Category: yldine_kategooria_kultuur
Pärast Jüriöö ülestõusu 4. mail 1343. aastal hukati Paide linnuses reeturlikult Saksa Ordu poolt neli eestlasest ülestõusnute juhti (kuningat) koos kolme sõjasulasega. 20. augustil 1965. a. püstitasid paidelased Vallimäele seitsme mõrvatud saadiku auks mälestuskivi.
Aruküla mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt. Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks. Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. Täna on mõisas Koeru Keskkool. Mõisast on võimalik tellida ka giidituuri.
Koeru Maarja-Magdaleena kirik, millel on barokse tornikiivriga katus, on üks vanimaid keskaegseid kirikuid Järvamaal. Kirikul on arhailistel piilaritel raidreljeefid, seinamaalid, XVII sajandist pärit altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), ning suur krutsifiks (Christian Ackermann, hetkel restaureerimisel). Lisaks asuvad kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring ja Hoffmann rahulad. Aastal 2020 tulid renoveerimise käigus ilmsiks seinamaalingud, mis on erakordselt silmapaistvad ja seni nägemata. Kirikusse pääseb etteteatamisega või pühapäeviti suvekuudel.
Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles. Huvitav teada:* Paidesse rajatud kindlus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. * Paide Vallitornist sai Paide linna kui ka Järvamaa vapisümbol. * Paide Vallimäel on mälestusmärk ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks.
Konna maja jutustab turistidele renoveerimishobi ja vanadesse majadesse uskumise loo. Pooleteisttunnise maja- ja hoovituuri vältel näidatakse, kuidas selts on saanud toimima kogukonnakeskuse ja toonud elule tagasi 150aastase maja.Tuuril kiikame sisse 4-5 käsitöökotta, kus igal toal on oma loomislugu. Maja on heaks näiteks, kuidas vana väärib taastamist. Tuuri juurde kuulub esitlus Konnamaja sündmustest – selts korraldab projektide toel aastaringselt koolitusi, august toimub Rohevest ja septembris korraldatakse Retrovesti. Tule Konna!
Järva-Jaani koduloomuuseum Orina mõisas annab oma väljapanekuga ülevaate piirkonna ja sealsete koolide ajaloost. Näitusetubades on väljapanek Orina mõisa ajaloost, Järva-Jaani kodumajanduskoolist, ja põllutöökoolist ning Järva-Jaani kooliloost üldisemalt. Tõeline “pärl” on kutsekooli ajal ehitatud õppeklass tehnika pöördlavaga, kus on mootoreid võimalik ka tööle panna. Esitlust Performance korraldab Järva-Jaani Autosert OU. Vt orina.ee. Aeg kokkuleppel.Koduloomuuseum avatakse külastajatele eelneval kokkuleppel. Info https://jjmuuseum.ee/koduloomuuseum
Muuseum Türil avati 1995. aastal. Mõeldi sellele, aga juba palju varem, sest agarad kohalikud koduurijad olid sellega tegelenud juba aastaid. Sajandivahetusest, aastast 2000, jagab Türi muuseum maja Eesti Ringhäälingumuuseumiga. Muuseumis tutvustatakse Türi kasvamiseks tõuke andnud raudtee ja Türi paberi- ja puupapivabriku lugu. Ülevaate saab ennesõjaaegsest väikeettevõtlusest: tellisetööstus, daamide juuksetööstus ja õmbluskoda.Muuseumis on ajutised näitused, mis lisavad meeleolukat värvi Türiga seotud inimeste tegemistest ja hobidest.Kasuta võimalust, et külastada kahte muuseumit korraga!
Järva – Peetri kirik on suurim, kuid noorim kolme lööviline kodakirik Järvamaal. See luteri kirik on ehitatud 14. sajandi teisel veerandil. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt kõikide teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Eesti maakirikute seas on Järva-Peetri kiriku torn kõrgeim. Kirikuaias on näha iidne ratasrist. Kirik on suvel avatud teeliste kirikuna, muul ajal väljast vaadeldav.Kirikust möödub ka palverännakutee Piritalt Vastseliinani.
Järva-Jaani kiriku ehitamisele asuti 13. sajandi lõpul. Algselt ilma tornita ehitatud kirik koosneb pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on käärkamber. Ühelöövilisele kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised võlvid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. saj põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna jalg, mida kasutatud keskajal ka häbipostina. Kantsel pärineb 1648. aastast olles barokiajastu üks kaunimaid. Altari autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.
Mõisaaiast tänase kooliaiani. XVIII saj lõpul rajati barokkstiilis aed, XIX saj täiendati seda vabastiilis puistuga. Siiani on säilinud kaks ristkülikukujulist tiiki. Aiaga külgneva müüri sees asub aednikumaja. Mõisaajal asus aia juures kelder, täna on sissepääs suletud, seal elavad nahkhiired. Koostöös Norra ja Eesti spetsialistidega koostati 2014. aasta sügisel mõisa- ja taluaia taimede andmebaas ning loodi pärandtaimede kollektsioon. Kogu koolipere aitab aeda korras hoida, suvel on igal õpilasel aiatöö päev. Kohalik kogukond ja vilistlased on ka abiks. Praegu on aias üle saja taimeliigi.
