Järvamaa turismiinfo

Juba aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga, mida peetakse Türil, Kalevi tänava väljakul. Türi Lillelaatadel esitleb oma kaupu 700 kaubapakkujat. Laata külastab kümneid tuhandeid inimesi. Laadal esindatud aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad teevad rikkalikult pakkumisi, millest iga aiahuviline võib leida täiendust oma koduaiale. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid esitavad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Laata saadab mõnus meelelahutusprogramm.

Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada? See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks. Sipsik on kangelane! Osades Merilin Kirbits, Tanel Ting, Jürgen Gansen. Sihtgrupp lapsed alates 4. eluaastast. Etenduse pikkus 40 minutit. Esietendus 7. detsember 2018.

“Carmen” on Georges Bizet 1875. aastal loodud ooper, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Esietendusel vilistati teos välja ja kriitikud andsid sellele hävitavaid hinnanguid. Kolme kuu pärast Bizet suri, nägemata kunagi reaalsust, kus “Carmen” kõlab igapäevaselt ooperilavadel ja dušikabiinides üle maailma.Peeter Volkonski, Paide Teatri ja Musta Kasti “Carmen” pöördub tagasi juurte juurde, pannes nii näitlejad kui publiku tundmatusse olukorda. Mis juhtub, kui ooperit esitavad draamanäitlejad, kellel puudub klassikalise laulu kool ja kellest mõned ei pea rangelt võttes viisigi? Ajal, kui tantsuetendusi teevad inimesed ilma traditsioonilise balletikoolita, ei tohiks see iseenesest olla problem, kuid siiski? “Carmen” on lugu kirgedest ja saatusest,…

Autor Tuomas Kyrö Lavastaja Eili Neuhaus Osades Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale järelehüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski tunnistada – vana Toriseja on elus korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb, kuidas asjale vaadata.

Lavastus on valminud rühmatööna Idee ja teostus Toomas Suuman, Silja Miks, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu, Vootele Ruusmaa (külalisena), Teno Kongi (külalisena) Muusikast pakatavad näitlejad on välja valinud oma lemmikviisid ja toovad need rõõmuga teieni. Lavastuses kuuleb laule estraadiklassikast kaasajani, Artur Rinnest Vaiko Eplikuni, sekka Queen ja The Beatles. Rõõmsad ja lüürilised laulud viivad kuulajad seiklema elu ja armastuse radadele. Laval on viis meest ja üks naine ning õhtu möödub vallatu koketeerimise saatel. Tahad või ei, aga laul teeb rinna rõõmsaks.

Kõik Shakespeare’i teosed (lühendatult) ühe teatriõhtuga ja sama palju nalja kui püstijala komöödias!  Oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i looming, ehk suure meistri kõik näidendid, mida on rohkem kui 30 ja lisaks 154 sonetti. Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield Tõlkija Anu Lamp Lavastaja Sander Pukk Kunstnik Annika Lindemann Helilooja Veiko Tubin Mängivad Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk. Etendus on kahes vaatuses, ca 2h 25´.

Suures saalis esineb meelelahutusagentuur Showstoppers kavaga, mis pühendatud legendaarsele ansamblile The Queen. Solistid Inga ja Karl-Erik Tamme. Tantsusaalis armastatud Kaire Vilgats ja ansambel Funkifize. Toitlustab 4SistersKitchen Catering. Igale külastajale suupisted ning tervitusjook. Laudade tellimine www.pamt.ee

Lossimuusika ja Uus Kontsert esitlevad:Bach in D Irina Zahharenkova – klaver Kammerorkester ME103, kontsertmeister Linda-Anette Verte. Kaastegevad flötist Liina Fidelman ja viiuldaja Marie-Helen Aavakivi. Rahvusvahelise Leipzigi Bachi konkursi võitja Irina Zahharenkova mängib muusikaloo kõigi aegade suurima helilooja armastatud teoseid. Kavas Johann Sebastian Bachi klahvpillikontserdid D-duur BWV 1054 ja d-moll BWV 1052 ning Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur BWV 1050.

Charles Perrault ja vendade Grimmide muinasjuttude ainetel. Me teame kõik seda lugu väikesest punase mütsiga tüdrukust, kes kohtus teel vanaema juurde mitte just kõige humaansemaid plaane pidava hundiga.  Erinevad variatsioonid tuntud loost, mida ka paljud 19. ja 20. sajandi klassikud omal moel analüüsida proovinud. Võtame selle ammu tuntud loo uuesti vaagida, et kes see Punamütsike oli, kes keda ikka ära süüa tahtis ja mismoodi see lugu tänapäevaselt välja paista võiks. Lavastaja Aarne Mägi Kunstnik Mae Kivilo Mängivad Lee Trei (Eesti Noorsooteater), Tanel Ting ja Markus Habakukk Kestvus 40 min

Eesti kirikute tornikuked kuulutavad: tulekul on Kukerpillide ajalooline kontserttuur “Kukerpillid kukega kirikutes”! Eestis on kukk tornitipus ligi neljakümnel kirikul. Kukerpillid on neist välja valinud 8, kus antakse pühapäevast pühapäevani, 4.-11.07.2021 kaheksa headusele kutsuvat kontserti. Kuke sümboolikal on tänu selle linnu erilistele omadustele väga mitmekülgne tähendus paljude rahvaste jaoks. Eesti vanarahvas nägi kukes kaitset pikse, rahe ja kurjade vaimude vastu. Kukel arvati olema eriline vägi. Kristlastel on kukk olnud juba varastest aegadest ülestõusmise sümbol. Kukk tähistas valmisolekut Kristuse vastuvõtmiseks tema taastulekul, aga samal ajal ka valvelolekut kuradi rünnakute vastu. Kukerpillid kutsuvad: “Kukega kurjale vastu!”

“Kolm meest ja naine” ehk et Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas kontsert. Sõna “tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest et seda kasutati palju 1990ndatel. Peamiselt küll asjade kontekstis. Kuid mis see kontserdki lõppeks muud on kui üks suur, hea asi. Käega katsuda küll ei saa, kuid erinevatele meeltele teeb pai. Erinevad meeled said puudutatud ja lahutatud juba sama seltskonna eelmise, esimese ja väga publikumenuka ühise kavaga – “3 meest, naine ja kontsert”. Ning kuna omavaheline olemine laval, aga ka selle taga, sai tookord nii mõnus, siis otsustatigi, et tuleb…

Elamusretkede 2021. aasta esimene sügisretk viib meid räätsadel uudistama Järvamaal asuvat Tõugussaare raba koos sealse võimsa Tõugu rabajärvega ning seda hetkel kui raba on kaunimas sügiseses kollakas-punases pidurüüs! Selle raba teeb ka eriliseks laudteede puudumine – ei ühtegi meetrit laudteed. Säilinud on ehe Eestimaa raba koos sadade laugastega! Lisaks rabale avastame ka endise turbatööstuse radu ja vaatame, kuidas loodus kogub jõudu endises turbamaardlas. Retke pikkuseks on ca 10 km. Kiire sammuga grupil tuleb varuda ca 4 tundi ja aeglasema sammuga grupil – ca 5 tundi. Räätsade rent: 7€

Taas on Kaunimate Aastate Vennaskond oma publikut uue kontsertkavaga rõõmustamas! Andres, Hannes, Jüri, Indrek ja Toomas on nostalgilise tagasivaatena kimpu kogunud oma noorus- ja kujunemisaja  olulisemad laulud „säravatest seitsmekümnendatest“, mil muru oli mõistagi rohelisem ja taevas võrratult sinisem ning muusika tähendas midagi enamat, kui lihtsalt meloodia, mida kuulata või mille järgi jalga keerutada. Meenutame aega, mis pakkus võimalust mässata ja tunda end kasvõi hetkekski vabana. Miks just 1970ndad? See oli kümnend, mil toimus tõeline muusikaplahvatus – stiilide ja voolude kirjus virr-varris kombati žanripiire, sündisid unustamatud meloodiad ja originaalist etemadki kaverid, tänaseks Eesti kullavaramusse talletatud laulud Horoskoobist, Arne Oidilt, Valter Ojakäärult ja paljudelt-paljudelt…

Kui 1975ndal aastal lavastati filmi „Lõuad“, tuli see nii äge, et filmistuudio otsustas vändata järje: “Lõuad 2“.Kui andsime ülemöödunud aastal oma kontserte, oli see nii hirmus tore, et rumalus oleks jätta kasutamata võimalus seda lusti ja rõõmu taas pakkuda nii publikule kui muidugi ka endale.Lood on kõik teised, aga ikka hingest tulevad ja meile tähtsad. Armastame ilusaid laule, millede sõnadesse on mõte kätketud. Jutud on teised, sest ikka on juhtunud ja juhtub veel. Ja nalja peab saama ja ka saab! Aga mehed on samad. Ja muidugi Ann oma viiuli ja tšelloga teeb kõik veelgi ägedamaks.  

Paide Muusika- ja Teatrimaja muusikaõhtul annavad kontserdi muusikud Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu, kes tähistavad kontserdiga 10 aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest, mille aluseks oli Randalu uus nägemus Epliku muusikast.   Vaiko Eplik on Eesti laulja ja helilooja, kes on välja andnud 11 heliplaati, teinud koostööd mitmete muusikute ja ansamblitega, ületades žanripiire, esinenud ooperites, kirjutanud filmimuusikat ja ka õpetanud. Viljaka vokalisti ja multiinstrumendina meeldib Eplikule improviseerida ja uusi heliavarusi avastada, seades endale üha uusi väljakutseid.   Kristjan Randalu on oma põlvkonna silmapaistvaimaid Eesti jazzmuusikuid, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti, ansamblimuusiku kui ka heliloojana. Randalu klaverimäng nii solisti kui ka ansamblimuusikuna…

 “Olmeulmad: Sanctum textum*”*pühakude” on omanäoline koreograafiline installatsioon. Autorid on loonud nelja esineja liikumisest ja vokaalist skulpturaalse abstraktsiooni ning tulemuseks on salapärane ja visuaalselt lummav tantsurännak. Loe rohkem Tantsuinfo Kuukirjast: http://kuukiri.tantsuliit.ee/…/olmeulmad-puhakude%E2…/ Esietendus: 19. veebruaril 2020, Sakala 3 Autorid, esitajad: Age Linkmann, Arolin Raudva, Maarja Tõnisson, Raho Aadla (Olmeulmad) Lavakujundaja: Sille Pihlak Kostüümikujundaja: Kadi Adrikorn Helikujundaja: Raido Linkmann Valguskujundaja: Priidu Adlas Hääletreening: Anne Türnpu Abilised: Kärt Einasto, Rasmus Puksmann, Heinrich Sepp TantsuMENÜÜ saab teoks tänu: SPARSE – Supporting and Promoting Arts in Rural Settlements in Europe, Euroopa Liidu kultuuriprogramm, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus www.tantsuagentuur.ee www.olmeulmad.ee