuuseumi ja Orna mõisas asuvasse Koduloomuuseumi.
Tuletõrjemuusemi tekkeloos maakaardilgi “j” tähe kujuga valda, on oluline roll Järva-Jaani Tuletõrje Seltsil. Väärikas eas organisatsioonil, kes hiljuti tähistas oma sajandat sünnipäeva. Nii nagu sajand tagasi, ei toimeta selts kodukohas tänagi ainult tuleohutuse tagamisega, vaid lööb endiselt aktiivselt kaasa ka kohalikus kultuurielus.
Tuletõrjemuuseumi rariteete – hobuveokeid, käsipritse, töökorras autosid, tulekustutus- ja ohutusvahendeid – tutvustavad külalistele Silva ja Tuve Kärner. Tarmukas paar on muuseumide keskuse eestvedajaks. Majatuuril jagub neil humoorikaid lugusid nii iga eksponaadi ja kui üksteise kohta. Nende sõnul on selle muuseumi kõige suurema vau-faktoriga käed-külge eksponaat, või oleks korrektsem öelda, käed-ümber eksponaat, tuletõrjujate allalasketoru. Liulaskmise teiselt korruselt – viuhti – esimesele tegevat ühtmoodi agaralt nii koolilapsed kui vallatumad täiskasvanudki. Teeb seda koos külalistega ka Tuve ise!
Just selle tegusa tandemi eestvedamisel sai armastusest vanatehnika vastu loodud muuseumi keskusse ka Vanatehnika Varjupaik. Masinate jaoks varjupaik, tehnikahuvilise jaoks paradiis. Muuseumi eesmärk on koguda ja eksponeerida nõukogude perioodil Eesti teedel liikunud nii endise Nõukogude Liidu kui ka teiste riikide tehastes valminud sõidukeid. Temaatilistesse sektoritesse mahutuvad bussid, trammid, trollid, sõiduautod, saunaautod, iseehitatud või muudetud sõidukid, veoautod, põllutehnika, teede parandustööde masinad, sõjaväetehnika jne. Pererahva sõnul ei ole hetkel prioriteet niivõrd sõidukite restaureerimine kui eksponeerimine. Seni kuni kannatab 10 m kauguselt vaadelda, jäävat eksponaat ikka muuseumi hoovi. Vanatehnika masinaid jagub ka muusemi angaari.
Iga masina kohta on võimalik giidilt kuulda vähemalt kolme lugu – kus tehti, kus sõitis ja kuidas muuseumi jõudis. Kõigi lugude kuulamiseks oleks pererahva arvates vaja umbes kahte nädalat, sest masinaid on hetkel muuseumis 559. Minimaalne soovituslik aeg muusemis masinatega tutvumiseks on 2-3 tundi. Kui aga on soov unikaalse roomuktankiga metsaringile minna, tuleks planeerida tunnike lisaks.
Masinatega tutvuda on päevavalgel võimalik ka siis, kui muuseumihoone ise suletud. Tuleb viisakalt panna sümboolne piletiraha iseteeninduskassasse ehk väravas asuva “Zaporožetsi” kapoti alla ja võibki minna õuealale ekskurseerima.
Muuseumihoone esimesel korrusel asuvad, lisaks õuesolevatele masinatele, harivad infotoad Järva-Jaani ajaloost, Järva valla tekkest ning vanast postiteest ehk Piibe maanteest ning selle äärde jäävates vaatamisväärsustest. Keha saab kinnitada retrostiilis söögitoas, kus vintage nõudelt serveeritakse kergemaid suupisteid ja kohvi-teed. Ettetellimisel saab ka toekamat kõhutäidet ehk mitme käigu jagu kohalikke hõrgutusi Järva-Jaani toitlustajtelt.
Keldrikorrusel üllatab külastajajaid tsiviilkaitse tuba ja rikkalik nõukogude ajast pärit disainlampide väljapanek. Teiselt korruselt leiab uudistaja auto- ja traktorimudelite näituse, elektroonika-vidinaid, tehnilise kirjanduse raamatukogu ning seminariruumi ürituste korraldamiseks.
Palju rõõmu ja elevust tekitab kohalikes igal aastal augustikuu esimesel nädalavahetusel toimuv vanatehnika paraad. 2021. aastal saab teemaks “Reisijateveo ja kummaliste kulgurite killavoor”. Kui kummalist sõidukit pole, sobivat ka kummaline sõiduriietus või lihtsalt natuke kummaline juht. Hitiks tõotab sel suvel saada Koduloomuusemis etenduv performance-stiilis vaatemäng “Diislidisko”. Jälgige reklaami ja ostke esimesel võimalusel pilet!
Ideid ja lennukaid plaane pererahval jagub. Järge ootab treeningplats-mänguväljaku rajamine keskuse taha hoovi. Ikka nõukogude ajale kohaselt ja tsiviilõppuse jaoks sobivas vormis – poomid, roomamise kohad, Ikarus bussi baar-kohvik jpm. Nii, et põhjust Järva-Jaani korduvalt külastada oleks alati!
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad: