Kutsume endaga kaasa Järvamaad avastama – need on lood meie imelistest paikadest ja inimestest, kes annavad neile paikadele omapära ja väe.
Konnakülas, sellise nimega küla on tõesti Türi linnas, sai ühe maja osaks õnnelik puudutus – sisse kolis nakatava rõõmuga rahvas, teotahteline ja lahke. Ning ühel päeval avas lipilapilise päevinäinud katuse all uksed ka kohvik-resto Ajatu, millest on saanud tunnustatud reisisiht ja söögikoht.
Loe edasi ….
Jäägri villa rahvas noogutab ja väidab kui ühest suust, mida rohkem külalisele pakkuda seda väiksem on mure nende pärast. Mure, et nad igavusest hakkaks patuste asjadega tegelema. Jäägri villal on, mida külalisele pakkuda.
Loe edasi ….
Kõrvemaa ürgse looduse rüpes asub KalliSaba puhkemaja, millest selline nimi? Looduskaunis kohas oleva krundi Mägeda külla leidis mõnikümmend aastat tagasi vanaperemees oma pere tarbeks. Pani püsti elamu, et perel ja sugulastel oleks oma hubane pesa, kuhu tähtpäevadeks ja koolivaheaegadeks koguneda. Nimevaliku ajal olnud palju erinevaid variante, kuid võitjaks osutus pereema poolt pakutud KalliSaba, mis on pere lemmikute, koerte Kalli ja Saba nimed.
Kui hing ihkab suuremas koguses mõisaromantikat, õdusat atmosfääri, privaatset olemist ja südamlikku pererahvast, on aeg võtta sõidusuund Tori mõisa.
Poole tuhande elanikuga alevikus on olemas kõik, mida mõnusaks maaeluks vaja: rahvamaja, raamatukogu, lasteaed, põhikool, üks Eesti paremini säilinud romantilisi 19. sajandi puitkirikuid ning aleviku külalislahkuse keskus – lapsevankrite ajalugu efektselt esitlev Käru muuseum.
Ürgse looduse kutset järgides premeerid oma sisemist looduslast. Vana-Veski puhkekeskus pakub kõike, mida loodusel Kesk-Eestis pakkuda on – matkamist rabas ning imestust naturaalse ümbruse liigirohkuse üle ja seda kõike umbes 70 kilomeetrit pärast Tallinna lennujaama.
Loe edasi…
Järvamaa avastamata väärtmaastik Kodru raba matkarada saab alguse otse Järva-Madise Püha Matteuse kiriku kõrvalt. Umbes kilomeetrike tuleb astuda mööda multšiga kaetud rada sügislehti sahistades piki kasealleed. Terasem silm märkab metsas erinevaid seeni, näiteks valget käsnjat kasekäsnakut, millest tehtavat seenepaberit. Seejärel avardub vaade ja saad imetleda rabamaastiku värvide mängu edasi juba laudteel liikudes.
Mida arvata kohvikust, mille uksel on silt: “Olete jõudnud Wabakohvikusse ja kui uks on lahti, siis on see teie õnnepäev!” Aga just selline kohvik on Paides olemas.
Ronid uhiuue Simisalu vaatetorni tippu ja vaatad üle väljamäe. Mis aga on väljamägi? Anton Hansen Tammsaare, kelle kodukoha lähedal Simisalu asub, on väljamäge seletanud järgmiselt: “Harilikult puieta ja põõsasteta põllumägi (mitte heinamaa). Mõni puu või põõsas võib kasvada, nii nagu näiteks Vargamäe tipul mõned poolkuivanud männid.”
Mingi võluvägi Kirna mõisas peitub. Uskuda või mitte, pole oluline, tuleb lihtsalt kohale tulla, et kogeda, ise vastuseid otsida. Tuleneb see võluvägi ehk sellest, et Kirna mõis ja park asuvad maakoore suure murrangulõhe kohal, mida kinnitavad ka maapinna geoloogilised kaardid. Igatahes on siin midagi, mida silmaga ei näe, aga südamega ära tunneb see, kes usub iseenda ja looduse väesse.
Hindreku turismitalu ootab külalisi aastaringselt. Tule üksi või suurema seltskonnaga, lihtsalt sööma või oma üritust korraldama. Rahulik keskkond looduskaunis Valgma külas on viljakas pinnas uuteks elamusteks, mis jäävad kaunite mälestustena ajas kestma.
Vanas lastelaulus sõitsid kiisud Türile külla piilupardi rongiga. Aga kas tead, kui kelmikat nime kannab rahvale teada-tuntud oranži värvi Stadleri tehase rongimudel, millega saab täna Türile nii külla kui kohvikusse?
Oli aeg, kui kilplasi tunti kui kõige targemat rahvast maailmas, keda kõik valitsejad endale nõunikeks soovisid. Mis nendega juhtus, et kuulsaks said nad hoopis oma äraspidiste tempude poolest, sellest saab selgust kilplaste teemapargis ehk Kilplaste külas.
Väe talu perenaine Kristine leiab, et 15 minutit müravaba aega, et olla vaikuses, peaks kuuluma iga inimese päeva sisse. 15 minutit, mis oleks vaba mitte ainult välisest mürast, vaid ka sisemisest mõtete virvarrist. Lihtsalt püsida kõigi oma meeltega kohal ja hetkes iseendaga ja – iseendana.
Kas teadsid, et sõna “kohuke” hakati kasutama 1972. aastal? Enne seda kutsuti eestlaste ühte armastatumat maiustust kohupiimajuustukeseks. Kohukese saamislugu ja muid koore- ja piimaseid lugusid jutustatakse Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres.
Järva-Jaani alev on kõigi vanatehnika fanaatikute paradiis, eriti nende, kellele südamelähedane nõukogude periood Eestis, sest just selle ajastu teemamuuseumeid on Järva-Jaanis mitmeid.
Paide ja Türi vahel asuv Väätsa looduskaitseala matkarada üllatab loodussõpru oma kompaktsuse ja vaheldusrikkusega. Põnevaid leide jagub ringikujulise rabaraja igale kilomeetrile. Väike teerada viib loodushuvilise läbi iidse põlismetsa, mis kevadisel ajal valendab jänesekapsa õite ilust, matkaraja algusse.
Koeru Maarja Magdaleena kirik, üks vanemaid keskaegseid kirikuid Järvamaal ja Kesk-Eestis, kõrgub oma uhke tornikiivriga keset Koeru alevikku, vana kõrtsihoone vahetus läheduses. Ootab külastajaid. Ja ka spetsialiste, kel on kannatlikkust, aega ja vahendeid, et kiht-kihi haaval avada ilmarahvale kiriku värvikirev minevik.
Kõik, kes armastavad kiirust ja kardi- või mootorrattasõitu, lihtsalt peavad võtma suuna Eestimaa südamesse, Järvamaa metsade keskel asuvasse Aravete kardi- ja motokeskusse. Miks? Ikka sellepärast, et kasutada suurepärast võimalust parandada oma sõiduoskust ja arendada kiiruseid maailmatasemel võidusõidurajal.
Paide seostub Eesti inimestele eelkõige augustikuise arvamusfestivali, linna südameks oleva Vallimäe ja muistse nelja kuninga kurva saatusega. Kuid paene linn peidab endas sadu veel rohkesti põnevaid lugusid erinevatest ajastutest – kas teadsid, miks ei rajatud Paidesse ülikooli, millise maailmakuulsa kirjaniku vanaisa töötas Paides kreisiarstina, kelle auks on loodud paesümfoonia ning kui vana on tegelikult vallitorn? Osa neist lugudest leiad Paide vanalinna majade akendelt-ustelt QR-koodi skännides, suurema elamuse saamiseks soovitame linna avastada inspireeriva teejuhiga.
Loe edasi….
Kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel Paidest aga satud… Norrasse. Mitte küll Skandinaavia riiki, vaid hoopis Endla Looduskaitsealale. Eesti kõige sügavamate ja veerohkemate Norra allikateni viivad samanimelise mõisa varemete lähistelt algavad mõnusad metsased matkarajad. Kas sinul õnnestub luua silmside jäälinnuga, tekib kiusatus teha pai raja kõrval looklevatele tervendava väega taimedele või tahtmine mõõta allika sügavust? Kui kõrgele kerkib purskav allikas ja kust on Sopa allikas oma nime saanud?
Järvamaa asub teadagi Eestimaa südames, sestap pole ime, et siin asub ka Eesti keskaegsete teede ristumispunkt. Küll võib imeks panna seda, et just selles tähendusrikkas paigas, endise Väätsa vallamaja ruumides on kodu leidnud Põhja-Euroopa üks suurimaid rattakollektsioone. Täna leiab Eesti Jalgrattamuuseumi seitsmest näituseruumist ligi 150 jalgratast ja muidki rariteete, mis on magusad pärlid igale ajaloohuvilisele. Särav kollektsionäär, muuseumi rajaja ja hing Valdo Praust peab oluliseks esitleda ja tutvustada mitte ainult rattaid, vaid luua sügavamaid seoseid Eesti ajalooga.
Oled Eesti servast servani läbi käinud? Saame keskel kokku – lihtne tulla, mõnus olla.
Fotod: Silver Köster
„Imetledes Järvamaad“ lugude valmimist toetavad:
