Category: yldine_kategooria_kultuur
Järva – Peetri kirik on suurim, kuid noorim kolme lööviline kodakirik Järvamaal. See luteri kirik on ehitatud 14. sajandi teisel veerandil. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt kõikide teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Eesti maakirikute seas on Järva-Peetri kiriku torn kõrgeim. Kirikuaias on näha iidne ratasrist. Kirik on suvel avatud teeliste kirikuna, muul ajal väljast vaadeldav.Kirikust möödub ka palverännakutee Piritalt Vastseliinani.
Järva-Jaani kiriku ehitamisele asuti 13. sajandi lõpul. Algselt ilma tornita ehitatud kirik koosneb pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on käärkamber. Ühelöövilisele kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised võlvid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. saj põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna jalg, mida kasutatud keskajal ka häbipostina. Kantsel pärineb 1648. aastast olles barokiajastu üks kaunimaid. Altari autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.
Pronkstahvli ja ristiga graniitrahn meenutab 23. augustil 1989. aastal 2 miljonist inimesest moodustunud 600 kilomeetri pikkust inimeste rivi – Balti ketti Balti teel. Kivi asub Särevere alevikus Tallinna–Arkma maantee ääres.
Mõisaaiast tänase kooliaiani. XVIII saj lõpul rajati barokkstiilis aed, XIX saj täiendati seda vabastiilis puistuga. Siiani on säilinud kaks ristkülikukujulist tiiki. Aiaga külgneva müüri sees asub aednikumaja. Mõisaajal asus aia juures kelder, täna on sissepääs suletud, seal elavad nahkhiired. Koostöös Norra ja Eesti spetsialistidega koostati 2014. aasta sügisel mõisa- ja taluaia taimede andmebaas ning loodi pärandtaimede kollektsioon. Kogu koolipere aitab aeda korras hoida, suvel on igal õpilasel aiatöö päev. Kohalik kogukond ja vilistlased on ka abiks. Praegu on aias üle saja taimeliigi.
Erilise ekspositsiooniga kogukonna eluolu kajastav koduloomuuseum asub Päinurme vanas kultuurimajas. Väljapanek on paigutatud 12 erinevasse ruumi, igaühes erinev teema. Rikkalik esemete kogu tutvustab peamiselt küla lähiminevikku, sest enamuse eksponeeritud esemetest on kogutud lähiümbrusest Muuseumi asutajaks oli kooliõpilane, Päinurmes elav, Ründo Mülts, kes asutamise ajal oli 16 aastane. Tema alustas lähtuvalt oma huvist vanavara kogumist. Muuseumi asutamise eest valiti asutaja 2008. aastal “Hea eeskuju” autasu vääriliseks. Muuseumi ringkäik võta ette koos giidiga, nii on põnevam!
Türil Vabriku pargis asub eriline puunotist pink, mis on pühendatud elukestvale õppele ning väärikate ülikooli Türi programmi kümne tegutsemisaasta täitumisele. Pink on omaette vaatamisväärsus, sest sellele nikerdatud puuskulptuurid väljendavad põlvkondade vahelist sidet, kus nii noorel kui vanal on teineteiselt palju õppida. Pingi autor on puuskulptuuride meister Andres Rattasepp.
Järvamaa vanim kirik Amblas on valminud 13. sajandil. Hoone on lihtne, kolmelööviline kodakirik. Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. Kirikul on maakirikute vanim kõrge kellatorn . Huvitav teada: Kiriku ladinakeelsest nimetusest Ampla Maria on tuletatud kohanimi Ambla. Kirikuaias hauaskulptuur „Poiss moonidega” ja Vabadussõja monument. Praegune tornikiiver ehitati 1857.a. ja on 49,5m kõrgune
