Category: yldine_kategooria_kultuur
Wittensteini Tegevusmuuseum pakub ettetellimisel võimalust osaleda praktilistes meistrite õpitubades. Sepa töötoas saab teada sepa tööst ja töövahenditest. Meistri juhendamisel valmib mälestuseks vahva meene. Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste.
Nahatöömeister Hele Kingisepp omab Paides Kriilevälja külas väikest stuudiot, kuhu kutsub külla kõiki nahakunstist huvitatuid vaatama ja töötubadest osa võtma. Töötuppa tulles näitab meister kõigepealt oma stuudiot õpitubades õpetab erinevaid töövõtteid ja valmistatakse üks nahast ese omal valikul. Korraliste toimuvate töötubade kohta leiab infot HeLingi Facebooki lehelt. Sealt samast on võimalik meistrilt tellida nii individuaalöötuba, kui ka väikesele seltskonnale sulle sobival ajal. Külastada saab ateljeed vaid ette teatades.
Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles. Huvitav teada:* Paidesse rajatud kindlus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. * Paide Vallitornist sai Paide linna kui ka Järvamaa vapisümbol. * Paide Vallimäel on mälestusmärk ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks.
Lihtne ja kaunis klassitsistliku interjööriga puukirik on ehitatud 1860. aastal. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Tornikell pärineb aastast 1771. Huvitav teada: * Käru kirik on üks vähestest Eestis tänaseni säilinud puukirikutest. * Viimase renoveerimise käigus kullati tornikuul- ja rist.* Käru kiriku tornikuulist on leitud huvitavat ajaloolist materjali. * Käru kirikus saad nautida ka kontserdielamusi.
1936. aastal hakkas Eesti riik Türile Eesti raadio kuulatavuse parandamiseks uut peasaatjat ehitama. 1937. aastal alustas tööd tolle aja Euroopa moodsaim saatejaam (kõrgus 196,6 m koos antennimastiga), ühtlasi ka tolle hetke Põhjamaade kõrgeim rajatis. Ehitati saatja peahoone, jõujaam ja jõujaama jahutusbassein. 1941. aastal õhkis taganev Punaarmee raadiosaatejaama. Asukoht on tähistatud infotahvlitega ja korrastatud puhkekoht.
Kutsume Sind jalutuskäigule Norra mõisas. Jutustame mõisa maja ajaloost ja legendidest ning üheskoos uurime lühiloengu vormis erinevaid inimeseks olemise teemasid. Lühiloengu teemad saad alljärgnevate seast ise valida: Ajaloo rännakud Uurime Eesti ajalugu läbi teise tähelepanu. Kohtumine tundmatuga Vaatame, millised nipid aitavad toime tulla tundmatuga meie elus. Kuidas oma soovidele jõudu anda ? Kuidas seada eesmärke ja luua optimaalne tee nende täitumiseni. Südamega tee ärimaailmas Kuidas järgida oma südant ärimaailmas.
Wittensteini Tegevusmuuseum pakub ettetellimisel võimalust osaleda praktilistes meistrite õpitubades. Hõbedameistri õpitoas saab ülevaate hõbedameistri tööst. Osalejad saavad ise käed külge panna ja valmistada endale hõbeehte. Wittensteini Tegevusmuuseum viib külastajad 19. sajandisse läbi eheda väikelinna olustiku, põnevate tegevuste ja esemete ning ainulaadsete digilahenduste.
Paide Vallimäel asuvasse ordulinnusesse on rajatud Ajakeskus Wittenstein. Ajamasina rolli täidab lift, mis viib ühest ajastust teise. Erinevatel korrustel saab tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni- ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Ajakeskuses on heli- ja valgusefektid, video- ja audioprogrammid. Keskust tasub külastada kogu perega, sest käed-külge eksponaadid pakuvad põnevust igas vanuses ajarändurile. Teadmiseks: Keskuse külastamine 1,5-2 tundi.Gruppidele alates 10 inimest kehtib soodustus. Ettetellimisel on grupid oodatud igal ajal. Koerasõbralik muuseum.
Anna kirik on väikseim 18. sajandi kirik Järvamaal. Hilisbarokne kirikuhoone on ehitatud 1776-1780. aastal. Pikihoonega liitub 4-nurkse põhiplaaniga torn. Torn on restaureeritud ja saanud tagasi oma esialgse männipilpa katte. Orel pärineb aastast 1877. Kirikukellad on valatud Tallinnas 1790 ja 1853. Altarimaal “Aita mind, Issand.” on valminud ühel ajal kantsli ja altariga ning moodustab ühtse terviku. Altarimaali autor on Rudolf Julius von Mühlen. Kiriku põrandal on Georg von Boci hauaplaat. Kiriku interjööris on algne laudadest peegellagi. Sisustus on neogooti stiilis ja tagasihoidlik.
Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Pezoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa Järvamaal. Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.
