Tuhat tunnet Järvamaalt

Meis kõigis on tuhandeid tundeid. Iga tunde taga on mingi lugu, mälestus või mõte. Elevus, igatsus, meelerahu, rõõm, nostalgia, turvatunne või lapsepõlvemälestusest tulev tundevirve. 

Visit Järva palus kuue nädala jooksul (10.11-21.12.21) nii praegustel ja endistel järvakatel kui ka inimestel üle Eesti sõnastada oma tundeid seoses Järvamaaga.

Siin on kokku 92 mõttemõlgutust Sulle lugemiseks ja äratundmiseks:

  1. Järvamaa on minu kodu. Järvamaal on endiselt paljud inimesed maaga seotud. Nad on pigem tõsised ja kinnised, võib-olla isegi murelikud.  Piret
  2. Tunne on pühalik. Tunnen end  pühitsetuna pühas paigas. On teada fakt, et kirikud ja enamus mõisaid ehitati Maarahva pühadesse paikadesse. Need kohad on aastatuhandete jooksul olnud kohalikele puhtad ja pühad. Sarnast tunnet olen tundnud üle Järvamaa mitmes kohas: Pähklimäe hiiemäel Karjakülas, Änari hiieallikatel, Norra allikatel, saarel Kolu mõisa pargis, Imavere ohvrikivi juures, Kirna mõisa pargis, Laupa mõisa pargis, Türi kirikumäel, Järva- Peetri kirikuaias, Paide linnuse juures. Ülo
  3. Kui siia ca 15 aastat tagasi kolisime, siis põhiargument Järvamaa kasuks oli see, et siit on igale poole enam-vähem üks maa minna. Nüüd, 15 aastat hiljem, on kindel teadmine ja tunne, et siit ei ole mitte ainult hea igale poole minna, vaid siia on ka igalt poolt hea ja mugav tulla. Üks ameeriklane nentis, et see on vaat et ideaalne koht rahvusvaheliste sõprade kokkusaamiseks, sest rahvusvaheline lennujaam on siinsamas, ja kõik on käe-jala juures. Järvamaale saab igalt poolt, ja siia on lihtne tulla. Martin
  4. Järvamaa on parim paik elamiseks kui sa tahad olla sõprade keskel, igal pool mujal elades oleksid sa sõprade ääres. Ja see, et me elame keskel, ei tähenda, et me oleme keskpärased, me oleme suurepärased. Küllike
  5. Järvamaal on ilusad metsad ja rabad, aga siin on ka väga toredad inimesed. Need inimesed aitavad ellu viia sinu unistusi. Minu jaoks Järvamaa tähendab seda kohta, kus sa saad teha seda, mida sa tahad. Siin ei ole väga palju turismiatraktsioone, ja minu jaoks tähendab see võimalust. Sa saad luua midagi väga põnevat kogu Eesti, kogu maailma jaoks. Aljona
  6. Järvamaa on fantastiline koht elamiseks. Kui käin kas mujal Eestis või välismaal, tahan siia ikka tagasi tulla. Siin ümbritsevad mind parimad inimesed ja parimad võimalused.  Arto
  7. Mulle tundub, et Järvamaa on väga musikaalne maakond ja Paide on väga musikaalne linn. Minu esimene esinemine koos kooriansambliga toimus 1965. aastal just Paides, laulsime Pilvi Üllaste laulu “Kui kiisu läks kõndima.” Saatuse tahtel olen siia sattunud. Olen tööd teinud sadade lastega ja ukse taga on kogu aeg lapsi, kes tahavad laulda. See teeb rõõmu. See teeb õnnelikuks. Sirje
  8. Saan uhkena öelda, et olen läbi ja läbi järvakas, minu algus on siin ja ilmselt ka lõpetan siin. Tiina
  9. Kolm mõtet torkab pähe seoses Järvamaaga: minu kodu kui kindlus, tammsaarelik tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus ning lapsepõlv, mida olen tundnud ise ja mida tunnevad ka praegu mu lapsed. Tuuli
  10. Kõik järvakate hädad algavad sellest, et nad ei suuda lihtsalt paigal istuda. Tarvis on pere luua, juured alla ajada, pühenduda tegemistele, genereerida uusi nutikaid ideid, oma kogukonnaga lahedaid asju ja kõige selle juures on alati üks törts huumorit. Kirsika
  11. Kuigi õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja vahel ka armastus, siis tunnen mina end siin, Järvamaal juba 21 aastat õnnelikuna. Kirsika
  12. Kui Järvamaale mõtlen, siis Saaremaal sündinuna tuleb esimesena meelde, et siin pole merd. See merest eemal olemise tunne on mulle ühtpidi tuttav, aga teistpidi  – kui ma juba siin olen, siis selle avaruse annavad kätte mingid teised asjad – metsad, põllud ja rabad. Ma arvan, et seda avarust on kõigile vaja, see tuleb kuskilt üles leida. Jan
  13. Kodru raba matkarajalKoht, kus pole kunagi kiire. *Anonüümne kirjutaja
  14. Järvamaal on Türi linn, üks ja ainumas terves maailmas! Triinu
  15. Elu südamaal, kogu ülejäänud Eesti kiviviske kaugusel, see on see, mis mind kõnetab. Triinu
  16. Öeldakse küll, et lapsepõlve maitsed saadavad kogu elu. Vanemate sõnul sai lapsepõlves kuuseriisikaid söödud nii et küll ja veel, aga 20ndate keskpaika jõudes kehitasin õlgu – mis seal ikka nii erilist võiks olla. Aga kui siis Vargamäe kuuskede alt korjatud kuuseriisikad võiga praetuna värske kartuli kõrval olid, olin valmis marineeritud männiriisikatele truudust murdma. Nüüd eksisteerivad nad mõlemad mu keldris hoidiste riiulil ja pühadelaual. Kristi
  17. Järvamaal on palju ägedaid kohanimesid: Ammuta, Mõnuvere, Sandiväsitaja, Norra, Rõhu, Vissuvere, Kolu, Kõdu ja Käru jne. Alati on hästi põnev lugeda ja kuulata, kuidas mõni koht on oma nime saanud. Kristi
  18. Imavere uus üürimaja on mega! * Anonüümne
  19. Järvamaa viljakas mullas on kasvanud maailma kõige ägedam Jaan Pehk. *Anonüümne
  20. Esna galerii on suur värske sõõm kultuuri ja kunsti ja käsitööd. Imeline! *Anonüümne
  21. Vargamäelik avarus. Aune
  22. Palju muuseume. Aune
  23. Rabad. Aune
  24. Tagametsa skaudilaager – palju toredaid mälestusi, sõpradega õhtud lõkke ääres. Aune
  25. Järvamaa oma soode, rabade, metsade, põldude  ja väikelinnadega on parim, mida elukeskkonnalt tahta. Järvakas on uskumatult järjekindel, aateline ja kultuurisõbralik. Jane
  26. Need Järvamaa inimesed!  Nendega võib alati suuri tegusid teha. Jane
  27. Paide on parim paik elamiseks. Paidest on liikuda kõikjale mõnusalt paras maa. Alati kui kaugemalt tulen ja sõidan autoga üle mõne Pärnu jõe silla, valdab mind tõeline rahu ning äratundmine. Olen kodus. See on koht, kus olen alati tahtnud olla. Rahulik, samas piisavalt tempokas. Jane
  28. Olen esimest põlve järvakas ja üdini armunud siinsesse keskkonda, inimestesse ja nende tegemistesse. Jane
  29. Iga rohenäpu ja käsitöö huvilise aasta tippsündmus Türi Lillelaat. *Anonüümne
  30. Toidukoht Sämmi Grill. *Anonüümne
  31. Türi aedlinna kohvikute päev.*Anonüümne
  32. Vaksali kohvikMind valdab suur õnne, rõõmu ja tänutunne elada nii kaunis kohas Järvamaal nagu Viisu! *Anonüümne
  33. Meie kodukant Viisu sai uue korrastatud ilme tänu külakogukonna eestvedajate. Kogukonna rahvas aitas üksmeelselt kaasa ilu loomisele: vanad puud võeti maha ja kännud juuriti välja. Ühiste jõududega on istutatud üle 300 uue põõsa ja puu. Lastele on loodud mängu- ja spordiväljakud, pargis on laululava, lisaks rahvamaja rekonstrueerimine, veekogude loomine. See kõik on teoks saanud kogukonna toel ja kaasabil, et meil ja meie tulevastel põlvedel oleks kaunis kodukant elamiseks. Viisut külastavad inimesed naudivad meie ilu ja õhkavad – ah, kui kaunis teil kõik on! *Anonüümne
  34. Mulle meenuvad Järvamaa saagirikkad põllud ja lüpsikari. Meenub, kuidas 100 lehma sõi ühes koplis, lüpsmine toimus sealsamas lüpsiagregaadi juures. Tavaliselt olid koplid liigendatud (mitu koplit koos). Kopleid oli mitmes kohas. Kui ühest külast sai toit otsa, siis koliti nii kari kui lüpsimasinad teise külla. Kõigil lehmadel olid nimed ja karja kolimise juht pidi loomi nimepidi tundma ning loomad pidid talle kuuletuma (ja kuuletusid ka). Külasid oli karja kolimisest ette teavitatud ja maade (peenarde) omanikud olid oma valdusi tee ääres kaitsmas. Imekombel toimus see kõik viperusteta, sellist kolimist tehti suve jooksul ikka korduvalt (vb 10 korda). Mitmel korral oli võimalus olla karja kolimise juht – see oli võimas tunne – sõita jalgrattaga karja ees ja hõigata teatud lehmi nimepidi endale järgnema ning ülejäänud kari järgnes neile. Olid ajad ja hetked, mis ei unune … Maie
  35. Kodu. Vanavanemad. Lapsepõlv. Rahu ja vaikus *Anonüümne
  36. Järva-Jaani, alguses vanatehnika varjupaik, nüüd koos tuletõrjemuuseumiga on meie pere iga-aastane must be külastus. Pere meespoolel kulub seal alati rohkem aega ja iga kord lisandub uusi avastusi ja mõtteid. Autopark oma käega katsutavate võimalustega on meie praegu 9-aastase poja vaieldamatu lemmik. *Anonüümne
  37. Armastan Paidet, armas väikelinn, kus elab suure südamega kursuseõde! *Anonüümne
  38. Kes ei teaks arvamusfestifali? Kohtumispaik, kus pead olema! Kui sa sellel ei osale, siis sind nagu poleks olemaski 🙂 Kõik teavad, kuulevad, arutavad, jagavad ka kuid pärast toimunud üritust. Kui see pole oluline, siis mis veel?* Anonüümne  
  39. Kui ühte paika mahub nii palju ilu, siis rohkem pole sõnu ju vajagi! *Anonüümne
  40. Türi lillelaat, kui palju lilli ja funi. Auga ära teeninud kevadpealinna tiitli! *Anonüümne
  41. Kuumimad peod on olnud kunagi Järvamaal. TRE sünnipäeva peod, Kilplaste koja üritused, Paide restorani peod, Paide Ekvaator, Paide Parkali lokaal, jne, jne. Paides on neid kohti olnud ikka omajagu; lisaks Kaalepi, Aravete, Järva-Jaani ja Ahula diskod (olid ajad). Enam ei mäleta asutuste ja kohtade nimesidki, aeg läheb ruttu ja nüristab mälu.*Anonüümne
  42. Kõige kaunim päikeseloojang on Müüsleri metsade tagant künka otsast, silmapiiril pole muud kui puutumata loodus, värvikirev taevas ja hing hakkab iseenesest helisema, tuntav rahu tuleb hinge. Pille
  43. Kui keegi ütleb Järvamaa, siis lisaks kodule meenuvad mulle lõhnad suvest, kollastelt põldudest, mesilaste tarudest ja õhtu hämaruses laulvatest ritsikatest. Pille
  44. Maal on imeline, lähed poodi, hüüad juba ukselt “Tere hommikust!” ja inimesed vastavad sulle. Tunnen, et hoolime inimestest enda ümber. Pille
  45. Mulle meeldib talv. See kuidas lumi katab kõik valge vaibaga ja annab võimaluse loodusel puhata, tekitab minus juba kerge jõulutunde, piisab ainult lumestki. Aga autoga sõita ma siis ei sooviks. Pille
  46. Köisis, kodu lähedal on teeristil suur vana vaher, olen lastele juba aastaid rääkinud: varsti oleme kodus, kodupuu paistab juba. Pille
  47. JärvamaaJärvamaa on kodu – soe, avatud, imeline! Tunnen, et just siin ma tahan oma lastele juured kasvatada. Merli
  48. Suveõhtustes rabades sookaili lämmatav lõhn – rahu ja vaikuse tunne. Merli
  49. Aastaringsetel teetöödel aurava asfalti lõhn – muutumiste tunne. Merli
  50. Paekarjääri lõhkamise mürina kõhe tunne. Merli
  51. Muuseumide, kirikute ja mõisate avastamise tunne. Merli 
  52. Ärevustunne enne Arvamusfestivali. Merli
  53. Rahulik ja helge õnneliku lapsepõlve ja vabaduse tunne, sest peamiselt sai seal aega veedetud suvel, kui oli koolivaheaeg. *Anonüümne
  54. See tädi sünnipäevale sõitmise tunne jaanipäeva paiku, kui isa pidas tee ääres auto kinni, et saaksime kraavist haarata mõned taimed, millest sündis teel olles lillekimp sünnipäevalapsele. Kimp sai enamasti väga originaalne, nagu sünnipäevalaps ka oli (võis sisaldada ka nõgeseid või ohakaid, kõik ju tegelikult ilusad taimed). *Anonüümne
  55. Kui sulgen silmad, näen endiselt metsmaasika välja liivakarjääris. Ma ei tea, kus see asus, aga sellises kohas sai reaalselt käidud. *Anonüümne
  56. Vabaduse tunne, Vao küla rabas seenel ja marjul käimised. *Anonüümne
  57. Suvi ja pikad valged õhtud, Väinjärve veepeo möll, ja et telgis oli suve lõpus juba päris külm magada. *Anonüümne
  58. Need imelised ja salapärased Kõrvemaa soosaared. Soos olles tunned eemalt kõrguvate soosaarte kutset. Aga milline see saar olla võib? On seal lopsaka taimestikuga salumets kuldkingade ja teiste orhideedega? Või hoopis suurte sipelgapesade, pohlade ja seentega palumets? Või on see hämar karukäpajälgede ja inimpelglike lindudega laanemets? Või liivased künkad mägralinnakutega? Või on saar olnud mõisniku käsul soosaartele aetud peredele poolteist sajandit koduks?  Sealse taluelu tunnistajateks võivad olla elumaja vundament, talulauda kivimüürid, kiviaed, uruloomade poolt asustatud kelder või metsistunud tara- ja pihlenela võsa. Aga saarte vahel soos on veel praegugi näha suve- ja taliteede kohad. Kunagi oli igal soosaarel ka nimi. Praegu tuntakse nimepidi vaid suuremaid, kuid väiksemate, karjapoiste pandud nimedega saari, enam mitte. Järvamaa on mitmekesise looduse, väärilise ajaloo ja kultuuritraditsioonidega kodumaakond, mille üle tasub uhke olla.    Ester
  59. Olen põline järvakas, siin sündinud, siin kasvanud, siin koolis käinud, siin pere loonud ja lapsed suureks kasvatanud ning nüüd veedan vanaduspõlvele eelnevaid aastaid. Pole kordagi kahetsenud, et olen kogu teadliku elu veetnud Järvamaal. *Anonüümne
  60. Elan Kesk-Järvamaal mitmekülgse loodusega paigas. Minu kodukoha ümbruskonnas on metsad ja rabad, kus on väga paljud meie looduses kasvavad marja- ja seeneliigid esindatud. Olen väga positiivselt meelestatud ja veidi uhke, et mul on võimalus ise korjata loodusest sellist marja või seent, mis mulle ja me perele meeldivad. Võin korjata metsmaasikaid, metsvaarikaid, mustikaid, murakaid, pohli, sinikaid, lillakaid jne. Ka parimad seeneliigid on kõik olemas: kukeseened, kuuseriisikad, võiseened, männiriisikad, palju erinevaid pilvikuid jne.*Anonüümne
  61. Minu lapsepõlv möödus Järvamaal, ühes väikeses külas. Tunnen suurimat heameelt, et minu mängumaa oli vana mõisapark. Selles mõisapargis tekkis huvi looduse ja pargis kasvavate puude ja põõsaste vastu. Kirg selle kõige vastu viis mind elus edasi. Tunnen end väga hästi, kui saan kuskil oma loodusega seonduvaid tähelepanekuid jagada.*Anonüümne
  62. Tori mõisTore on tõdeda, et kohas, kus elan, on väga hea ühistranspordiga liikumine. Tihe bussiliiklus maakonna keskusega. Meil on otseühendus Rakverega ja Pärnuga. Arvestades, et on kohti, kus nädalas käib buss paar korda, siis tunnen, et meie kandi rahvas on väga õnnelik.*Anonüümne
  63. Elan Järvamaal kohas, kust linnulennul ca 15-20 km raadiusega on peaaegu 30 mõisa. Kuigi jah, kõik pole enam päris säilinud, kuid kui ringsõidu tegime, siis kõik mõisakohad on veel leitavad. Hämmastav, et meie piirkond on nii tihedalt mõisatega asustatud olnud. Mõned on väga uhkelt üles vuntsitud.*Anonüümne
  64. Olen olnud teadlik ühistranspordi eelistaja ja mäletan, kui bussid sõitsid ümber Mäo kolmnurga, peatudes kahes erinevas nö kolmnurga tipus (osa busse Paide -Rakvere suunal, osa teises Tallinn-Tartu suunal, kuid mitte mõlemas). Tallinn – Tartu liiklus oli tipp-tundidel nõnda tihe, et jalakäijal tee ületamine oli ohtlik, sageli võimatu. Paaril korral jäingi Tartu poole minevast bussist maha, sest ei saanud üle tee. Buss tuli, peatus ja sõitis ära – mina ootasin võimalust teed ületada. Suur oli rõõm, kui igatsus tühjaltseisvale Mäo kolmnurgale rajatavast bussiterminalist teoks sai. See on üks reisijasõbralikumaid bussiterminale – kõik vajalik ja isegi rohkem on olemas: soe ooteruum, tualetid, elektrooniline tabloo, parkla, sõiduvõimalused eri suundades, isegi lugemisvara …Oli busse ja kasutajaid – kui ühel bussil polnud kohti, oli parem oodata järgmist, sest Tallinn-Tartu suunal sõitis 2-3 bussi tunnis (olenevalt kellaajast). Valus ja kurb on, kui kuuled autostunud inimeste arvamusi, mis naeruvääristavad selle ehitajaid. Valus on, et bussid ei sõida Mäo terminali, et need peatuvad pigem Mäekülas, kus on analoogsed teeületuse ohud nagu kunagi oli Mäos … Seega rõõm ja kurbus käsikäes, nagu elus ikka. Mis muudaks olukorda – ma ei tea, kuid ehk oleks abi sellest, kui ametiautode kasutajad iga kuu ühe päeva peaksid liikuma vaid ühistransporti kasutades. Maie
  65. Järvamaa on muinasmaa. Piret
  66. Mina leidsin Järvamaalt kaaslase kogu eluks.*Anonüümne
  67. Kabala Laulupidu! Igal aastal, täpselt samal ajal ja samas kohas. See kindel tunne, et kuulud kuhugi ja oled osa millestki enamast! Jane
  68. Väe taluSündisin siia, Järvamaale. Eks sellega sain juured alla. Ükskõik kuhu on elutee mind viinud, olen leidnud alati tee tagasi. Tagasi laiade põldude vahele. Tagasi sügavate metsade keskele. Metsas leian rahu! Vahet pole, mis eesmärgil metsa minna. Järvamaal on palju häid seene- ja mustika metsi. On kohti, kus matkata. On jalutamiseks häiď metsaradu. Ka jahimees leiab endale asu. Mulle meeldib jahionne uurida, loomade laskmine pole minu rida. Kuid vahva on kodus, kus on turvaline. Minul, minu lastel ja meie loomadel ning metsloomadki tunnevad siinkandis end hästi. Ei unune iial see tunne, mis valdas mind kui nägin köögiaknast üle põllu meie kodupoole liikumas suurel kiirusel üht looma. Kuna oli suvi ja vili pikk ning silmanägemine on mul nagu ta on, ei suutnud aru saada, mis loomaga tegu. Kutsusin lapsed ja mehe ka vaatama. Lastest keegi arvas, et karu (naabrimees oli eelmisel nädalal rääkinud, et tööle sõites nägi meie hoovi lähedal teed ületavat karu). Ehmusin ja jooksin ruttu õue. Koer vaja tuppa saada! Kui need kaklema peaks, ei jää meie armsast koerast midagi järele. Koer aina haugub ja koostööd ei teinud, vaja ju kodu kaitsta (meil suur õuekoer/koduvalvur)! Lõpuks sain koera esikusse ja mees karjub: “siga”! Loom põllul jõudis juba lastemängumajani ja siis nägin minagi. Siga! Suur-suur metssiga! Mees tormas välja, ahjuroop käes – siga minema ajama! Mina hoidsin koera kinni ja lapsed vaatasid aknal. Kino täie raha eest. Hirm, ootus, uudishimu ja õnn – kõik korraga valdasid mind sel hetkel. Metssiga tahtis meile külla tulla, aga me ei soovinud teda seekord võõrustada.*Anonüümne
  69. Ühel suvel elas meie põllul ja eemal metsas hunt. Esmakordselt, kui sellest kuulsin, ei uskunud. Paar nädalat hiljem nägin ise teda põllul jalutamas. Hirm oli suur.  Üksi sel suvel last käruga õue magama ei julgenud jätta. Suured lapsed käisid muidu omapäi põllul mängimas, nüüd oli nädalaks keeld. Metsloom kardab inimest ja ei tule iial vabatahtlikult metsast põllule, kui lapsed sõjakisa teevad. Rebane, kits ja jänes elavad meie põllul, neid ma ju ei karda. Aga karu ja hunt suuremad loomad võivad mu pisikesele koerale liiga teha.*Anonüümne
  70. Isa rääkis, et kui ma laps olin, tulid karupojad meiega mängima. Eemalt töökaaslastega vaatasid ja palvetasid, et karuema välja ei ilmuks. Mingi hetk nägid –  suur tume kogu ilmus metsaservast ja karupojad panid metsapoole jooksu. *Anonüümne
  71. Armastus liigub siin ringi. Minagi leidsin enda oma Järvamaalt. Kaasa pärit Virumaalt, aga Järvamaa peol tutvusime ja nüüd me siin elame, keset põlde. Eks Kilplane ikka veab palgi mäe tippu ja siis veeretab taas alla….*Anonüümne
  72. Vinged söögikohad Sämmi grill – toit maitsev ja portsjon suur. Mäeküla ja Paide pizza – sellist pizzat mujalt ei saa! Kreisi trahter, Tanksemäe Saffer Albu kandis, Janune kägu, Vallitorn, jne. Kohalikes väikepoodides on selliseid maiustusi, mida kuskil suures poeketis ei leia (Lokuta,Türi kandis, Väätsa). *Anonüümne
  73. Mõisad – ilusad ja tähtsad. Paljudesse tehtud koolid ka suvel teevad mingeid ekskursioone (Väätsa, Albu, Koeru, jne).*Anonüümne
  74. Imelise suveõhtu saab veeta augustis Käravete Järvemuusika õhtul, korralik turvaline mänguväljak kohe sealsamas.*Anonüümne
  75. Juulis vanavara laat Seidlas, üliäge koht ja palju vingeid üritusi seal tehtud. Ka rammumeeste võistlus.*Anonüümne
  76. Paides Linnameeskond ja nende mängud suvel, elamus spordisõpradele. *Anonüümne
  77. Discgolfi rajad igal pool + võistlused.Türi-Allikul saab mängida bowlingut ja Aravetel saab sõita karti. Palju põnevat. Lisaks kalastuskohad. Oh lõputu nimekiri. *Anonüümne
  78. Järvamaal on kõike ja aina juurde tuleb. Umbes 100km igast Eesti otsast, hea tulla. *Anonüümne
  79. Kodune tunne. Paide linn tundub vana ja väärikas. Rahulik ja veidi uimane. Merle
  80. Järvamaal on palju põnevat avastamist. See on üks ütlemata huvitav ja mitmekesine maakond, nii looduslikult kui ka kultuuriliselt. Vaatamist, uudistamist, avastamist jagub lausa mitmeteks päevadeks. Tegevust jagub nii looduse armastajale kui ka kultuuri ja ajaloo austajale. Nii aktiivse ja seiklusliku puhkuse otsijale kui ka vaikuse, rahu ja romantika armastajale. Pille 
  81. Kabala mõisa ahjude soojus külmal ajal või kiviseintesse talletatud jahedus palaval suvepäeval. Tuledesäras Imavere kohale kõrguvad aurupilved ja mõnusalt magus okaspuidu lõhn. Jaanus
  82. Mind köidab väga väeline Kirna. Olen mõisas ja pargis korduvalt elamuslikult aega veetnud, vedanud sinna sõpru-sugulasi ning olen nõus ikka ja jälle tagasi minema. Tulpide õitsemise ajal kohe kindlasti. Soovitan kõigile! Tiina
  83. KIrna mõisVaikus, mida pakuvad rohked sooalad; austus oma kuulsate kaaskodanike vastu, nende loomingu väärtustamine, eksponeerimine, säilitamine; sädeinimesed, kes seda teevad (Kärner, Praust jpt). Pille
  84. Minu jaoks on Järvamaa kõige ägedam maakond ja Lehtmetsa selle kõige toredam küla. On tulnud ettepanekuid mujale kolida, aga POLE VÕIMALIK! EI SAA! Mul on alust karta, et need minu inimesed siit külast ei ole valmis minuga koos kolima ja ma pole valmis kedagi neist maha jätma. Kusjuures… kui nüüd naaberküla inimeste peale mõelda, tekib üsna samasugune probleem. Üks hästi armas ühine tegemine on materialiseerumas ja minu elevust, ärevust, imetlust ja rõõmu on võõral raske ette kujutada. Külarahvas vist pisut kujutab. Küllike
  85. Järvamaa on kodune, turvaline ja tuttav, looduslähedane ja südames! Barbi
  86. Kui pealinnast Järvamaale kolisin, hoiatasid mind kohalikud, et järvalane tahab, et teda isiklikult kutsutakse. Vastu ei vaielnud, aga ei tahtnud ka hästi uskuda – kellel see aeg kõiki neid sadu inimesi läbi helistada! Mida ma ei teadnud, oli see, et tuli teada n-ö võtmeisikuid, kellele helistada. 15-20 aastat tagasi ei teadnud suunamudimisest kui elustiilist siinkandis veel midagi, aga see on alati olemas olnud, ja mulle tundub, et järvalased jälgivad oma suunamudijaid vägagi. Birgit 
  87. Elasin põldude keskel. Tuulevaikust oli seal harva. Süda- ja hilissuvised põllud meenutasid mulle oma tuules liikuvate viljapeadega loojangupäikeses merd. Võisin õuel tundide kaupa istuda ja seda vaadelda. Seal, koduõuel, ja hiljem toas, arvuti taga, sündisid nii mõnedki luuletused, sõnad lauludele ja mõtisklused, mis nüüdseks raamatusse jõudnud. Raamatu kaanepiltki on Järvamaalt, Müüsleri küngastel tehtud. Tänutunne mõeldes kõigele, mis kogetud, on suur. Birgit 
  88. See Köisi risti vaher. Kaheharuline. Kui olin laps, ütlesid vanemad ikka, et kui see puu paistab, siis oleme kodus. Kas siis aeti meid pikalt sõidult üles või ei tohtinud enam magama jääda. Hiljem kasutasin sama puud oma last äratades või ärkvel püsima keelitamiseks. Paide poolt tulles paistab see kaugele. Mujalt tulles olid teised märgid – kas Müüsleri oma tänavavalgustusega või üle põldude paistev kodumaja. Kohe-oleme-kodus märgid. 
  89. Kunagisele kodukandile mõeldes meenuvad esmalt ikka ühised tegemised. Üks hullult ägedam kui teine. Naeratus näol mõtlen tagasi, kuidas võõpasime bussipeatused seelikutriibuliseks või kuidas kogukonda liitis ausamba korrastamise projekt. Mulle väga meeldib ka kunagisest Kareda vallast alguse saanud komme, kuidas vallajuhid viisid tule küladesse laiali, kaasas jaanijoogid (sh autojuhtidele). Nii mõnelgi pool võeti neid kaetud lauaga vastu. 
  90. Järvamaal on nii rahulik nagu oleks aastaringselt jõulud. Priit
  91. Inimesed on nii mõnusalt kinnised, et mitte keegi ei tüüta sind. Võõrale ei ütelda kunagi niisama “tere”. Priit
  92. Sportimiseks on nii palju taskukohaseid võimalusi, et selleks ongi inimesed rahulikud. Priit

Ideekorje link jääb avatuks 2021.aasta lõpuni.   https://bit.ly/1000tunnet Jagage killukest oma tundemaailma teistega!